Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    58 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    ArtiklidMuuseumis näeb viikingiaegset münti

    Helve Huttunen
    Järvamaa muuseumi teadur-pedagoog


    Järvamaal Vaost leiti 1966. aastal aare, mille 609 mündi seas oli väga haruldane Anund Jakobi münt. Aare on maetud umbes 1100 aastal pKr.
    M. Malvõgini ja T. Talvio uurimistööst selgub, et numismaatikakirjanduses ei ole sellist Anund Jakobi münti varem kirjeldatud. Seega on münt uunikum. Museaalide kirjeldustes on münt märgitud kui RRR, mis tähendab kolmekordset rariteeti.

    Esimesed Rootsi mündid kuningate nimedega vermiti Sigtunas umbes aastatel 995-1030 ja kuuluvad Euroopa haruldasimate müntide hulka sellest ajastust. Järvamaa muuseumis olev münt jäljendab Ethelred II Long Crossi tüüpi denaari, mida vermiti Inglismaal aastatel 997-1003.

    Skandinaaviamaades vermiti neid veel siis, kui Inglismaal selle emissioon oli juba lõpetatud. Sigtunas lõpetati Long Crossi tüüpi müntide vermimine alles 11. sajandi 20ndatel aastatel.

    Vao mündi esiküljel olev tekst on selge ja ühetähenduslik, kuigi sõnal REX puudub teine täht. Tekst mündi tagaküljel on tehniliselt hästi tehtud, kuid selle tähendus jääb ebaselgeks.

    Eestist on leitud 11 Sigtunas vermitud münti. Neist kaks on Olof Skötkonungi ja kuus Anund Jakobi vermitud. Üks denaar on hübriid Anundi ja Knutiga, ühe mündiga on esindatud Knut ja Hardeknut.

    Kõik mainitud isikud on olnud Rootsi kuningad ja valitsejad. Olof Skötkonung valitses Rootsi alal aastatel 995-1020. Tema oli valitseja, kes umbes aastal 1000 ühendas Rootsi riigi.

    Anund Jakobi valitsemisaeg Rootsis oli aastatel 1020-1050.

    Tähelepanuväärne on veel, et kui Rootsist leitud Sigtuna mündid on valdavalt Olaf Skötkonungi omad, siis Eesti ja Soome leidudes on ülekaalus Anund Jakobi nime kandvad rahad.

    Hoolimata Sigtuna müntide vähesest hulgast Eestis, on nad olulise tähtsusega Rootsi mündiajaloos. Samuti räägivad nad Rootsi ja Eesti suhetest sel alal.

    Nii müntide levik kui ka muu arheoloogiline materjal annab kinnitust sellele, et Anund Jakob arendas aktiivselt suhteid Ida-Baltikumiga.

    Siia võib lisada, et 11.-12. sajandil oli Sigtuna tähtsaim Rootsi kaubalinn, mille aastal 1187 hävitasid eestlased. Sigtuna taastati 13. sajandi algul.

    Järvamaa muuseum hakkas tänavu välja andma selle unikaalse mündi põhjal tehtud hõbeaumärke. Märkidega tunnustab ja tänab muuseum eriliselt silma paistnud abilisi.

    Mündimärke jagame üle kolme või viie aasta vastavalt vajadusele ja need on nummerdatud. Esimesed kolm auraha andsime tänavu seoses Järvamaa muuseumi 100 aasta juubeliga. Märgid on valmistanud Keiu Kulles. Sigtuna mündi kujutis ehib ka muuseumi postkaardi tagust.

    Allikad: A. Malvõgini ja T. Talvio artikkel “Sigtuna mündid Eesti leidudes”, Sulev Valdmaa “Põhjamaade ajalugu”.

    31.12.2005 Järva Teataja

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein