Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    55 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    KreisilinnasJalgrattad ja linna tolmused tänawad

    "Paide Teataja" Nr 8 Kesknädal 2. Aprillil 1903

    Minewa aasta sügisel tegi linna wolikogu otsuseks jalgrattaga sõitmist puiesteel, linnast surnuaiale, kitsendada, et seda ainult neil sõitjatele lubada, kes politseilt sellekohase luba on muretsenud.
    Juhime siis sellega Paidelinnas ja kreisis jalgrattaga sõitjate tähele panemist ülewal nimetatud otsuse peale, et kõik seal sõita soowijad politseilt igal aastal uue numbri peawad muretsema, mis ratta küljes nähtawal kohal seisma peab. Rattaga sõit nimetatud puiesteel on pealelõuna kella ½ kuni kella 8-ni täiesti ära keelatud.

    Nr 9, Teisipäewal 15.-mal Aprillil 1903

    Näpunäide Paide elanikkudele

    Linna õhk on suwisel ajal uulitsa tolmuga täidetud. Sellepärast püiawad linnalased jalutuskäikudel linnast wälja, wabasse loodusesse, wäljade wahele, metsa, j.n.e. See asi on kõigiti korras. On ju iseäranis metsa õhk nii armas ja kosutaw. Ja miks? Puud puhastawad õhku. Nende käharad oksad oma tuhandete lehtedega püiawad õhu seest tolmu kinni. Lehtedelt uhab wihm tolmu maapinnale. Aga weel enam: Puu lehed imewad õhu seest söehapu, mis meile sissehingates kahjulik on, oma sisse. Selle asemele annawad nad enesest hapnikku wälja, mida meie oma kopsuga õhu seest nagu koort lusikaga piima pealt püiame. Sarnast mängu toimetawadiga taime rohelised jaod. Kõige rohkem aga puud ja iseäranis päikese paistel. Sellepärast heljub metsas nii mahe ja lahe õhk. Puud on õhusse hää lõhna, paraja niiskuse, puhtuse ja wiluduse annud, - asjad, mida ka meie linna puud linnamäel wõi wallimäel, kus neid rohkesti on, annawad. Kus käiwad aga paidlased jalutamas? Wististe ikka linnamäel, kus õhk puhas, puude läbi puhastatud, kuhu ka tolmu kibemed uulitsatelt ei ulatagi, sest wallimägi on suurte aidade läbi uulitsatest lahutatud. Ei, kulla weli! Õhu puhtus on asi, millest suurem osa paidlasi ei oska lugupidada. Nad jalutawad tolmustel uulitsatel, wäga harwa linnamäel. Kõige rohkem käidaw on aga puiestee, mis Pärnu uulitsalt Reopalu surnuaiale wiib; sellele järgneb Tallinna uulitsalt Sillaotsa kõrtsi poole minew “õhkajate puiestee”. Mõlemad puiesteed käiwad sõidutee kõrwal, kust tuul armuta tolmu üles keerutab ja teda kõndijatele wastu nägu puhub, küll poepoisi kihwade moodi ülespoole keeratud ja wiksitud “wurrude” peale, küll riidehalbi naesterahwa kallide kübara kaunistuste küll siidi seelikute peale. Kes sellest küsib? Nagu juba ülemalpool ütlesime, on Reopalu poolne jalgtee kõige käidawam. Iseäranis liigub pühapäewal tähendatud puiesteel palju inimesi. Suurem hulk jalutajaid ei lähe mitte surnuaiani, kus jällegi õhk puhtam on, waid tormab raudtee waksalini, kus tolmule weel raudruuna torust wälja tossaw suits lisaks on. Rongi tulekul ja minekul on waksalis mõnikord rahwast murruna koos, suitsu sisse hingamas. Sõidawad ju sell ajal tee peal waksalini nii mitmed hobused ja wankrid ja keerutawad armast tolmu maast üles kõndijatele nina alla. Waksalisse jooksmine põhjeneb wist küll paidlase uudishimu peal, mis teda sunnib uulitsal seisma jäema ja näpp suus wõerale inimesele järel waatama. Tulewad ju sagedaste wõerad raudteel meie linna. Kus midagi uudist maksuta näha on, seal leidub ka waatajaid rohkesti.

    Inimene ujub, nii ütelda, oma kopsuga õhumeres. Kõik tolm ja tahm, mis ta kuiwa õhuga sisse hingab, jääb niiske kopsu seinte külge kinni. Tolmu suurem osa on minerali osa, s.o. surnud osa, mis kopsule suurt wiga ei tee. Palju kurjem on aga organiliste olluste jaokesed, need on haigust sigitawate pisielukate idud ja pisielukad ise mitmesugustes kaswamise järkudes. Tolmu sisse hingades saawad haiguse idud otseteel kopsu sisse ja hakkawad seal siginema. Hea terwisega inimene wõib nende haiguse idude wastu wõidelda ja õnneks enamiste ka wõidu saada; aga wõitlemine nõuab talt jõudu ja kurnab pikema aja wältusel lõdwaks. On asi kord nii kaugel, siis on haiguste edenemisel head tingimused. Suurem osa meie jalutajatest on isikud, kes päew otsa kinnises toas tubaka suitsu ja muu kraami läbi rikutud õhus töötawad. Wabal ajal kõnniwad nad tolmustel teedel ja hingawad kahjulikku tolmu sisse. Selle tagajärg on kopsutõbi. Suur hulk meie linna noorematest surejatest on kopsuhaiged. On ju tõsi, et nimetatud haiguse põhjus ka mujal wõib seista. Aga miks lähewad siis kõndijad just tolmu sisse hingama, kui linnamäel ennast puhtas õhus wõib lahutada ja lõbustada. On teada, et mitu järgemööda tehtud sügawat hingetõmbamist wärskes õhus werd märksa puhastawad, selle jooksmist kehas korraldawad, seedimist edendawad ja ülepea kasulikult terwe organismuse peale mõjuwad. Ülesminek wallimäele paneb juba iseenesest inimest sügawamalt hingama, mis kellegile kahju ei wõi tuua, sest õhk on puhas. Ei wõigi seal halb õhk seista, sest koht on kõrges, kus liikuw õhk, tuul, alati ligi pääseb.

    Pealegi puhastawad sääl puud õhku. (Teede puhtuse eest hoolitseb walliwaht, kes luud alatasa käes, iga lehekese, mis tuule läbi puust juhtub alla langema, teelt kõrwale juhib.) Ühtlasi on linnamäel lõpmata kena ja armas wiibida. Paljud puud on üle jalutusteede kokku kaswanud, nii et igal pool ka mitte päikese kiired tülitama ei pääse. Kaheksakandiline torn punase mütsiga ja muinasjutulised lossi waremed, paljud puud ja õitsewad põesad – kas ei saa sellest silmale juba küll? Aga meie waesel harjumata silmal on raske seda ilu maitseda, mis wallimäel meile pakutakse. Ta on meile liiga loomulik, liiga tuttaw, liiba igapäine, et ilutundmise lõbu äratada. Wõerad, kes meie linnamäge waatamas käiwad, maitsewad seal wististe rohkem lõbu, kui meie. Neile on see uus, meile liig igapäine, tuttaw liig lihtlabane. Aga pole wiga: Seda puudust wõib kergel wiisil parandada. Wõtke peegel ja waadake neid kohti peeglist. Missugused toredad pildid teile siis ilmuwad! Teie leiate koha nii kena ja armsa olewat, et hääl meelel tahaksite sääl olla. Wõtke peegel eest, ja teie oletegi sääl, kuid kõik see ilu ei paista teile mitte nii hästi silmi, kui peegli abil. See tuleb harjumusest. Ma tundsin ühte meie seast lahkunud wenda, kes kewadesel ajal tihti käed ristis wallimäel ilu imestas. Tema oli kunstmalija ja oli õppinud asju nende ilu poolest waatama ja nägema. Ma arwan, temale paistsiwad need asjad weel ilusamalt, kui meiesugusele peeglis.

    Wallimäele ei ole lauljatest lindudest puudust. Isegi laulu kuninganna ööpik hõiskab ja nutab siin kewadesel ajal päewa loodel ja kumawal koidul, nagu tahaks ta wäikene süda armu walu pärast lõhkeda. Soowida oleks ainult, et uulitsa poisid, kes lindusi hirmutawad, ja seal ka muidu tihti korratusi sünnitawad, sealt saaksiwad eemale toimetatud. Need toored jõmbsikad ei anna tihti jalutajatelegi armu, neid kiwidega loopides ja järel sõimates. Wiimasel ajal on mõned linnawahid oma tähelepanemist ka juba wallimäe peale juhtinud. Muidu hoolitseb linnawalitsus, et seal kõik korras oleks. Istumiseks on sinna kõigite head ja kenad pingid seljatugedega ja nendeta pandud j.n.e. Sagedasti mängib siin muusik. Ka siis on seal wähe inimesi liikumas. Aastat kümme tagasi oli asi teisiti. Siis leidus seal alati jalutajaid.

    Ma ei taha siin pikemalt kõigest sellest kirjutada. Ütlen weel ainult niipalju, et linnamägi paidlasi kõige lähedamal olew kenam ja parem jalutuse paik on. Mina ise olen igakord seal jalutades ainult lõbu tundnud ja kasu saanud, kasu – oma terwisele. Imelik kui meie sellest paigast eemale hoiame ja selleasemel et puhtas õhus endid karastada, tolmustele teedele jookseme haiguse idusid sisse hingama. Põhjused, mis wahest selle wastu kuuldawale tulewad, on enam-wähem mõtlemata järelerääkimine. Sellepärast käes olewal kewadel ja eesolewal suwel jalutage rohkem linnamäel puhta õhu sees ja ärge jookske asjata, palju uudishimu pärast sinna, kus tarwis wõib kahju saada.

    Paidlane

    ”Kreisilinna” rubriiki

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein