Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    61 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    ArtiklidHauaplats muudeti songermaaks

    Henn Sokk
    11. oktoobri 2005 Järva Teataja


    Suhtumine surnutesse, surnute austamine, nende hauarahu hoidmine ja pühapaikade puutumatus on kultuuriküsimus.
    Lugenud suurejoonelistest linnaväravatest, marmorpingil istuvatest linnapeadest ja teistest uhketest häältepüüdmiseks väljamõeldud valimislubadustest, tahaksin rääkida kohast, mis riivab minu ja minu mõttekaaslaste, arvatavasti ka paljude paidelaste ja Paide külaliste moraalitunnet.

    See on ülessongitud ala Tallinna ja Lai tänava nurgal. See ei olnud mingi tühermaa, vaid saksa sõjaväelaste surnuaed, mitte kiiruga lahingute vahel juhuslikult valitud matmispaik.

    See oli paidelaste 1941. aasta sügisel välja valitud väärikaim koht, kuhu surnud sõdureid kiriklikult suurte rahvahulkade osavõtul maeti. Maeti puusärkides. Seda ei käsitatud ajutise matmispaigana.

    Eetilisi väärtusi kalliks pidavates ühiskondades ei vaadata inimest ainult kui ressurssi, rahuajal töötegijat ja sõjaajal kahuriliha, vaid mõeldakse ka tema viimsele puhkepaigale.

    Inimese viimne puhkepaik, matmiskoht, on püha ja puutumatu. Suhtumine surnutesse, surnute austamine, nende hauarahu hoidmine ja pühapaikade puutumatus on kultuuriküsimus.

    Väljakaevamisi ja ümbermatmisi võetakse harva ette. Seda väga põhjendatud juhtudel ja kui tehakse, siis ülima taktitundega.

    Kõnesoleval kalmistul tehti väljakaevamisi 14 kuud tagasi. Milline on see pärast langenute äraviimist? Kus asuvad lahkunute maised jäänused praegu? Kolmest päevast selle väljaselgitamiseks ei jätkunud.

    Kus on investor, kellele kiiruga ehituskrunti ette valmistati? Et tühjaks jäänud haudade olmejäätmetega täitmine on alanud, selles võib igaüks veenduda.

    Piinlikumaks teeb asja veel see, et linna palgal oli väljakaevamiste ajal lisaks muudele ametnikele–teadjameestele ka kultuuri ja haridusküsimustega tegelnud abilinnapea.

    Tema tööl hoidis silma peal volikogu haridus– ja kultuurikomisjon. Aga mida ütleb nüüd linnapea või muuseumi giid, kui Paide pühitsetud mulda maetute omaksed tulevad jälle nagu 2003. aasta suvel esivanemaid vaatama?

    Pakkudes kõigile midagi: surnutele rahu ja maaomanikule võimalust ehitada, pole linn saanud muud kui delikaatse, kiiret lahendamist vajava probleemi.

    Teema võiks kokku võtta vene vanasõnaga «Tahtsime paremat, kukkus välja nagu alati». Jääb ainult oodata, et uus, valitav volikogu teeb Paide paremaks ja likvideerib häbipleki Tallinna tänava ääres?

    Oodata seda on ainult siis, kui uues volikogus on ka küllalt uusi tegijaid. Praegustelt linnavolinikelt, kes selles suhtes oma saamatust on juba näidanud, seda pole loota.

    Järva Teataja

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein