Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    22 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    UudisedVõidupüha eel taasavatakse endise rahvamaja seinal mälestustahvel Vabadussõjas langenutele

    21. juuni 2005

    22. juunil kell 11-12 leiab aset endise rahvamaja seinal Vabadussõja mälestustahvli avamine.
    Oleme tähtsa sündmuse – Paide rahvamajale Vabadussõjas langenud Järvamaa kangelaste mälestustahvli taasasetamise künnisel. See sündmus kohustab meid ka meenutama Paidesse rahvamaja saamise ja hävingust pääsemise lugu. Vabadussõja lõppemise järel hakati mitmel pool mõtlema sõjas langenute mälestuse jäädvustamise peale. Iga maakond, kihelkond, linn ja vald tahtis püstitada väärika mälestise oma langenud poegadele. Mälestusmärgi püstitamisest kõneldi ka Paides juba vahetult pärast sõda, kuid tegudeni kulus veel päris hulk aega.
     
    Konkreetsema kuju võttis kavatsus 1925. aasta sügisel kui linnavalitsusse kogunenud 42 organisatsioonide esindajat ja seltskonnategelast moodustasid Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee. Valiti ka juhatus, mille esimeheks sai Arnold Eglon.

    Komitee asutamisel ei võetud vastu otsust mälestusmärgi välise kuju ega iseloomu kohta, aga see fikseeriti põhikirja esimeses paragrahvis järgmiselt: „…komitee sihiks on Järvamaa kangelastele mälestust ja teeneid jäädvustada Paide linnas mälestusmärgi püstitamisega.“ Esimeseks ülesandeks sai raha kogumine, sest sellest, mis pidudega oli teenitud ja mis oli linnavalitsusesse hoiule antud, ei piisanud mälestusmärgi püstitamise alustamiseks.

    Raha muretseti kogumise teel, toetustest, annetustest ja pidudest, aga ka osatähtede (võlakirjade) müügist. Eraldi märkimist väärib 27. juunil 1926. aastal korraldatud muusikapäev, kus osales 26 segakoori ja 9 pasunakoori enam kui 1000 esinejaga. Peo kõnelejaks oli kindral Johann Laidoner.

    Samaaegselt raha kogumisega käis komitee liikmete vahel mõttevahetus, millisel kujul mälestusmärk püstitada. Ühed (V. Uukareda) pooldasid mälestussammast, teised (J. Tilling, E. Purfeldt, J. Sõnajalg jt) pidasid otstarbekamaks püstitada langenute mälestuseks hoopis seltsimaja, sest Paides elavatel eestlastel see puudus ja „Bürgermussest“ ruumide saamine rahvuslikeks üritusteks olenes väga palju saksa ringkondade tahtmisest. Kolmas osa komitee liikmetest oli aga äraootaval seisukohal. Mälestussamba asukohana kaaluti Vallimäge, turuplatsi, Pärnu maantee ja Prääma teenurgal asuvat maatükki ning Reopalu kalmistut.

    Vajalik raha oli koos ja pöördepunktiks sai 15. oktoober 1926. aastal. Juhatus otsustas ühehäälselt püstitada vabadussõjas langenud kangelaste mälestuseks rahvamaja, paluda Järva Maavalitsuselt eraldada selleks tasuta Pikaküla mõisa härrastemaja, põllutööministeeriumil anda rahvamajale põliseks tarvitamiseks maa-ala saksa kooli (praegu Järvamaa Haigla) kõrvale ja Paide Linnavalitsusel annetada samaks otstarbeks kõrval olev 380 ruutsülla suurune maatükk.

    Otsuste täideviimiseks kutsuti kokku peakoosolek, kus aga tekkis elav vaidlus. Oma põhjus oli, et saksasõbralikud isikud nägid uues seltsimajas võistlejat „Bürgermussele“. Lõpuks otsustati püstitada langenud kangelaste mälestuse jäädvustamiseks ajutine mälestusmärk rahvamaja näol.

    6. detsembril 1926. aastal otsustas Järva Maakonnanõukogu 12 poolt ja ühe erapooletuks jäämisel Pikaküla mõisa härrastemaja hoone, mille väärtus oli hinnatud 1 miljoni krooni peale, tasuta ära anda tingimusel, et linnavalitsus ei võta komitee korraldatud pidude pealt lõbustusmaksu. Linnavolikogu võttiski sellekohase otsuse vastu.

    Aasta lõpus asuti rahvamaja plaani koostamist. Kavandi tegi Eduard Purfeldt, mida juhatus täiendas ja muutis. Vundamendikraavide kaevamisest võttis osa suur hulk linna seltskonnategelasi. Hoonele pandi nurgakivi 29. mail 1929. aastal. Ehitamiseks vajalik puitmaterjal saadi põllutööministeeriumilt soodsalt. Rahvamaja pidulik avamine toimus 3.veebruaril 1929. aastal. Maja oli katuse all ja avaetendus „Kuningas Oidipus“ ette kantud, kuid sisemised tööd veel siiski üsna pooleli. Nüüd algas majas vilgas seltsielu, millest laekunud raha ja toetajate abiga jätkati võlgade tasumist ja maja ehitustööde lõpetamist.

    Paide rahvamaja sai koduks paljudele seltsidele. Siin tegutsesid pikemat või lühemat aega spordiselts „Järvapojad“, teatriselts „Voog“, karskusselts „Idu“ ja teised. Hoone taga asuvast platsist sai aastateks aga suurürituste pidamise paik. Seal korraldas Järvamaa Põllumeeste Selts näitusi, tähistati Võidupüha, kuni 1950. aastani toimusid seal laulupeod ja suuremad vabaõhuüritused.

    Nõukogude ajal teenis hoone kultuurimajana kuni 1987. aastani, mil valmis uus ja uhke kultuurikeskus. Rahvamaja pidi saama ümberehitatud noortemajaks. Olude muutudes jäi ümberehitamise venima ja lõpuks kava ei realiseerunudki. Paar aastat hiljem kutsus Järvamaa Muinsuskaitse Selts kõiki rahvamaja ümbruse korrastustalgutele. Sama aasta mais avati maja esiseinal mälestustahvel.

    Hooldamata rahvamaja seisis endiselt haletsusväärses olukorras. Tühjana seisva maja sai Paide linnapea 29. mai 1992. aasta korralduse alusel Kaitseliidu Järva malev endale. Pärast remonti kavatseti hoone teisele korrusele viia staap, alumisel korrusel oleksid olnud ruumid „Memento“, noorkotkaste ja kodutütarde ja teiste organisatsioonide tegevuse tarvis. Remonditöödega tehti algust, kuid peagi lõppes raha. Kõneldi ka maja lammutamisest ja Paide tollane linnapea Tõnis Kõiv soovitas maja hoopis maha müüa. Rahvamaja seinal olnud mälestustahvli Vabadussõjas langenutele võttis enda juurde hoiule Kaitseliidu Järva Malev.

    Majale leiduski ostja. Tõnis Kõivu julgustusel ostis selle OÜ El-San. Tänaseks on maja esisein ja haiglapoolne otsasein remonditud, paigaldatud uued aknad, osaliselt on tehtud majasiseseid ümberehitusi. Tublisti on heakorrastatud maja ümbrust, rajatud muru ja avatud tänavapoolne vaade majale. Ette on valmistatud koht mälestustahvli paigaldamiseks. Selle korraldab AS Paide masinatehas. Kõiki selle suursündmuse eeltöid on toetanud Kaitseliidu Järva maleva pealik Arvi Niglas, Paide Linnavalitsus ja Järva Maavalitsus.

    Tänaseks võime kõik olla uhked selle üle, et üks ajalooline maja on Paides jälle päästetud ja meil on olemas rahvamaja – Vabadussõja mälestusmärk Paide moodi. Sellega on Aare Kalvik teinud hindamatu heateo paidelastele, äratades auväärse mälestusmärgi uuele elule.

    Ärgu rohtugu eales rada selle mälestustahvli juurde!

    Henn Sokk
    Rein Zeemann

    paide.ee

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein