Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    1 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    Järva TeatajaSakslane vahendab kultuuri

    7. veebruari 2004. a Järva Teataja

    Maret Mälk


    Saksa kunstnik Christian-lvar Hammerbeck tundis koos suguvõ­saga Eestis ringreisi te­hes, et just siit on ta pärit.
    Saksa kunstnik Christian-lvar Hammerbeck maalib Paide huvikeskuse sünnipäevapeol laste toetuseks. Tema meelest on lapsi aidata tähtis, sest nendest saavad galeriikülastajad ja kunstnikud.
    Andrus Eesmaa

    Christian-lvar Hammerbecki (55) juured on Paides mis Paides. Tema vanavana­vanaisa Carl Gotthard Hammerbeck oli Paide kirikuõpetaja, kes rajas linna esi­mese eestikeelse kooli ja korraldas praeguse kirikuhoone ehitust.

    Piltnik ja akvarellist Christian Hammerbeck üt­les, et oli oma Eesti pärit­olust küll kuulnud, kuid ei huvitunud 50 aastat oma bal­ti juurtest mitte põrmugi.


    Järgis elu käsikirja

    Hammerbeck töötas Saksamaal Essenis linnakunstnikuna ja sai stipen­diumi Norrasse, kus juhtu­misi kohtus Eesti turismirühmaga.

    «Selle grupi giid rääkis hästi saksa keelt,» meenu­tas ta. «Pärast temaga kohtumist helistasin emale ja pärisin täpselt, kuidas ole­me Eestiga seotud.»
    Hammerbecki ütlust mööda on tollest giidist saa­nud nüüd tema elukaaslane ja temaga kohtumisest saati suhtleb ta Eestiga tihedalt. «Siis jõudsin ka Paidesse, kuulsin oma vanavanavana­isast,» sõnas ta.

    Hammerbeck ütles, et on üsna veendunud, et kui poleks olnud imelist kohtumist Norras, poleks ta ilm­selt Eestisse jõudnud. «Kül­lap nägi minu elu käsikiri ette, et just nii peab mine­ma,» lausus ta. «Ajal, mil te­gin Eestis koos oma suguvõsaga ringreisi, tundsin, et olen siit pärit.»

    Hammerbeck sõnas, et talle on meeltmööda, et nii­sugune pööre tuli elu teises pooles. "On hea, kui asju saab rahulikult võtta, Ja huvitav on ka,» täheldas ta.

    Hammerbeck on saanud uurida oma onu käsitsi kirjutatud perekonnalugu. «Luge­da on seda raske, see on va­nas saksa keeles,» märkis ta.

    Hammerbeck on välja uurinud, et tema esivane­mad tulid Eestisse kahe-kolmesaja aasta eest Skandinaavia kaudu. «Minu isa oli insener, kuid tegeles samuti maalimisega,» selgi­tas ta. «Välja on tulnud, et Hammerbecke elab Norras ja isegi Aafrikas, rääkimata Venemaa liinist, sest vanavanavanaonu elas Vene­maal.»

    Oma Paidest pärit esiisa haua on Hammerbeckide pere korrastanud. «Pere­kond kogus selle tarvis ra­ha,» ütles ta.

    Hammerbeckide sugu­võsa uus kokkutulek tuleb mais. «Mulle meeldib, et ka pere nooremad liikmed hu­vituvad nüüd perekonna­loost,» lausus ta.

    Oma n-ö esimeses elus oli Hammerbeck kunstiõpe­taja. «Lõpetanud disaini eri­ala Esseni ülikoolis, andsin kunstiõpetuse tunde 1300 tüdrukuga koolis,» sõnas ta naerdes. «Seejärel sai mi­nust linnakunstnik, siis sain stipendiumi Norrasse.»

    Praegu elab Hammer­beck kord Põhja-Norras, siis jälle vaheldumisi Eestis ja Saksamaal. «Saksamaal elan kõige vähem, aga seal teenin raha,» täpsustas ta.

    Hammerbeck ütles, et tunneb end kultuurisaadikuna. Lisaks sellele, et ta ise näitustega üles astub, on ta vahendanud norra kunstnikke Saksamaale, aga ka Saksa kunstnikke Eestisse.

    Ka praegu on Paide Vallitornis vaadata 19 saksa kunstniku töid.


    Vahendab kunsti

    Eesti autoritest meeldib Hammerbeckile Epp-Maria Kokamägi. «Ta on selline tüüpiline eesti kunstnik, kelle pildid pole väga karjuvad,» märkis ta.

    Samas tunnistas Ham­merbeck, et omab küll ma­hukat kunstikogu, kuid üh­tegi eesti kunstnikku see praegu ei sisalda.

    Hammerbecki lemmik on akvarell. «Akvarelle on mulle meeldinud teha laste­aiast saati,» selgitas ta. «Olen ka palju muud proovi­nud, ent akvarell on jäänud kõige südamelähedase­maks.»

    Hammerbecki meelest on maastik akvarellide am­mendamatu teema. «Roh­kem kui 20 aastat olen selle­le truuks jäänud,» lausus ta. «Muljed taevast ja valgu­sest, tuulest ja ilmast, me­rest ja metsast on nii mit­mekesised, et ikka ja jälle olen sunnitud neid oma väl­jendusvahenditega uutes variatsioonides kujutama.»

    Hammerbeck lisas, et praegu meeldib talle jääd­vustada kontraste Eesti ma­dala maastiku ja Norra kõr­gete mägede vahel.

    Eestis meeldivad talle kõige rohkem väikelinnad. «Tallinn on anonüümne ja suur, mulle meeldib piiluda väikelinnas kulisside taha,» põhjendas ta.
    Samuti  meeldib  Hammerbeckile väikelinnade inimeste loomingulisus, kõik inimesed teevad vaat et kõike. «Loomingulisus on tähtis,» ütles ta. «Võid ju kultuurimaja püsti panna, aga elu selles tuleb ikkagi ise käima panna, kunsti tu­leleb ju ikka ise teha.»  Ja lapsi toetada on Hammerbecki meelest ülioluline. «Nemad on ju tulevased galeriikülastajad, aga ka kunstnikud,» põhjendas ta.


    Jaak Salmar
    Vallitorni juhataja



    Olen kunstnikuga suhteli­selt vähe kokku puutunud, aga võin öelda, et ta on meeldiv ja avatud suhtle­ja. Ta on ka väga hästi säi­linud, selles vanuses eesti mehed on tavaliselt roh­kem väsinud, tema on sel­line kepsakas.

    Hammerbecki tööd tunduvad mulle kuidagi rahutud. Tema loomingu põhjal võiks arvata, et te­gemist on rahutu hingega. Eks ka tõsiasi, et ta elab nii Norras, Eestis kui ka Saksamaal, näita tema hin­gelist rahutust. Aga heas mõttes.

    Vallitornis on ta näitu­sega esinenud ka üks kord varem, praegu on vaadata rühmanäitus ja suhtleme muudkui edasi.

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein