Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    31 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    ArtiklidOmanike ükskõiksus või vaesus laseb kaitsealustel majadel hävida

    13. jaanuar 2009
    Eesti Päevaleht


    Ligi 30 väärtuslikku maja on hoolimatuse tõttu avariiolukorras, üks on täiesti hävinud.
    Tallinna muinsuskaitsealuste hoonete väärtus on viimastel aastatel sattunud selgesse vastuollu nende seisukorraga, sest hooldamatuse tõttu ajaloolised majad lagunevad. Möödunud suvel oli eriti õnnetu juhtum, kui kohtuvaidluste alune Kopli 114 hoone maha põles.

    Otseses avariiseisukorras kaitsealuseid maju on Tallinnas praegu ligi 30, linna muinsuskaitseosakonna peaspetsialisti Oliver Orro sõnul tuleks neid kohe renoveerima hakata, vastasel juhul võivad väärtuslikud hooned järk-järgult kaduda.

    „Mõned lagunevatest majadest asuvad prestii˛ikates kantides, näiteks vanalinnas või Kadriorus, halva seisukorra põhjuseks on aga keerukad omandisuhted, kohtuvaidlused või tülid naaberkruntide omanikega,” selgitas Orro Päevalehele. „On juhtumeid, kus omanik on lihtsalt ignorantne ning teda ei huvita maja saatus. Teinekord on hoonel jällegi mitu haldajat, kellest üks oleks valmis küll restaureerimist alustama, ent teine puikleb kõrvale.”

    Kus on toetused?

    Põhja-Tallinna töölisarhitektuur on kadumisohus, sest kohalikud vaevlevad toimetuleku piiril ja neil puudub raha majade korrastamiseks. „Kaitsealuste majade halb seisukord on ühest küljest alarahastusest tingitud, kuna riik investeerib nende korrastamiseks aastas vaid mõnisada tuhat krooni ning ehkki linn on veidi rohkem panustanud, jääb sellest ikkagi väheks,” nentis Orro. „Teiselt poolt oleks vaja senisest enam survestada nende majade omanikke, kel on hoone kordategemiseks vajalikud ressursid. Sageli juhtub, et trahvi maksmine on odavam kui restaureerimine.”

    Firma NG Eesti esindajad, kellele kuulub kaks muinsuskaitsealust hoonet Narva maanteel, leiavad, et restaureerimist tuleks enam toetada. „Meie hakkame lähiajal korrastama Narva maantee 92 hoonet, kuid keegi meile mingit kompensatsiooni selle eest ei maksa,” kurtis NG projektijuht Aleksandr Mazko.

    Anton Pärne, kultuuriministeeriumi asekantsler: Ministeerium eelistab vaesemaid

    Rahastamine on praegusel ajal valikute küsimus ja nii oleme piiratud vahendeid suunatud just neisse omavalitsustesse, kus murelastest majade omanikud on veelgi tundlikumad ja investorite huvi väiksem. Tallinnas asuvate muinsuskaitse all olevate objektide seisukord on erinev ning sõltub mälestise valdajast, samuti ka tema teadmistest ja sellest, kas ta soosib omandis olevat hoonet. Vastutus mälestise säilimise eest lasub omanikul või selle valdajal. Seadusega on loodud meetmed, mis aitavad säilimist tagada. Mälestise omanikul on õigus taotleda toetust hoone säilimiseks nii omavalitsusest kui ka riigieelarvest.


    EPL

    Vaata ka:


    Tallinna isehävinevad majad I osa

    Tallinna isehävinevad majad II osa (fotod)

    Muinsuskaitsjad: veerand Eesti arhitektuuripärandist on hävimisohus

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein