Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    15 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    KreisilinnasTrepid ja tänawad

    "Paide Teataja" nr 7 Neljapäewal 25-mal Mail 1904

    Teatawasti peawad selle aasta sügiseks kõik jalgteel liikumist takistawad treppid ja eeskojad ära koristatud olema.
    Et aga, arwamise järele mitte kõik majaperemehed seda Paide linna ehituste seadlust weel ei tea, siis toome selle siin järgmiselt oma lugejatele ette.

    § 9 Eestreppisid ja majaediseid uulitsa peale wälja ehitada keelatud. Kus wõimata on olewaid eestreppisid täiesti ära kaotada, seal on lubatud üks jalg maad treppisid wälja jätta.
    Tähendus: Wiimases punktis on muudatused ainult sell korral lubatud, kui linnaameti tundmist mööda asi seda nõuab.

    Mitmet pidi oleks see wäga kasulik ja kohane eeskodade ja trepide kõrwale toimetamisel ka jalgteede parandamist ette wõtta, ehk küll sellekohase lõputerminini weel kaks aastad aega on. Selle tarwis kiwide wedamine oleks ju talwel palju kergem.

    Et selle eelnimetatud määruse järele meie linna jalgteed märksa lahedamaks ja paremaks saawad, on kindel, siiski tahaksime oma mõttet ka selleks awaldada, et tingimata kõikide eeskodade kõrwale toimetamine, ka sealt mitte, kus muidu raskuseid selleks ei ole, sugugi igal pool soowitaw ei oleks, sest et mitmed sellekohased ehitused maja eeskülgedel nagu ehteks sünniwad ja ei peaks neid siis mitte ärahääwitatud katsutama.

    Näituseks, ütleme kui oleks Rentmeistri juures trepi kohal postide peal olew wari, sedasama seltsi ehitus ka Tomschmidti maja ees ja eeskoda preili Janichi maja ees täiesti kõrwale toimetatud olema, siis saaksime meie ühe lageda majade rea nende kõigelihtsamas üle waates, kuna aga nad nüüd rohkem mitmekesidust silmadele pakuwad.



    Kommentaariks:

    Ajalehes viidatakse 28. aprillil 1901. aastal vastu võetud “Paide linna ehituste seadlusele” (vt http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=18). Järgmisel aastal aastal, 31. jaanuaril 1902 valiti artikli autor ja Paide Teataja väljaandja, Oskar Brasche Paide linnapeaks ja oli seda kuni 1918. aastani (vt http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=299).

    Peale tänavale ulatuvate treppide ärakaotamise nõudis seadlus mh ka kõnniteede katmist paekiviga, seda nn “kiwiehituse piirkonnas”, kuhu tohtis tänava äärde ainult kivist maju juurde ehitada. “Kiwiehituse piirkonda” kuulusid “kesklinn, sisse piiratud Rüütli uulitsast, Posti uulitsast kuni Rüütli uulitsa nurgani, Tallinna uulitsast kuni kasarmuni, Lai uulits kuni Aia uulitsani, weike ja suur Aia uulits kuni Karjamaa uulitsani ja Karjamaa uulits. Sinna juurde tuleb weel Pärnu uulits kuni Rohu uulitsani.” Selle piirkonna kõnniteede kohta sätestas seadluse § 39 “Kiwiehituse ringkonnas peawad uuesti tehtud jalgteed raiutud arsina laiustest paedest, telleskiwidest ehk aswaldist olema. Wäljaspool tähendatud ringkonda wõiwad jalgteed ka raiumata paedest olla.”
    Kivist tänavakatted pidid olema valmis 1906. aastaks, kuid linnarahvas oli aktiivne ja linnal oli pigem raskusi kõigile soovijatele paekivide kohalevedamisega. Tulemus sai ilus ja paelinnale kohane nagu võib näha näiteks neilt piltidelt: http://www.weissenstein.ee/pildid/thumbnails.php?album=49

    Selles artiklis on linnapea siiski arvanud, et treppide ja eeskodade ärakaotamine ei pea olema reegliks igal juhtumil. Viidatud on Rentmeistri, Tomschmidti ja Janichi majade ees olevatele varikatustele. Jutt on Tallinna tänavast. Tomschmidtile kuulus praeguste Tallinna 31 ja 33 alla jääv krunt (31 teatavasti praegu tähistatud kui Paide vanim maja).

    vasakul serval veidi näha Tallinna 31 portikust, paremal Tallinna 27 varikatus

    Sel ajal oli 31 Tomschmidti külalismajaks, maja ees oli nagu praegugi sammastel varikatusega eeskoda.

    Sellised sammasportikused said osad majad omaaegse arhitekt Mühlhauseni poolt 19. saj keskpaigas, näiteks Tallinna 13 ehk praegune tavanditeenuse maja, samuti praegune Majatarvete poe maja keskväljakul. Muuseas, arhitekt Mühlausenile kuulus praegune Pärnu 12 maja (haigla Vaarose poe kõrval).

    Tallinna 13 sammasportikus


    Preili Janichile kuulus sel ajal Tallinna tänaval praeguste majade nr 19 ja 21 all olev krunt. Just maja 19 ees asus sel ajal uks, mille kohal oli ilmselt samuti varikatus. Ust tähistav trepp on maja ees siiani alles.

    Tallinna 19 majaesine trepp nõukogude perioodi alguses


    Kahjuks ei ole võimalik öelda, milline oli Brasche poolt nimetatud Rentmeistri maja. Võimalik, et silmas on peetud teise uhke sammasportikusega maja, praegust Tallinna 13, mis sel ajal kuulus endisele linnapeale Silskyle. Varikatus oli ka samal krundil asunud, praegusel Tallinna 17 majal.

    Tallinna 17 esine varikatus


    Ka Tallinna 27 majal oli omal ajal väike varikatus, kuid selle selle perioodi kohta puuduvad andmed selle maja omanike kohta.

    Linnapea Brasche igatahes pidas esmatähtsaks hea ja traditsioonilise üldmulje säilitamist, kuid samas ka linnaruumi mugavuste sissetoomist. Sama põhimõtet võiks ka praegu vanalinna arendamisel silmas pidada.

    Fotod pärit Rene Viljatilt/Järvamaa muuseumilt

    ”Kreisilinna” rubriiki

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein