Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    18 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Crassus
    ArtiklidÜhigümnaasiumidest ja ühishariduses.

    3. juuni 2005
    Raul Salumäe,
    Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu liige


    Tõstatasin paar nädalat tagasi Weissensteini foorumis küsimuse, miks nimetatakse üht Reopalus asuvat kaunis lühikese ajalooga õppeasutust Paide ÜHISGÜMNAASIUMIKS.
    Küsimuse ajendiks sai kunagi Paides kuuldud selgitus, mille järgi käivat Paide Gümnaasiumis ainult Paide linna lapsed, seevastu Paide Ühisgümnaasium olevat linna- ja maalaste peale ühine. Ei tahaks kuidagi uskuda, et Järvamaa haridus- ja omavalitsustegelased ei tea mõiste ”ühisharidus” tähendust. Samas pakub Paide ühisgümnaasium oma nimetusega teravat kontrasti nendele Eesti koolidele, mis nimetavad end ühisgümnaasiumideks Eesti ühishariduse pioneerideks olnud gümnaasiumide õigusjärgsetena.

    Nüüdsel ajal, mil samahästi kui kõik koolid komplekteeritakse ühishariduse põhimõttest lähtuvalt, mõjub liide ”ühis-” suhteliselt noore Paides tegutseva kooli puhul koomilisena – seda enam, et tegu pole linna ainsa omataolise kooliga. Sisult ühisgümnaasiumid on ju ka Paide Gümnaasium ning Paide Slaavi Gümnaasium. Tundub, et ühishariduse mõiste vajab alljärgnevalt siiski selgitust.

    Ühisharidus (koedukation)

    Ühisharidus (koedukation)tähendab tänapäeval eeskätt poeg- ja tütarlaste ühist koolitamist. Algselt kasutati seda väljendit USA-s valgete ja mustanahaliste üheskoos õpetamise kohta, kuivõrd USA lõunaosariikides kehtis kuni 1960. aastateni rassieraldusprintsiip.

    Ajalugu
    Ühisharidusel on tegelikult pikk traditsioon. Nii leidis poeg- ja tütarlaste ühine koolitus praktilistel põhjustel algkooli-, nüüdsel põhikoolitasandil aset juba enne 19. sajandi lõppu. Kuna reeglina oli külakoolis vaid üks õpetaja, oli kõigi vanuseastmete laste ühine õpetamine üpris tavaline. Vanematel maalidel on sageli näha, et poisid istuvad ruumi keskel asunud koolipingiridades, samas kui tütarlapsed asusid klassiruumi ääres. Seega olid tütarlapsed koolitöösse nii-öelda kaasatud. Teistsugune olukord valitses kõrgematel koolitusastmetel. Poeglaste jaoks olid gümnaasiumid ja reaalkoolid. Tütarlaste jaoks olid ette nähtud lütseumid. Lütseumide õppetöös oli raskuspunkt käsitööl, kodumajandusel ja religioonil. Neis loeti naiste sotsialiseerumist varjatud õppekavaks. Loodusteadust, matemaatikat ning ladina keelt õpetati vaid kõrvalaineina, kuivõrd neid peeti õrnade tütarlaste jaoks liiga rasketeks. Peale selle kardeti, et liiga palju haridust on naisele kahjulik, kuna võivat tahaplaanile suunata naistele omased rollid koduperenaise, abikaasa ja emana. Lütseumi lõpetamine ei avanud pääsu kõrgkooli.

    XX sajandi algus
    Kodanliku naisliikumise survel õnnestus 20. sajandi algul senised poeglastegümnaasiumid tütarlaste jaoks avada. Ühisharidus muutus 1920. aastatel ka Eestis valdavaks, kuigi eraldi gümnaasiumid poeg- ja tütarlastele tegutsid mitmel pool kuni Teise maailmasõja järgsete aastateni.
    alates 1950. aastatest

    1950. aastate alguseks oli ühisharidus muutunud Eestis ainsaks koolitüübiks. Arenenud maades ei pööratud ühishariduse uurimisele pedagoogikateadlaste poolt kuni 1980. aastateni enam kuigi palju tähelepanu. Seejärel hakkas naisõigusluse teise laine mõjul üha enam tõstatuma poeg- ja tütarlaste võrdsete võimaluste temaatika ühishariduse tingimustes. Osutus, et tütarlapsed saavutavad koolis samaealiste poeglastega võrreldes paremaid tulemusi. Erandiks osutusid vaid loodusteadused. Edasisel eriala- ja kutsevalikul on täheldatavad suured erinevused poeg- ja tütarlaste vahel. Tütarlapsed otsustavad enamasti abistamise, hooldamise, assisteerimise ja kasvatamisega seonduvate ainete, noormehed aga pigem tehniliste ja tööstuslike ainete ning erialade  kasuks. Tütarlaste poolt eelistatavad alad paistavad silma eelkõige halva tasustatuse ning nigelate karjäärivõimaluste poolest. 1980. aastatest algasid arenenud riikides ägedad diskussioonid ühishariduse ümber. Algset, mõlema soopoole võrdete võimaluste ideed ei ole ühishariduse läbi õnnestunud realiseerida.

    Refleksiivne ühisharidus
    XX sajadi lõpus juurutas saksa pedagoogikateadlane Hannelore Faulstich-Wieland sisse mõiste refleksiivne ühisharidus (reflexive Koedukation). See hõlmab teadlikku käsitlust pigem ebateadlikult mahakäinud sotsialiseerumiskontseptsioonidest. Samas on vaatluse alla võetud ka poeglapsed – nemad on haridussüsteemi tõttu samuti ülekohtusesse olukorda sattunud. Tänapäeva ühishariduse arengu keskseks probleemiks on saanud küsimus, kas kool on võimeline poeg- ja tütarlaste erinevaid vajadusi võrdsel määral rahuldada

    Eesti oludesse mugandatud tõlge saidilt: http://de.wikipedia.org/wiki/Koedukation

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein