Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    41 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Rainer
    ArtiklidTuruplatsi kaev ja munakivikatted

    13. juuni 2008

    Täna kaevati veetrassi ehituse käigus Keskväljakul kogemata välja vana kaev.
    Sellest kaevust on aeg-ajalt ikka juttu olnud, kunagi esitas Andres Taimla ka ettepaneku kaev taastada. Praegu on linnal veelgi suuremad plaanid, kavas on taastada looduskivist teekatted mitte ainult keskväljakul, vaid võibolla koguni seda ümbritsevatel vanalinna tänavatel. Trassitööde käigus on välja tulnud vanad munakivikatted, mis on tihtipeale suures ulatuses täiesti säilinud, sest uued teekatted on lihtsalt nende peale ehitatud.

    On selge, et nii keskväljak (varem turuplatsi nime all), kui vanalinna peamised tänavad (Pikk, Rüütli, Suur-Aia jt) olid juba nn kreisiaja lõpuks, st 1918. aastaks sõiduteede osas munakivi, jalgteede osas paekivikatte all. Seda nõudis juba 1902. a Paide linna ehituste seadlus ja seda nõuet täideti kiiresti ning hoolega. Ka kaugemad tänavad olid suures osas selleks ajaks munakivikatte all, näiteks Pärnu tänav munakivikate valmis u 1915. a paiku vähemalt praeguse Katri ehituspoeni.


    Paide turuplatsist

    Keskväljak ise sai teatavasti praegused mõõtmed alles 1773. aastal. Kuni selle ajani ulatus keskväljak põhjajoonel ainult kuni praeguse Vee tänava jooneni ehk praegust keskset haljasala läbiva jalgteeni. Vana keskväljaku piiri tähistab siiani Konsumi ja nn Elioni maja vahel olev tagasiaste.



    Ülemine on 1692. a pärit Paide linna plaan, kus turuplats on veel vanades, keskaegsetes mõõtudes (Ajalooarhiivist), alumine näitab väljaku tänast piiri koos vana piiri markeeringuga.

    Sellest põhja pool jääv ala, mis nüüd on samuti osa keskväljakust, oli tol ajal kiriku juurde kuuluv krunt, õigemini surnuaed. See surnuaed oli tegelikult jagatud kaheks: kiriku lähem ümbrus sakslastele ja sellest keskväljaku poole jääv osa eestlastele. Kuid eestlastel oli olnud pikka aega tavaks muud, pigem paganlikud matmisviisid. 17. sajandi algul keelati surnute matmine metsadesse, millega on kindlasti silmas peetud eelkõige eestlaste paganlikke kombeid aga paistab, et sellest korraldusest siiski palju ei hoolitud. Veel rangem korraldus tuli Rootsi kuningas Karl XI määrusega 1692. aastal, mil keelati rangelt metsadesse ja kalmudesse matmine. Sellest ajast peale hakatigi ka eestlaste surnuid kiriku juurde matma, kuid nagu öeldud, siin tehti sakslaste (sh rootslaste jt) ning eestlaste vahel vahet. Paides maeti saksa surnud vana kirikuaeda, mis oli müüriga piiratud ala vana kiriku ümber (st ka praeguse kiriku ümber), sakslastele oli matmine tasuline. Talupojad aga matsid oma surnud väljaspoole kirikuaeda, s. o. praegusele turuplatsile – õigemini selle põhjapoolsele, praeguse kiriku ette jäävale alale. Eestlastele oli matmine tasuta, kuid nende matmispaik oli aiaga piiramata. Nii et pool praegusest keskväljakust oli tegelikult 17. sajandi lõpust kuni 18. sajandi teise kolmandikuni eestlaste surnuaed ning kiriku ümbrus vana sakslaste surnuaed juba keskajast alates.

    Märkus: seda kinnitasid ka väljakaevatud kiriku ja vana turuplatsi vahelised lõigud, kus arheoloog Villu Kadakas osundas kahele erinevale kihile: üks tihedam matmiskiht kirikust kuni umbes keskväljaku haljasalani, kus see järsult lõpeb ning seejärel hõredam matmiskiht sealt edasi kuni haljasala keskjooneni ehk vana turuplatsi põhjaküljeni

    1772. a. keelati keisrinna Katarina II poolt kirikutes ja linnade sees surnute matmine. Selline korraldus oli otseselt ajendatud 18. sajandiks juba kaduma hakkavast katkust. Põhjasõja ajal Baltimaid laastanud katk jäi siinsel alal viimaseks. 1770. aastatel möllas katk aga Poolas ja Vene sisekubermangudes, kuid tänu ettevõetud meetmetele (range karantiin) suudeti epideemia levik Eesi- ja Liivimaale ära hoida. Selle, 1770. aastate alguse katkuohu järelkajaks saigi 19. detsembri 1772. aasta ukaas, mils keelas kirikutesse matmise ning kohustas matmispaigad linnadest ja küladest välja viima. Kui kirik oli eluhoonete lähedal (nagu Paides), tuli surnuaed viia vähemalt 0,6 versta kaugusele.

    Paides küll kirikusse surnuid ei maetud, küll aga kiriku ümbrusse, nii et uus surnuaed tuli siiski väljaspoole linna piire muretseda. Pärast mõningaid otsimisi leiti viimaks selleks kohane maatükk 2 km kaugusel linnast nn Suur-Pärnuväljal, seda tunneme praegu Reopalu surnuaiana. Turuplatsi suurendamine toimus nüüd tänu surnuaia tolle aja linnapiiridest väljaviimisele. Turuplats sai endise kalmistu osa võrra laieneda põhja poole, kuni praeguse kirikuni.

    Ei ole teada, millal turuplats kaeti kivikattega, kuid näib, et veel ühel 1856. a akvarellil (Wilberg) on väljak veel nn pinnasekatte all.

    Märkus: Ka siin andsid väljakaevatud lõigud huvitavat infot. Taas osundas Villu Kadakas sellele, et praegusest munakivikihi all olevast liivapadjast oluliselt madalam, kuid siiski matmiskihist kõrgemal on veel üks munakivikiht, mis küll ei asu liivapadjal, vaid lihtsalt mullapinnases. See saab olla ainult peale 1773. aastat tekkinud kiht, mil turuplats laienes kuni kirikuni. Kuid näib, et juba siis oli väljak munakiviga kaetud, mis küll kindlasti ei olnud nii püsiv, kui hilisem kiht.

    Igatahes on juba 19/20 saj vahetuse fotodel turuplats kivikatte all, samuti nagu ka peamised vanalinna tänavad. Kuid paistab, et tegu ei olnud just väga kvaliteetse tööga. Näiteks sellelt 1926. a fotolt võib näha, kui konarlik ja ebamugav kõndimiseks selliselt paigaldatud kivi oli.


    Foto Rene Viljatilt


    On teada, et 1930-tel aastatel uuendati sel põhjusel turuplatsi kivikatet. Nii on näiteks 29. aprilli 1932. a Postimehes kirjutatud: “Käesolewal nädalal alustati Paides hädaabi töölistega turuplatsi kordaseadmist, milline möödunul aastal pooleli jäi. Tööd alustati esialgu kümne töölisega. Turuplatsi töödeks on linnal weel hädaabi krediiti 700 krooni, millega saab töötada kuni 15. maini, mis ajaks peawad hädaabi tööd olema lõpetatud. Peale nimetatud aega jatkatakse töid juba linna eelarwe korras.”



    Turuplatsi kaev

    Aga nüüd tagasi keskväljakult leitud kaevu juurde. Need fotod näitavad leiu asukohta ning langevad ühte vanade fotodega, kus on näha vana turuplatsi tuletõrjekaevu:





    Praegu säilinud osa kaevust sisaldab väikest nelinurkset betoonrakist, millel on metallist hingedega, avatav kaas, rakise sees, sügavamal on veel üks ovaalne metallist kaas, mis ilmselt katab puurkaevu süvendit. Praegu on see osa veega täidetud. Kindlasti tuleks kaevu asukoht kuidagi märgistada.





    Keskväljak leitud kaevu kohta on teada, et peale turetõrje seltsi asutamist Paidesse 1862. aastal ehitati turuplatsile tuletõrje tarbeks puurkaev. Ilmselt toimus see millalgi 1880.-tel aastatel, mil valmis ka seltsi pritsikuur. Taoliste ehitiste rajamist toetas tol ajal linnapea Silsky juhitud linnavalitsus.



    Sellelt 1909. a fotolt (Rene Viljatilt) on näha, milline tolleaegne kaev välja nägi. Kaevu juures oli ka õlilamp ning selle juures kiri: “Siin kaewu juures ei tohi mitte hullata ega hobusid kinnisiduda.”


    Aastal 1910 ehitati linnapea Brasche eestvedamisel turuplatsi keskel oleva tuletõrjekaevu ümber Pärnu linnaarhitekti R. Fröhlingi poolt projekteeritud tsementbassein ja külvati muru. On öeldud, et basseini peeti omal ajal nii väljaku ehtekskui veeallikaks. Võib vist öelda, et sellest sai ka alguse turuplatsi südames senini olev haljastus.



    See 1920-te aerofoto (Karen Klandorfilt) näitab kaevu ja esimese haljasala asukohta turuplatsil.



    Sellelt 1930-tel tehtud fotolt (Rene Viljatilt) on näha, milline see tsementbassein välja nägi, näha on ka paremal munakivikatte uuendamist.



    Nagu näha oli tsementbassein küllalt kena ehitis, meenutades suurt kivist karikat. Võimalik, et midagi taolist sobiks ka tänapäeval renoveeritud keskväljakut kaunistama.



    See foto (Rene Viljat/Järvamaa Muuseum) kujutab samuti 1930.-d aastaid. Siit näib, et lammutatud on kaevu ümber olnud tsementbassein ning et umbes samale kohale paigutatakse hoopis suured mahutid, millest autod hakkasid bensiini tankima, ehkki päris selge ei ole mahutite asukoht, võimalik, et need on ka kaevust rohkem raekoja või ka lääne pool. Fotol ei ole igatahes võimalik selgelt tuvastada seda osa kaevust, mis tänini maa sees alles on.



    Pärnu tänava teekate

    Praeguste teetööde käigus uuritakse ka seda, kui kaugele on ulatunud kunagised munakivikattega tänavad. Kui rääkida ainult Pärnu tänavast, siis on teada, et sinna rajati munakivikate ilmselt 1915. aasta paiku.


    Sellelt 1901. aastast pärit fotolt (Rene Viljat/Järvamaa Muuseum) on näha, et umbes Pärnu 5 juures on tänav kahtlaselt porine, võimalik, et munakivikate puudub või on see vananenud.


    Sellelt 1907. a fotolt (T. Kruusmanni kogust, vaade umbes praeguse Pärnu ja Aiavilja/Puuvilja ristist) näib aga, et tänav on kuni praeguse Pärnu 5ni munakivi all, kuid sealt edasi veel mitte.


    Ka see praeguse maakonnahaigla (tol ajal Saksa Gümnaasiumi) juurest umbes 1910. aastal tehtud foto (Rene Viljat/Järvamaa Muuseum) näitab, et tee ei ole veel munakivi all.




    Need fotod (Rene Viljat) on aga tehtud 1915. aastal, mil munakivikatte paigaldusega on jõutud peaaegu Vaksali tänavani (Bussijaamani).




    Neilt fotodelt (Rene Viljat) on aga näha, kuidas korralik munakivikate ulatub juba Vaksali tänavast kaugemalegi. Munakivi paigaldati vähemalt Pärnu ja Raudtee tänava ristmikuni nagu on selgelt näha ühest 1936. a Paide ringvaatest.

    Paide tänavakatete kohta võib näha detailsemaid fotosid siit.

    Vt ka uudist paide.ee-s

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein