Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    10 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    KreisilinnasPaide Priitahtliku Tulekustutamise Seltsi aastapäew

    "Paide Teataja" Nr 14 Kesknädal 1. Augustil 1901

    XXII-ne Aasta-aruanne 21. Juulil 1901
    Auustatud seltsi liikmed ja wõerad!

    Meie priitahtlik tulekustutamise selts pühitseb täna oma 22. aastast seltsi asutamise aastapäewa. Ja meie piame Jumalale südamest see eest tänu andma, et tema meie linnakest tule õnnetuse ja häda eest on hoidnud ja meie seltsi waikselt oma tööd on lasknud edasi toimetada. Paljalt üks ainukene kord on hädasarw meid tööle wälja kutsunud ja seda nimelt 27 Juulil minewa aastal Karlsoni maja kustutamiseks, kus wiimse aasta jooksul niihästi meie lähema kodumaa suuremas linnades kui meie suure isamaa piirides terwed linnad ja külad tuleroaks on saanud. Mitmed kümned miljonid on tuli mõne tunniga ärahääwitanud ja lõpmata palju inimesi, keigest oma warandusest ja peawarjust paljaks tehes, kõige suurema waesuse ja wiletsuse sisse oma tühja elu paikade waremetele leinama pannud. Seepärast weel südameliku tänu sellele, kes meid senini keige häda ja nimelt tuleõnnetuse eest hoidnud! Aga wana sõna ütleb: “hoia ise ennast, siis hoiab sind ka Jumal.”

    Meie selts on seepärast ka wiimsel aastal jõudu mööda oma kohut täita püüdnud, see on: harjutuste läbi oma tegewaid liikmeid kustutamise töö wastu walmistada ja korraliku ja hoolaka tähelepanemise läbi, meie seltsi kustutamise riistad paremas korras pidada püidnud. Kui aga meie harjutuste juures ehk mõned weikesed wead ette ja nähtawale tulewad kus näituseks kamandamise juures mõni meie seltsi noorematest liikmetest, ehk ka mõni meie hallpeadest ikka weel pahemale poole pöörab kus käsk teda paremale poole kutsub, siis wõin neile pealtwaatajatele, kes kõik ja kõiki walmis laitma, julgeste öelda: et hoopis kergem on teisi laita, kui ise midagi paremine ära teha! Meie harjutuste juures on ja jääb pea asi see, et meie oma kustutamise riistadega õiesti mõistame ümberkäia ja hädaajal õiete ja hästi kustutada; keik muu üle selle on ja jääb kõrvaliseks asjaks. Seda wiimast nõudmist on meie seltsi liikmed aga seni jõudnud ja püidnud hoolega täita. Selle kohta annab lahke ja rohke osawõtmine meie ära peetud proowidest otsust.


    Paide pritsumeeste paraad turuplatsil 1916
    foto Järva Teatajast



    Paide Teataja nr 15, 31. August 1901

    Et siin kord juba proowidest kõne on, tahaksin nende juures natukene kauemini wiita.

    Kõige tulekustutamise seltside juures on see peris tawaline, et neile kes tundi paar tubliste töös on olnud, meele jahtutuseks ja südame kinnituseks üks pudel õlut ehk mõdu saab antud. Juba mõne hea aasta eest meie seltsi Nõukogu wõimalikuks: seda head pruuki, kus seltsi mehed pääle rasket tööd, tund ehk paar üks teisega wennalikult wõiksid teenistuse riides koos olla ja omad mõtted ja arwamised kustutamise töö üle awaldada, ka meie juures kombeks wõtta; sest senini oli meie meestel peale proowide nõnda nimetatud südame kinnitus paljalt neil kordadel, kui keegi priitahtlikult selle jäuks midagi ohwerdab. Et need ohwrid aegamööda üksik inimestele raskeks läksiwad, astus selts nende asemele, kui asi ja tarwitus nõudis. Nüüd wiimsel ajal oleme aga niitihti linna rahwa suust kuulnud, nagu ei oleks meie seltsi liikmetel muud tööd ega ammetid, kui need raha-liikmete poolt seltsi heaks määratud aasta maksud nahka panna. Niisugusid arwamisi lükkab seltsi Nõukogu kui sootumaks eksliku ja koguni ülekkohtused tagasi ja palub ühtlasi seltsi liikmeid seda kõikide ees õiendada ja kui üht tühja laimo-juttu tühjaks teha, sest et meie seda asja selgemine ja paremine teame kui keegi seda teada wõib. Näituseks on seltsi kassast selle jäoks wäljaantud: aastal 1894 – 11 r. 20 k., 1895 – 16 r. 80 k., 1896 – 6 r., 1897 – 22 r., 1898 – 12 r. 56 k., 1899 – 24 r. 26 k., 1900 – 30 r. 42 k. ja 1901 – 14 r. 28 k. See teeb lähistikku ühe aasta kohta umbes 17 rubla ehk iga seltsi-liikme kohta aastas kaks pudelid õlut ehk mõdu wälja. Kas kellegil tõesti piaks õigust olema, seda summa üheks nii määramata suureks raiskamiseks nimetada?

    Kui aga meile seltsi rahaliikmed sellegi pärast arwama piaksiwad, et siisinane Nõukogu otsus meie seltsi wara raiskamine ja seega asjanda, siis on meie seltsi Nõukogu otse kohe walmis oma ametid maha panema ja teistele meestele maad andma, kes meie seltsi waraga paremine mõistawad ümberkäia. Meie ei wõi kellegi suud kinni siduda, oma arwamisi awaldada, aga meie ei anna ka kellegile luba oma seltsi üle ülekohtusel wiisil halba rääkida.

    Kui uuentused selle wiimse seltsiaasta elus on, et meie endise ühe tulekahju ülesandmise paiga asemele nüüd kaheksa niisugust kohta oleme asutanud ja nimelt:
    1) Soopiku majas, laia-uulitsa lõppul Präma asutuses; 2) Kasermis; 3) Kellalööja majas, weski-uulitsas; 4) härra rentm. W. Brasche, endise härra Michelseni majas; 5) hobuse-posti jaamas, härra Weberi majas, turu ääres; 6) proua Aerfeldti majas, Pärnu uulitsas, karskuse seltis; 7) Gisbergi majas, aia-uulitsas; härra O. Paumanni juures ja 8 ) tisler Jännese majas, pikkas uulitsas, hra Weltmanni juures. Iga üksikus neist ülewal nimetatud kohtades ripub hädasarw ja seisab kolmes keeles kirjutatud: “tule-kahju ülesandmise koht”. Pääseb näituseks tuli 1.-ses tulekahju näitepaikas lahti, siis annab seesama seda kõige pealt järgmise tulepaigale kasarmus teada, kust sõnum niisamuti silmapilk edasi antud ja wiidud saab, kuni kõik linnajaod tulekahju üle teadust saanud.

    Teiseks oleme omale wiimasel aastal ühe uue redeli, mis kokku wõib panna ja nimelt teise ehk kolmanda korra pealt maha tulemiseks ehk sinna üles-saamiseks häda ajal pruukida sünnib, muretseda jõudnud. Seda redelit oleme wiimsel proowil wälja proowinud. Nii sugused redelid oliwad juba ammugi nöörist ja puust pruugitawad, selle asemele aga wene ingeneuri Jankowski leiduse järele traat ja raud on astunud, mis mitte tules nii kergesti ära ei põle nagu esimesed.

    Kõik muud endised kustutamise riistad on praegu kõige paremas kordas. Meie seltsi tegewa liikmete arw on tänawu aasta 92 meest, kus meil neid 1900 aastal 90 meest oli. Needsamad on järgmisel wiisil ärajagatud:
    1) Nõukogu liikmed 13 meest
    2) Ronijate meeste jaoskond 11 meest
    3) Pritsimeeste jaoskond 49 meest
    ja nimelt: I pritsi juures 19, II 11 ja III pritsi juures 19 meest
    4) Weetoimetajate meeste jaokskond 3+2=5 meest ja
    5) Korrapidaja meeste jaoskond 14 meest
    ___________________________________
    Ühte kokku: 92 meest

    Paide Teataja nr 16, 29. Septembril 1901

    Kui meie seltsi wastased ometigi hädaajal natukene suudaks selle asja üle järele mõttelda ja selle otsusele saada et nemad iseennast seeläbi kõigeparemini kaitsewad, kui nad meie seltsile tarwilikku abi annawad. Ma palun kõiki seltsi liikmeid seda asja oma tuttawatele ja sõbradele äraseletada, sest mõned inimesed ei ärka iseenesest üles, neid peab üles äratadama.

    Nõukogu on 2 korda koosolemisi pidanud ja peale selle on üks üleüldine koosolemine 6. Juulil ärapeetud saanud, kus endise kassahoidja herra Dr. Brohmanni asemele, kes oma ametid mahapannud, härra magister O. Brasche ühel häälel sai walitud. Proowisi peeti ära 7, millest üleüldiselt heaste osa wõeti.

    Meie praegune kassa seisus on järgmine:
    1.) Peakassa:
    a.) sissetulek summadega 389 r 34 k
    b.) wäljaminek 356 r 22 k
    c.) praegune kassaseisus 33 r 12 k
    2.) Haigete kassa:
    a.) sissetulek summadega 424 r 28 k
    b.) wäljaminek – r – k
    c.) praegune kassaseis 424 r 28 k
    3.) Surnute kassa:
    a.) sissetulek summadega 120 r 11 k
    b.) wäljaminek – r – k
    c.) praegune kassa seisus 120 r 11 k
    4.) Aastapäewa kassa wõlg: 55 r 92 k

    Laitmata ja truu teenistuse eest saawad teenistuse-auumärgid järgmised liikmed ja nimelt: 10 aastase laitmata teenistuse eest: J. Karten schlauchi juhataja 2.-se pritsi juures ja H. Bamberg 3. pritsi juures; 15 aastase laitmata teenistuse eest hr. Stephan (wanem) ronijate meeste jäoskonnast ja 20 aastase laitmata teenistuse eest hr Ed. Jürgen, ronijate meeste jäoskonna juhataja Hans Krabbi schlauchi juhataja 1.-se pritsi juures ja Alexander Laar, pritside ülewaataja.

    Neile praegu nimetatud seltismeestele soowin mina meie terwe seltsi nimel palju terwist ja head õnne Jumala abiga tüdinematta edasiteenida ja meie lippule truuiks niikaua kui terwis ja jõud seda iial lubab,aga noorematale seltsi liikmetele soowin mina, et keegi meie seltsist ja sellest priitahtlikust teenistusest enne ei lahkuks, kui neil kõige wähem üks teenistuse auuhind rindas on. Kõik terwe maailma haritud riigid ja rahwad wõtawad elawalt osa tulekustutamise küsimisest ja asjast ja kõiki sunnib seda tegema üks ja seesama käsk: “Jumalale auuks ja ligimesele heaks”.

    Nõnda andku siis Jumal, et see tänane aastapäew ka meid keiki uuesti waimustaks ja elustaks selle heale ja auusale tööle! Meie selts elagu, õitsegu, kaswagu meie kõrge Riigi-Isa warju all. Hurrah, hurrah hu rah!

    A. Luik, Peamees

    N.B. Maja omanikud, kes enda selleaasta maksu kohaliku tulekaitse seltsi heaks weel mitte pole äramaksnud, saawad palutud seda wõimalikult ruttu apteekis kassahoidja hra mag. O. Brasche kätte kwiitungi wastu äraanda.

    ”Kreisilinna” rubriiki

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein