Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    86 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    ArtiklidMida teha Paide vanalinnaga?


    Karin Paulus
    Eesti Ekspress, 19. jaanuar 2006


    Kas ehitada makette? Jagada toetusi? Karin Paulus käis mõttetalgutel..

    VÄIKELINNA IDÜLL: Paide kesklinna kena puithoonestust võiks miljöötundlikult ning säästvalt renoveerida. (Ingmar Muusikus)


    Paides toimus 6. jaanuaril Vanalinna konverents. Ajend: mitmed sõjad on hävitanud septembri lõpus 715aastaseks saava Paide linna korduvalt. Uhkest kivilinnast on tänapäeva kandunud paest tuletatud nimi. Peale Põhjasõda tõusis Paide rusudest ennekõike puithoonestusega, mille tervikpilti on viimaste aastakümnete ehitustegevus räsinud. Konverentsil anti pilt olukorrast, arenguvisioonidest ning otsiti koostöövõimalusi.

    Arvamusliidrina esines Jüri Kuuskemaa, kes minu arvates näitas aga pigem halba kui head eeskuju. Nimelt lõpetas ta oma ettekande ülevaatega oma Haapsalu maja taastamisest. Ta rääkis kuidas ta jonnib kohaliku muinsuskaitseametnikuga, tahtes pöörduda tagasi hoone "tõelise" kuju ehk siis baroki juurde. Naaberhoonetega sarnaneva saja-aastase laia horisontaallaudise asemel tahaks ta panna püstlaudise; klassitsistliku aknalahenduse vahetas ta juba välja väikeseruuduliste klaaside vastu jne. Oli tõesti piinlik kuulata, kuidas Kuuskemaa jutust koorus välja, et ta peab end justkui igal alal ülikompetentseks ning ka juttu, et ehitiste juures võiks ikka tagasi pöörduda algupärase juurde. Unustada ära pidevalt teisenev kontekst, erinevad ajaloolised kihistused, tundub mulle enam kui kohatu.

    Konverentsi eestvedaja, värvika taustaga jurist Rainer Eidemiller (Ühenduse Weissenstein juhatuse esimees) pakkus välja mitmeid põnevaid ideid. Näiteks võiks Paidesse teha teemamuuseume nagu apteegimuuseum, linnakodaniku maja, veski. Kuskil võiks asfaldi asendada kiviteega, ehk võiks rekonstrueerida mõned kaevukohad. Üles võiks ehitada ka 19.sajandi suvekohviku? Miks mitte taastada algne, linna vahel olev jõesäng? Loodan, et "ajaloolise tõe" huvides Nõukogude ajast pärit hoonete (nagu kaubamaja) lammutamiseks ei lähe ning makettide ehitamisega liiale ei minda. Kalvi Aluve Vallitorni koopia pole ehk siiski väga tänapäevane restaureerimispraktika.

    Abilinnapea Kaido Ivask rõhutas kompromisside tegemise vajadust ning rääkis lähiaastate tegevuskavast.

    Tarmo Elvisto tutvustas Säästva Renoveerimise Infokeskust, mis hakkab kohe-kohe ka Paidesse laienema. Elvisto tõi välja mõningad põhimõtted, millest tasuks ajalooliste hoonete ning esemetega tegelemisel lähtuda: originaal on väärtuslik; asendada tasuks nii vähe kui võimalik; lisandused olgu taktitundelised.

    Haapsalu linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu rääkis, et päris kasulikuks on osutunud miljööväärtuslike alade piiritlemine. Kui muinsuskaitsealas kehtivad ikka üsna karmid reeglid, mis on omanikele üsna koormavad, siis miljööalas on kord "pehmem", sarnanedes määratluselt pigem nõukogudeaegse kohaliku kaitsega, olles rohkem ühiskondlikku kokkuleppe tulemus. Padu lohutas paidelasi, et ka uued hooned kasvavad ajapikku vanalinna sisse. Veel tõi ta esile traditsiooniliste vormide ning sobiva materjali kasutamist, näiteks Haapsalule on iseloomulikud paekivist piirdeaiad. Ka massiivseid paekivist korstnaid, mis majadele justkui nina eest, kiputakse liiga kergekäeliselt lammutama.

    Rita Peirumaa, Viljandi arhitektuuri- ja maakorraldusameti peaspetsialist, rääkis erinevatest renoveerimisprojektidest, aga ka vanalinna transpordi toomisest, maastiku korrastamise kontseptsioonist. Peirumaa tõdes, et ega arendusteks eriti vahendeid ei ole – hea, kui suudetakse mälestisi ja nende ümbrust lihtsalt korras hoida. Lisaraha on seni taotletud fondidest. Antakse välja ka restaureerimistoetusi ja algust on tehtud heade peremeeste premeerimisega.

    Kuressaare muinsuskaitsjaid esindanud Tõnu Sepp mainis, et neil pole vanalinna arengukava olnud, kuid piirkonda on hoitud üldplaneeringu abil. "Seadus on pool lahendust, vaja on ka toetust. Näiteks võiks linn rahastada muinsuskaitse eritingimuste koostamist." Ka on raskusi olnud kasumiahnete kinnisvaraarendajatega, kes püüavad sageli oma liiga mahukaid projekte tuttavate poliitikute abiga. "Eks me ütleme nendele, et ärge saagige läbi seda oksa, mis kannab kuldõunu."

    Konverentsi lõpus lubas Paide linnavalitsus koostööd teha SRIKi kui ka ühendusega Weissenstein ja muidugi õppida teiste väikelinnade kogemusest.


    Paide linnapea Kersti Sarapuu, millised on lähiaja konkreetsemad plaanid vanalinnaga?

    Alustame Paide linna arengukava koostamist aastateks 2006–2009, mille raames töötatakse välja ka vanalinna arengukava. Kõnealune dokument loob aluse vanalinnaga seotud tegevustele ning annab suunad, kuidas ja millises ajalises tempos me oma vanalinna väärtustame.

    Säästva Renoveerimise Infokeskuse (SRIK) ja MTÜga Weissenstein sõlmitud koostöölepingu tulemusena saab Paide omale SRIKi tegevuskeskuse, mis hakkab nõustama kohalikke vanalinna hoonete restaureerimisel. Juba veebruaris on kavandatud pidada esimesed  temaatilised loengud ja õppepäevad.

    Linnas on otsustatud veel mitmete vanalinnaga seotud projektide algatamine. Soovime luua nn linnakodaniku maja, mis oleks muuseum, aga pakuks ühtlasi peavarju SRIKi tegevuskeskusele ja oleks praktiliseks näiteks, milline peab välja nägema ajastukohaselt taastatud tüüpiline Paide vanalinna puithoone. Sinna on linn planeerinud osalemistasu projektis 125 000 krooni.

    Praegu tegeleb linnavalitsus Vallitorni ja Vallimäe baasil rajatavale Ajakeskuse projektile EASist toetuse taotlemisega.

    2006. aasta linnaeelarve projekti oleme kirjutanud toetussummad vanalinna majade ajastukohase stiili ja materjalidega restaureerijatele. Summa võib ühe küsija kohta küündida kuni 50 000 kroonini.

    Kas arvate, et sarnaselt Vallitorniga peaks veel mõne hoone "nullist" üles ehitama?

    Hetkel selliseid kindlaid plaane pole. Jutuks on olnud Vallimäe veerel asuva vana vesiveski varemetest üles ehitamine.

    Küsimusega haakuvalt on samuti ühe ideena pakutud mujal linnas ehitustele ette jäävate puithoonete lahti võtmist, et need vanalinna hävinud hoonete asemel üles panna.

    Kas peate reaalseks jõesängi taastamise ideed?

    Mulle idee meeldib ja see on atraktiivne. Ka Paide vanalinna konverentsil osalejad suhtusid sellesse mõttesse vaimustusega. Teoreetiliselt on võimalik 50ndatel linnast eemale viidud Pärnu jõgi vanasse sängi tagasi tuua. Kindlasti lisaks see vanalinnale atraktiivsust.

    Kuna vana jõesäng asub valdavalt eramaadel, on idee teostamiseks vaja omanikke nõusolekut. Hetkel ei ole ka teada, kui palju see kõik võiks maksma minna.

    Kas Paidesse on kerkimas ka mõnd uut arhitektuurselt põnevat maja?

    Kindlasti. Linn kuulutab lähiajal välja ideekonkursi uue spordihoone rajamiseks. Samalaadne konkurss eelneb tõenäoliselt ka linna sissesõidul asuva kutsekooli kompleksi tänapäevaseks ehitamisele.

    Oleme andnud rohelise tee mõne vanalinna muinsuskaitsevööndis või selle vahetus läheduses asuva krundi täis ehitamiseks elu- ja büroohoonetega. Kindlasti seisab nende hoonete projekteerijatel ees omanäoline töö uute hoonete sobitamisel vanalinna miljöösse.

    Karin Paulus


    Eesti Ekspress

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein