Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    54 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    ArtiklidKonstantin Pätsi riigimehetee läks läbi Järvamaa

    Henn Sokk
    23. veebruari 2006 Järva Teataja



    Täna on Eesti riigi ühe rajaja, mitmekordse riigivanema ja esimese presidendi Konstantin Pätsi (23.02.1874 – 18.01.1956) sünniaastapäev.
    Et Konstantin Pätsi riigimehetee Toompeale läks läbi Järvamaa ja Paide raekoja, oleks kohane seda ka laiemale üldsusele just täna teadvustada. Seda enam, et sellise suurusjärgu poliitikuid pole Järvamaal just palju töötanud.

    Teavet andsid töökaaslased

    Millal algas Konstantin Pätsi lähem tutvus Järvamaaga, on tagantjärele raske tuvastada. Sajandivahetusse see jääb, sest siis tuli Paidesse tööle tema vend Nikolai.

    Teades selle perekonna ühtehoidmist ning vendade ja õe omavahelist läbikäimist, võib eeldada, et Konstantin Päts käis ka oma vanemal vennal Paides külas.

    Järvamaast ammutas ta teavet ka töökaaslastelt, sest Konstantin Pätsi toimetatud Teataja toimetuses töötasid Anton Hansen Tammsaare, Järvamaal Kuksema vallas hulgaliselt sugulasi omanud Eduard Vilde, Kuksema möldri poeg Otto H. Münther.

    Et Pätsi ajal asus Teataja toimetaja kabinet välisukse kõrval, oli toimetaja enamasti esimene, kellega toimetusse tulnud kaastööline või külastaja kokku puutus, seega informatsiooni esimesena ja algallikast kätte sai.

    Aga kirjasaatjaid Teatajal Järvamaal jätkus, neist üks aktiivsemaid J. Josia Türilt lasti selle pärast 1. jaanuaril 1906 maha. Ka Konstantin Pätsi mõistsid karistussalklased 1905. aastal surma, kuid tal õnnestus põgeneda. Tähelepanu väärib ka, et Šveitsis maapaos olles valis Päts oma elukohaks Berni lähedase vana Weis­senstein–Guti nimelise mõisa.

    Konstantin Pätsi suures suhtlusringkonnas oli teisigi Järvamaalt pärit inimesi, nagu Theodor Ussisoo Paidest, kellega ta tutvus Kalevi seltsi asutamise ajal ja lävis hiljemgi.

    Veebruarirevolutsiooni käigus suures Vene riigis ajuti tekkinud peataolekut ära kasutades ja head lobitööd tehes saavutasid eestlased Eesti– ja Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud kreiside liitmise üheks kubermanguks ning Vene Ajutiselt Valitsuselt otsuse Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta.

    See oli ka maksimaalne, mis selles olukorras oli võimalik saavutada. Tekkis legaalne võimalus oma asja edasi ajada.

    Ajutine kord nägi kuni uue, Baltimaade administratiivse korralduse seaduse väljaandmiseni maakondades ette kolmetasandilise juhtimise: maakonna valijatekogu, maakonna ajutine maanõukogu ning ajutise maakonnanõukogu juhatuse valimine.

    Ajutise Valitsuse otsuse kohaselt tuli igas maakonnas (nii nimetati nüüd kreise) korraldada valdade koosolekuid ja valida seal iga tuhande elaniku kohta üks esindaja maakonna valimiskoosolekule.

    Järvamaal valiti nii 47 valijatekogu liiget.

    Auvõlast tuleb vabaneda

    Kas just eespool mainitud sidemed või veel miski muu meile seni teadmata asjaolu, olid teinud Tallinna mehe, advokaadi ja ajakirjaniku Konstantin Pätsi Kuksema valla elanikele nii omaseks ja usaldusväärseks, et nad valisid ta 1917. aasta mais oma valijameheks Paides olnud valijameeste koosolekule.

    Paide Linnaameti ruumes 24. juunil 1917 (kõik kuupäevad on nii, nagu dokumentides on kirjas) olnud Järvamaa valijatekogu koosolekul, kus valiti Järva Maanõukogu (praeguses mõistes maavolikogu) ja esindajaid kubermangu maanõukokku, valiti Konstantin Päts ka selle esimeheks.

    Järvamaa Valimiskogu valis 25. juunil 1917 Konstantin Pätsi ka oma esindajaks (Eesti) Maanõukokku, kes teda omakorda (Eesti) Maavalitsuse esimeheks valis. Siit algas Konstantin Pätsi tee Eesti riigijuhina ja kestis kuni 1940. aasta vägivaldse riigipöördeni.

    Järvamaa valijatekogu 24. ja 25. juuni 1917. aasta Pätsi juhitud koosolekud väärivad oma päevakorda võetud küsimuste, tehtud avalduste ja antud valijajuhendite poolest eraldi käsitust.

    Konstantin Päts säilitas elava huvi Järvamaa vastu ka Tallinnas töötamise ajal ja külastas Järvamaad korduvalt.

    Pätsi meelispaigaks Järvamaal sai ja jäi Põhja–Kõrvemaa, eriti Jäneda. Jäneda põllutöökooli sünd ja arengulugu on tihedalt seotud tema nimega, sest oli ju Päts pikki aastaid kooli kuratooriumi juht.

    Vabadussõja–aegse Järvamaa Kaitsepataljoni ja Konstantin Pätsi vahel on otsene side, hiljem jätkus tema huvi pataljoni veteranide tegevuse vastu. Ta võttis osa Järvamaa Kaitsepataljoni 14. aastapäeva üritustest Paides 11. detsembril 1932 ja mälestusmärgi avamisest kaitsepataljoni lahinguristsete paigas Müüs­leris 15. juulil 1934.

    Päts viibis ka Aravete pritsimaja (praegu rahvamaja) nurgakivi paneku tseremoonial 23. mail 1937 ning annetas selle juures maja ehituseks miljon senti ehk viiendiku eelarvest.

    Eelmise Eesti Vabariigi ajal valiti Konstantin Päts Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tahkuranna valla aukodanikuks, talle püstitati koduvallas ausammas.

    Tema elu ja töö ühe ajajärguga seotud Järvamaal ja Paides sellise tunnustamiseni ei jõutud. Kas pole tulnud aeg sellest auvõlast vabaneda ja tähistada vääriliselt Eesti riigi ühe rajaja Konstantin Pätsiga seotud kohad Järvamaal?


    Järva Teataja

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein