Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    23 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    UudisedJärvamaa Muuseumis näitus "August Roosileht 120"

    9. veebruar 2007

    Kolmapäeval, 14. veebruaril kell 15 avatakse Järvamaa Muuseumis näitus "August Roosileht 120".
    August Roosileht sündis 27.veebruaril 1887. a. Järvamaal Einmanni, hiljem Vajangu, vallas rendikohapidaja perekonnas.

    Aastal 1919 valiti ta Paides Poeg- ja Tütarlastegümnaasiumi õpetajaks, andes ühtlasi tunde ka teistes koolides. Rohkem kui kaks aaastakümmet kestis tema intensiivne töö Paide haridusasutustes. Lisaks õpetamisele sai temast oluline tegelane Paide kultuurielus. Oma mitmekülgse tegevusega elavdas ta kohalikku igapäevaelu, olles samas rahva hingeline ja vaimne harija.

    Ta on loonud teoseid „Kalevipoja” ainetel, erinedes selles paljuski omaaja teistest kunstnikest. On loonud sümboolse sisuga tušijoonistusi, millest osa avaldati postkaartidena, dekoreeris ja lavastas teatrietendusi ja koolinäidendeid, kujundas mitmesuguseid peoõhtuid, korraldas personaalnäitusi, pidas loenguid kunstist, õpetas, aitas ehitada rahvamaja ning organiseeris teatri tegemist, joonistas eksliibriseid, kavandas rahatähti, tegi plakateid ja auaadresse. Tema illustreeritud on kolm noorsooraamatut: Fr. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud”, Ansomardi „Jalgsema kitse-eide muinasjutud” ja R. Rohu „Laanekohus”. Lisaks eelpool loetletule on Roosileht kujundanud mööblit ja ka selle ise valmis teinud. Paljud tema mööblikavandis jõudsid läbi ajakirjade maarahvani ning rikastasid sel moel sealset kodukujundust.

    Tänu temale said paljudest Paide noortest hinnatud kunstnikud. Neist tuntumad on Johannes Hirv, Ernst Kirs, Oskar Raunam. Jaanuaris näitas Järvamaa Muuseum tema õpilase Ants Viidalepa maale ja võib lisada, et Roosilehe enda tütar, kunstnik Helve Roosileht, oli Viidalepa abikaasa.

    Lisaks Paides aktiivsele tegevusele, jõudis Roosileht võtta osa ka Eesti kunstielust, andes oma osa Eesti estampgraafika ajaloosse.

    Kaalu Kirme ja Rein Looduse raamatus „August Roosileht” on autorid öelnud: „August Roosileht ei mõelnud oma kuulsusele ega kohale eesti kunstiloos. Ta lõi oma teoseid vastavalt vajadustele. Tema pretensioonitu looming jättis siiski sügavama jälje eesti kunsti arengusse kui mõne teise kunstniku ambitsiooniderikas kunstitegevus”.

    Roosileht hukati 1941. a. augustis Saksa sõjaväe poolt.

    Näitus jääb külastajatele avatuks 31. märtsini.


    Helve Huttunen
    Järvamaa Muuseum
    teadur-pedagoog
    52 17 773
    helvehuttunen@hot.ee 



    JIP

    Fotod

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein