Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    24 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    UudisedNelja Kuninga tee seob kolme maakonda

    4. oktoobri 2007 Järva Teataja
    Marika Rajamäe


    Septembris tegevust alustanud mittetulundusühing Nelja Kuninga Tee avab järgmise aasta mais, Jüriöö ülestõusu 665. aastapäeval, eestlaste nelja kuninga käiku Padiselt Paidesse tähistava matkateekonna.
    Järvamaa muuseumi teadur–pedagoog Helve Huttunen ja Põltsamaa Vallavara OÜ juhatuse liige Valev Uus sattusid mittetulundusühingut moodustama Mainori kõrgkooli õpingute kaudu.

    Suvel jõudsid nad teekonna, mis hakkab läbima kolme maakonda ja kujuneb 160 kilomeetrit pikaks, ka looduses läbi käia ja endale nii–öelda maha märkida.

    Mõte rajada niisugune Jüriöö sündmustega seotud matkarada – Nelja Kuninga tee – tekkis Huttunenil tegelikult juba eelmisel aastal. «Sattusin suverännakul Padisele, kus peas hakkasid kummitama seosed Jüriööga ja mõte, miks mitte kaasata ülestõusu tähistamisse sündmuste kaks otsa – Padise ja Paide,» selgitas ta. «Ajalugu ise andis idee vaadata Jüriööd natuke laiemalt, kaugemale Järvamaa piiridest.»

    Järva maavalitsuse tollase arendus– ja planeeringuosakonna inimesed võtsid Huttuneni ettepanekust tuld, oli kokkusaamisi Harju ja Rapla maakonna asjaomaste inimestega. «Minu teha jäi rada Padise ja Paide vahel nii, et see poleks ühekordne käik, vaid toimiks ja areneks,» lausus ta.

    Huttunen sõnas, et entusiasmi ja vaimustust oli tollal kuhjaga, nagu materjaligi, mida ta ühel hetkel enam ei haaranud. «Tulnuks edasi liikuda, aga kõik jäi pidama selle taha, kes teeb, kes võiks idee koondada, edasi viia – selleks lõimegi mittetulundusühingu,» selgitas ta.

    Nelja Kuninga teed suvel läbi käies huvitusid Huttunen ja Uus kõigest, mis võiks rajast kümne kilomeetri ulatuses rändajaile huvi pakkuda. «Järeldasime, et tööd on teha tohutult,» sõnas Huttunen.

    Töö aega ja vaeva nõudvaim osa on Huttunenil ja Uusil täiendada nii Järva, Rapla kui ka Harju maakonnas ühingu liikmeskonda. «Need võiksid olla omavalitsused, ettevõtjad, turismibürood, talupidajad, sihtasutused, kes marsruudi peale jäävad, muidu huvilised,» täpsustas Huttunen.

    Käegakatsutavalt on Huttunen ja Uus jõudnud kokku panna projektipõhiselt valmiva turismitee kaardi maketi.

    Esialgu on sellel kesksed ajaloolised punktid, kustkaudu võisid neli kuningat Paidesse minna: Padise, Varbola, Raikküla, Keava, siis Kuimetsa, Vahastu, Piiumetsa ja Paide. «Raja oleme valinud kulgema mööda teid, mis on läbitavad aasta ringi nii jalgsi, jalgratta kui ka autoga, samas jäävad puutumata suured maanteed, et liikuda oleks ohutu,» selgitas Valev Uus. «Sellist turismimarsruuti, mis kulgeks diagonaalse suunaga, Eestis teist pole.»

    Kaardi teise külje täidavad koos lühitutvustuse ja Helve Huttuneni värviliste joonistustega paikkonniti marsruudile märgitavad huviväärsused. «Kaardimaterjal on meil olemas, puudu on lugu, see, mis puudutab paikade olemust ja inimesi, ajaloolist tausta, legende, et rada kujuneks sisu poolest tervikuks – selle kallal praegu töötame, peame läbirääkimisi, otsime kontakte,» lausus ta.

    Huttunen lisas, et edaspidi leiab Padiselt Paidesse kulgeva matkaraja kohta kõikvõimalikku teavet interneti leheküljelt ja teabevoldikutest.

    Teekonda hakkavad kätte juhatama Nelja Kuninga tee logoga viidad, mis lubavad teha ka nn kõrvalhaake, põhikohtades seletavad sündmusi teabetahvlid. «Andmestikku kogudes ja täiendades peamegi silmas, et rada kas kogu ulatuses või ositi läbida oleks huvitav nii loodus– kui ajaloohuvilisel või neil, kes tahaksid tervist tugevdada rattaretkedel,» selgitas ta.

    Huttunen märkis, et nemad ühingu eestvedajaina ei ehita näiteks telkimiskohti, aga annavad kellelegi mõtte neid teha, peavad läbirääkimisi, kirjutavad kavandeid. «Et Nelja Kuninga tee hakkaks toimima nii, nagu oleme mõelnud, on oluline leida ideid ja viia kokku inimesi, kes neis paikades rändajaile midagi pakuksid,» selgitas ta.

    Kuigi matkarada on kavas avada tuleva aasta 4. mail nelja kuninga hukkamise päeval vaatemängu ja tulede süütamisega ühel ja samal kellaajal, pole Nelja Kuninga tee selleks hetkes valmis, vaid kujuneb aastatega kogu aeg täienedes.

    «Meie kuningate tee on võimalus teha retk omal maal, kuid mitte sihitult, vaid ennast harides,» selgitas Huttunen. «Tahame tõsta üles rahva vaimu, seda, mis meil ajaloos on, keskenduda sündmusele ja paremale ideele.»


    Padise klooster

    Bartolomäus Honeke kirjutas: «Aastal 1342 Püha Jüri ööl sündis suur mõrv Harjus, sest eestlased Harjus tahtsid omaenese kuningaid omada ja hakkasid asjaga niiviisi peale: ühel kõrgendikul seisis üksik maja, seda tahtsid nad Püha Jüri ööl põlema panna, siis tahtsid nad korraga langeda kõigi sakslaste peale ja hukata ühes naiste ja lastega.

    Kui siis nii ka sündis, hakkasid nad surnuks lööma neitsisid, naisi, poisse, tüdrukuid, aadlikke ja mitteaadlikke, noori ja vanu, kõik, kes olid sakslased, pidid surema. Padise kloostris lõid nad 28 munka surnuks ja põletasid kloostri...»

    Jüriöö ülestõus algas jüriööl, 23. aprillil 1343. Teadaolevelt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal Põhja–Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne– ja Saaremaad. Läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud 25. aprill. Eestlased valisid endale neli juhti, keda nad kutsusid kuningateks. Neli kuningat ja kolm sõjameest läksid Paidesse läbirääkimistele ja hukati seal 4. mail.


    Vahastu linnamägi

    Vahastu linnamägi ehk Linnasemägi oli väikese Alempoisi muinasmaakonna põhjapoolseim kindlus ja on Türi kihelkonna kõige kõrgem mägi. Legendid räägivad, et see olnud rahva kogunemise koht. Mitte keegi ei olevat tohtinud seal puid raiuda, muidu lööb kirvega jalga.

    Vahastus asuva Mõime– ehk Memmekõrva mäe kohta räägib rahvasuu, et see olnud kunagi rahvale vana pelgupaik ja seal elanud üks nõiaks peetud vana memm. Keskajal, kui nõiajahti peetud, lõigatud seal memmel kõrvad ära.


    Paide ordulinnus

    Jüriöö ülestõusu kohta kirjutab kroonika: «...selles hädas põgenes igaüks, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse.»

    Neli eestlaste pealikut ehk kuningat koos kolme sõjamehega (et tegemist oli läbirääkimistega, varustati eestlaste saadikud tolle aja kombe kohaselt turvega) kutsuti 4. mail 1343 Paide ordulinnusesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga.

    Läbirääkimised kujunesid tegelikult ülekuulamiseks. Saadikud käitusid Paides mehiselt, mida olid sunnitud tunnistama ka sakslastest kroonikakirjutajad. Saadikud vangistati ja rüütlid raiusid nad tükkideks.

    Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel. Jüriöö ülestõus koos sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva tegelikku olukorda ja tõi kaasa pärisorjuse.

    Pärast ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa Saksa ordule.


    Varbola linnus

    Varbola maalinn, Muinas–Eesti suurim linnus, tuntud aastasadu Jaanilinnana. Linnus rajati 11.–12. sajandil. Vanavene kroonikas kandis 13. sajandil ka nime Varblase Nokk.

    Uhkusega on öeldud, et keegi pole seda linnust kunagi vallutanud. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud lunaraha hõberahas ära ja linnust ei rüüstatud.

    Teadaolevalt kasutati linnust sõjaliselt viimast korda Jüriöö ülestõusu päevil. 16.–17. sajandil kasutati linnust kalmistuna.


    Raikküla, Pakamägi

    Henriku Liivimaa kroonika andmetel on Raikkülas asuvat Pakamäge rahvatraditsioonis peetud Muinas–Eesti hõimujuhtide kärajate ehk nõupidamiste paigaks. Kõik ümbruse hõimud tavatsesid aastas korra Pakamäele nõupidamisele kokku tulla.

    Aastal 1216 augustis korraldasid ristisõdijad sõjaretke tollesse Harju maakonda ning valisid ka oma laagrikohaks Pakamäe. Raikkülla jõudes jaotasid ristisõdijad sõjaväe mööda kihelkondi laiali, põletades ja laastades kõike, tappes mehed, võttes naised ja lapsed kinni ning varastades hulga karja ja hobuseid.

    Pakamäega seotud legendid jutustavad siiani ennast näitavatest ratsutavatest munkadest ja end papikuue all varjanud Eesti sõjameestest.

    Ühe võimaliku variandina oletatakse, et Jüriöö ülestõusu tuli süüdati Raikkülas Pakamäel. Noorema riimikroonika teatel süüdati ülestõusu alguse märgiks ühel mäekünkal asuv maja.

    Pakamägi oli Balti jääpaisjärve ajal saar, mille rannaastangud kujunesid jääpaisjärve lainete tegevuse toimel.


    Järva Teataja

    rohkem Jüriöö ülestõusust

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein