Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    49 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    KreisilinnasPaide linnamäest

    Paide Teataja nr 13, Kesknädal 9-mal Junil 1904

    “Eesti Postm.” kirjutati: - Paidest. Kui siit nurga inimene ütleb, et ta linna sõidab, siis on kindlasti teada, et ta just Tallinna läheb, sest ühtegi teist linna ei nimetata linnaks, waid öeldakse: lähen Pärnu, tulin Wiljandist, olin Paides, kuna aga Tallinna kohta muud ei kuule kui: lähen linna wõiolin linnas, just kui teised, näituseks Paide, linn ei oleksgi.
    Seda wahet teeb turg. Paide turul, kui mõne saunamehe wõipüti, seapõrsa wõi muna-korwi maha arwame, ei kaubeldud ennemalt muuga kui wiljaga, isegi mõisnikud wedasiwad koormate kaupa wilja siia turule, kõik muud saadused müüdi Tallinna turul ära, sest et hind sääl märksa kõrgem oli. Wiljaostjaid käis ka üsna laialt Paides. Nüüd on asi teine. Ostetakse sigu, loomi, wõid jne ning makstakse peaaegu sedasama hinda, mis Tallinnasgi, sest et Paide turg Tallinna turuga raudtee läbi ühenduses seisab. Kõige rohkem wilja weetakse Peetri ja Koeru kihelkondadest Paide müügile, kuna loomi ja wõid jälle Türi ja Paide ümbrusest kokku toodakse, nii et linnas käimine talurahwal palju tagasi on jäänud ja, wõib olla, et ka Paide kohta edaspidi linn hakatakse ütlema, nagu seda tema elnikud ise teewad. Mitmel on mood, Paidet alandada, wõrreldakse teda külaga, nimetatakse sagedasti ka “Pastla-Peterburgiks”, kuna aga Paide mõnest kodumaa linnast sugugi järel ei ole; wõib koguni ütelda, et ta oma linnamäepoolest teistest ette, esimesesse ritta tuleb seadida.


    Paide Teataja nr 15, Neljapäewal 8-mal Julil 1904

    Igaüks, kes Paide linnamäel käinud ütleb: ilus, ütlemata kena! Paneme siin temast ligikaudse joonistuse ehk plaani ja lüheldase kirjelduse lugejale ette.



    Paide linnamägi seisab põhja-hommiku poolses linna ääres, on neljakandiline, umbes 2 ½ dessatini suurune kõrgustik. Seda platsi piirab ligi 4 sülla kõrgune mullawall ümber, millel iga nurga kohal wäljaaste on. Seespool kui ka wäljaspool walli on wanasti suured sügawad kraawid olnud, mis paiguti weel selgesti näha on, iseäranis põhjapoolt wälimine ja õhtupoolt seesmine kraaw. Wälimised walli küljed on suuremalt jaolt rohuaedadeks muudetud; walli harjal mis üle 2 sülla lai on tore puiestee ehk allee. Lõuna-õhtupoolselt nurgalt, mis kõige rohkem linna sisse ulatab, wiib tee ülesse. Sellel nurgal seisab uue-järgi Wene õigeusuliste kirik (I). Teise nurga pääle on kena kahekordne salong (II) ehitatud; selle alumises jaos on puhwet ja istumise ruumid, kuna ülemine ruum muusika tarwis määratud on. Põhja-hommikupoolne nurk on ju linnast peaaegu wäljas, wastu Paide jõge. See nurk ei ole enam oma esialgulises kujus; siia on õlle keller (III) ehitatud, mille läbi nurga ilule natuke haiget tehtud. Neljas nurk (IV) jällegi tore; siin ei ole küll ühtegi ehitust, aga rohu platsid, ilupuud ja põõsad ehiwad platsi ilusaks. Räägitakse, et selle nurga sees wanaaegne suur keller mitmesuguste warandustega olla. Ta on keskelt lohku wajunud ja wajuda aasta-aastalt ikka sügawamale. Wallilt läheb wiis teed alla linnamäe platsile. See on koht, kus wanal ajal Saksa rüütlite loss seisis mille waremed siin weelgi näha wõib.


    Paide Teataja nr 16, Kesknädal 21-mal Julil 1904

    Terwe plats on rohumaa, looklewate kõnniteedega risti-rästi läbi aetud, nii et hulk mitmemoodulisi rohuplatsikesi näha on, kus kõiksugused ilupuud ja põõsad kaswawad. Teede äärde, puude ja põõsaste wahele on hulk wärwitud pinkisid ja sohwasid jalutajate tarwis maitserikkalt üles seatud. Kõik selle koha uhkusja auu on wanaaegne kaheksakandiline linna kiwitorn, mis peaaegu keset linnamäge seisab ja mil nimeks “Pikk Hermann” on. Ta parandati mõne aasta eest ära, ehitati katus pääle ja seisab nüüd niisamasuguses olekus, nagu ta esialgul olnud. Torn on wiie järguline, trepp wiib seest poolt ülesse otsa, kust wäga tore ja huwitaw wälja waadata on, iseäranis pikasilmaga. Torni alumisesse ruumi olla rüütlite ajal “wastaseid” inimesi elusalt wisatud, kus nad ära kõdunenud. See wõib ka õige olla, sest palju luid on säält wälja wõetud. Mitte kaugel tornist kaswab noor tamm (VI), mis Keiserlik Kõrgus Suurwürst Wladimir Aleksandrowitsh 1. juulil 1886 a. Paides käimise korral ilusa linnamäe iluks on istutanud. Tamm kaswab kena raudaia sees üsna lopsakalt. Ring-kujuline plats tema ümber on kruusaga kaetud ja sirina ja muude põõsastega sisse piiratud kuhu sohwad ja pingid paigutatud. Kogu linnamägi hoitakse hästi korras ja puhas. Jalutajatel siin ialgi igaw ei hakka, sest wanaaja mälestused, kohalik iludus, kiriku pühades jm loowad tundmusi rinda, mis igawuse eemale hurjutawad; iseäranis lõbus ja magus on weel siis Paide linnamäel jalutada, kui muusika mõnikord suweõhtutel mängib.


    Märkus: Suurvürsti külastuses ja tamme istutamisest loe siit


    ”Kreisilinna” rubriiki

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein