Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    78 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    ArtiklidVene vastuhakk, taani mäss, eesti abitus

    9. märts 2007
    Rein Sikk
    Eesti Ekspress


    Kiidan pronkssõdurit kaitsvaid venelasi. Möönan: taanlaste mässumeelest noortekeskuse kaitsmisel võis abi olla.
    Nendin kurvalt: eestlaste aktsioonidest Sakala eest seismisel polnud tolku.

    Kolme rahva poegadel-tütardel oli mure ukse ees. Venelased leidsid, et nende pühakuju, pronksmeest tahetakse hävitada. Kuna polnud usku muusse kui vaid enesesse, algas öine valve – notšnoi dozor, millest nüüdseks on kujundatud liikumine. Venelased on saavutanud pronksmehe püsimise. Teade venelaste vastuhakust, meeldib see meile või mitte, on maailma viidud.

    Taani noored said teada, et nende NŅrrebro noortekeskus Kopenhaagenis on usuorganisatsioonile maha müüdud, ja proovisid seda tagasi osta. Et asi ei õnnestunud, algasid pisikesed pahandused, provokatsioonid, mis kasvasid suurteks tänavarahutusteks. Kuigi autode põletamist ei saa õigustada, saavutasid taanlased, et teade nende mässust jõudis maailma. On ehk hoiatuseks neile, kes kavatsevad tegelda vabalinna Christiania ligiduses ajaloolise kinnisvara lammutamisega.

    Eesti viimase aja vastuhaku sümboliks saanud Sakala keskust püüti päästa rahvakogunemistega ja allkirjade kogumisega. Kõige enam aga riigi- ja omavalitsusasutustelt ning ametnikelt abi lootes. Eestlaste tegevus erines venelaste ja taanlaste omast selle poolest, et iseenesele lootmise asemel pandi suured ootused riigile: küll minister ümber mõtleb, küll muinsuskaitse käe ette paneb.

    Jänkidel on õigus

    Hiljuti Ameerikas käies suhtlesin palju sealsete muinsuskaitsjatega. Kui ütlesin, et nõuame riigilt seda ja seda, kehitasid nad õlgu. Tõdesid, et mida vähem lootusi riiklikele institutsioonidele panna, seda parem. Liikumised on edukad, kui neisse kaasatakse võimalikult palju vabu kodanikke, kes ajavad asja oma vabast ajast ja vabast tahetest, näitavad vajadusel jõudu, teevad kõva häält. Ju oli jänkidel õigus.

    Sakala juhtum räägib nõrgast kodanikuühiskonnast, vähestest omaalgatuslikest organisatsioonidest, kes suudaksid rahva hääle kuuldavaks teha. Siiski, külaühiskonnas suudetakse juba ühiseesmärgi nimel tulemuslikult tegutseda. Näiteks Lüganuse edukas võitlus karjääri ja hiiemäe elamurajooni vastu, Alliku küla vastuseis Steri tehasele, mille tegevus on nüüdseks peatatud. Näiteid leiab. Kuidas külarahva tegevust hinnata, oleneb vaatenurgast. Küll aga on see olnud tulemusrikas, pannud enesest rääkima. Ent miks pole kodanikeliikumistel linnades veel küladega võrreldavat kandepinda? Kas oleme heaolus unustanud fosforiidisõja ja laulva revolutsiooni kogemused?

    Sel nädalal sai Rakvere šokiteate: linna kuulsaim, poolesaja-aastane raamatupood Varrak pannakse raha võimu survel kinni, asemele tuleb pangakontor. Rahvas nurises, kirjutas netikommentaare, nimetas toimuvat Rakvere Sakalaks. Aga maakonnas, mis on kuulus nii Virumaa kui ka Vilde kirjanduspreemia välja andmise poolest, ei alustanud ükski ühendus võitlust poe säilitamise eest. Leiti vaid, et ju peaksid sekkuma linnapea, maavanem. Keegi ei öelnud: ma ise lähen, kaitsen poodi.

    Huvitav, kuidas oleksid käitunud venelased, kuidas taanlased?


    epl.ekspress

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein