Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    46 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    UudisedKeskajal tegutses Paides kaks kirikut

    13. september 2007
    Marika Rajamäe
    Järva Teataja


    Paide kiriku põranda uuendustööde käigus pinnase alt välja tulnud keskaegsete müüriosade arheoloogilised uuringud lubavad arvata, et keskajal oli Paides kaks kirikut, neist üks kolmelööviline.
    Kunstiajaloolane, keskaegsete kirikute arhitektuuri ja sisustuse uurija Kersti Markus pakkus eelmisel reedel nähtu põhjal, et Paides oli keskajal kaks kirikut. «Kahest kirikust annavad tunnistust reedel leitud portaali tükid: üks õnnestus välja võtta, teine jääb praeguse läänevundamendi alla,» selgitas ta. «Asukoht näitab, et varasema kiriku detaile on uue ehitamisel ära kasutatud.»


    Kirik meenutas kasti

    Markus lisas, et leitud fragmendi järgi otsustades pärines esimene kirik 13. sajandi keskpaigast ja oli vähemalt samades mõõtmetes ehitis nagu praegune. «Selle fragmendi järgi on võimalik taastada algse portaali ligikaudset kuju ja suurust,» lausus ta. «Ka see sambatükk, mis asub väljas kiriku kõrval, võiks sobida sellesse kirikusse.»

    Markuse meelest hakkab sellisel juhul kirik meenutama teisi 13. sajandi Järvamaa kirikuid. «Tegelikult on see ka loogiline, Paide oli 13. sajandil võimas ordulinn ja kõikide teede ristumiskoht,» selgitas ta.

    Markus lisas, et Paide oli Riia peapiiskopi poolt vaadatuna viimane kiriklik tugipunkt enne taanlaste valdusi, järelikult pidi Paides olema ka mõjukas kiriklik keskus, mis valmis ilmselt ordulinnusega samal ajal.

    See kirik, mille müüre praegu näeme, on Markuse hinnangul Eesti oludes üsna ebaharilik. «See oli kolmelööviline kirik, mis väljastpoolt meenutas kasti, see tähendab koor on peidetud kahe kabeli vahele,» selgitas ta. «Üks kitsas kabel on peidetud ka põhjaküljele.»


    Põrandat pole säilinud

    Markuse teada on selline põhiplaan iseloomulik Põhja–Saksa hiliskeskaegsetele kirikutele.

    Augusti algusest Paide kirikus arheoloogilisi uuringuid juhendanud arheoloog Villu Kadakas ütles eile, et mõnes mõttes on tööd lõppenud, kuid paljud küsimused on veel vastuseta. «Selgust saame, kui lahti võtta tornialune põrand ja kui järgmisel aastal algavad projektijärgsed välistööd,» lausus ta.

    Kadakas on saanud üles joonistada varasema kirikuhoone sisekontuurid. «1770ndatel tehtud kirik on ehitatud keskaegse kiriku välismüüridele, ehitisest on säilinud neljakandiliste piilarite vundamendid, altari ja kabeli vundamenti,» täpsustas ta. «See hiliskeskaegne hoone on ehitatud kohale, kus oli kirik juba varem, 13.–14. sajandil, aga selle kujust ei tea me midagi.»

    Kadakas ütles, et pole veel selget ettekujutust, kuidas ja mida eksponeerida. «Keskaegsest kirikust on säilinud vaid põrandast allpool olevad konstruktsioonid, pole ei põranda– ega hauaplaate,» selgitas ta. «Kõne alla tuleksid piilarid või altari otsa rajatised, kabelite müürid.»

    Esmaspäeval asusid KEKi Ehituse töömehed põranda täitematerjali laiali puistama.


    TEAVE

    Tulenevalt põhjalikest arheoloogilistest uuringutest tegi Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung kultuuriministeeriumi riigivara büroo juhatajale Andres Nõlvele, kes käis ka Paides kohapeal, lisarahataotluse 176 869 kroonile.

    Selle summa ulatuses on kiriku põranda uuendustööde esialgsest eelarvest, mis on ligi neli miljonit krooni, kulunud raha vundamendi väljakaevamisele, uurimistöödeks koos šurfidega, üleliigse pinnase (173 t) väljakärutamisele ja äraveole, väljatulnud vundamendi puhastusele ja täiendavale arheoloogilisele järelevalvele.


    Järva Teataja

    Paide kirikust lähemalt

    ___________________________________

    Märkus:

    Keskajal tegutsesid Paides tegelikult kolm kirikut:
    1. Püha Risti (vana) kirik - praegu kiriku asukohal
    2. Katariina kirik - umbes Pika ja Vainu tn ristis või või allpool
    3. Lossikirik - vallitornist kirdes (põhjamüür osaliselt säilinud)

    Kaks esimest hävisid Liivi sõjas, Püha Risti kirik seejuures ilmselt 1573. aastal. Lossikirik kaotas samuti ilmselt Liivi sõja tulemusel oma tähtsuse, kuna Paide endine ordulinnus aja jooksul (vormiliselt 1636) kaotas kindluse funktsiooni.

    Rootsi ajal ehitati Paidesse nö ajutine puukirik, mis asus praeguse keskväljaku haljasala põhjaservas. See puukirik hävis 1703. aastal, kui vene väed põletasid Paide maha. Paistab, et seejärel käidi koos praeguse kiriku taga asunud tavalises majas.
    Alles 1735 ja 1739. a. vahel ehitati vanast kasvuhoonest asekirik vana kivikiriku ette, rootsiaegse puukiriku asemele.

    1767. aastaks oli vaatamata rahva kehvale majanduslikule olukorrale kogudus niivõrd kosunud, et hakkas juba uut kivikirikut ehitama vana, õhkulastud kiriku asukohale. Esialgu puhastati ja kaevati välja vanad vundamendid, kus tulid ilmsiks nagu Hupel jutustab, mitmed vana kiriku sambad, piidad ja hauakivid, mis tõendasid, et endine kirik on olnud gooti stiili ehitis. Töö edenes visalt, nii et vundament sai valmis alles nelja aasta pärast. 7. septembril 1771. a. pandi ametlikult uue kiriku nurgakivi kiriku patroon ja ülemeestseisja major parun Berend Reinhold von Stackelberg’i ja kohaliku õpetaja Glanstroem’i poolt selleks korraldatud pidulikul jumalateenistusel. Järgmisel aastal, kui juba oli jõutud alustada müüride ehitamisega, tekkisid aga tülid rahaasjus ning töö jäi seisma 5 aastaks. Seda tüli maa ja linna koguduse vahel põhjustas muide kauakestnud ja vana tüli Paide ja Mäo mõisa vahel. Selle tõttu sai kirik valmis alles 1786. aastal. Koos uue kiriku ehitamisega vabanes turuplatsi põhjakülg täielikult ja sai laieneda selliseks nagu ta on praegu.

    Praegune kirik on seega pärit 1786. aastast, ehkki peale 1845. aasta põlengut ümber ehitatud (uus gooti tornikiiver endise barokse asemel) ning asub ta keskaegse kiriku asukohal.

    R.E.

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein