Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    66 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    ArtiklidMuuseumi fotokogus leidub pärleid

    Maie Rüütel
    vanemteadur
    29. oktoobri 2005 Järva teataja


    Järvamaa muuseumi kõige suurem kogu on fotokogu – 35 857 säilitusühikut. Kogu sisaldab fotosid nii-öelda seinast seina – Eesti vanimast teadaolevast dagerrotüüpiast kuni digifotodeni välja. Ka uurijad kasutavad seda kogu kõige rohkem.
    Fotokogu haruldasim ja hinnalisim on dagerrotüüp-foto, millel on kujutatud Tallinna raehärrat Alexander Hoeppneri 1850. aastal.

    Foto pole mitte ainult meie muuseumi suur väärtus, vaid see on ka kogu Eesti vanim säilinud dagerrotüüp-foto.

    Töö autor C. Borchardt sündis Paides 1816. aastal. Kahjuks pole teada, millal või kes sellise väärtusliku asja muuseumile andis.

    Fotograafia sünniks loetakse 1839. aastat, mil õpiti valmistama dagerrotüüpiaid. See on Daquerre’i leiutatud esimene kasutuskõlblik fotografeerimise viis. Dagerrotüüpia on nn foto hõbedal.

    19. sajandi viimasel veerandil alustas rändpiltniku karjääri endine kooliõpetaja Jakob Jobso, hilisema nimega Livenstroem (1830-1902).

    Viimased eluaastad veetis ta piltnikuna Paides. Muuseumi fotokogus olevad 19. sajandi lõpu fotod ongi põhiliselt tema pildistatud.

    Paide tuntuim fotograaf oli Johannes Ehrenvert (Jaan Eelnurme) 1883-1962, kes töötas Paides esimese kutselise fotograafina alates 1908. aasta 13. detsembrist.

    Suured muutused Paides on aset leidnud viimase 50 aasta jooksul. Selle aja fotode seas on palju haruldasi vaateid. Neid on pildistanud Aleksander Luhasalu, Voldemar Selter, Rene Viljat ja paljud teised.

    Kogus on foto vanast bussijaamast 1959. aasta kevadel. Autobussijaam asus Posti (Kingissepa) tänava ääres Paide Püha Risti kiriku taga (pildistanud Peeter Jõgi).

    Viimasel ajal on palju juttu olnud bussijaama mujale viimisest. Kui bussijaam 25. juunul 1966 praegusse asukohta kolis, oli sellele suur vastuseis – liiga kaugele kesklinnast.

    Asja lahendas eraldi linnaliinibussi käikupanek, mis vedas rahvast bussijaama ja tagasi iga kümne minuti tagant, pilet maksis neli kopikat. Sõitjaid jätkus ja rahvas harjus jaama uue asukohaga.


    Kui bussijaam 25. juunil 1966 mujale kolis, avati juba 23. juulil kiriku taga kohvikpaviljon Turist

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein