Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    15 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    KreisilinnasÜhe lainaja kõne

    "Paide Teataja" Nr 2, Kesknädal 31. Januaril 1901

    Meie lugejate hulgast on meil järgmine kirjatük sisse saadetud:
    Ühe lainaja kõne

    Lainamine on üks algus seadus looduses. Jõgi lainab ojadest ja maa jälle pilwetest. Pilwed lainawad õhust ja maa jälle pilwetest. Kuu lainab oma walguse Päikeselt ja öö seda jälle Kuult. Esimene mees loodi ilma ja esimene naine lainati temast. Nii pruugib loodus siis läbisegi kõik lainu. Miks siis ei peaks inimene mitte lainuks wõtma? Kui juba maa-ilma-meri suur Ocean ei äbenegi weikestelt ojadelt ega jõgedelt lainates?

    Miks siis peaksin mina wõlgnik äbenema oma rätsepalt lainates? Kas on ka walgus waene kuu oma walgust iial Päikeselle tagasi maksnud, miks siis mina waene lainaja pean oma wõlga rätsepale tagasi maksma? See oleks koggu looduses üks tagurpidi seatud wanast kultsest ajast olewad. Ja weel üks harituseta inimese tegu! Mis teewad aga marru ja torm selle wastu, kui nemad juba ojadelt ja jõgedelt küll-küll on lainanud? Nad kipuwad end kõigest neist lahti!

    O Loodus, sina annad mulle sellest üht hea näppu näiti, mina tahan ka nii teha kuidas torm ja maru – Ma tahan ennast teist wõla uskujatest rätsepatest kõik lahti kiskuda!

    E.W.S.

    Toimetuse järelkiri. Eestseiswate sissesaadetud ridade peale on mul täheldada, et nad, õigelt seisukohalt waadates walesti on tarwitatud. Auustatud E.W.S. pruugib siin näitusi loodusest oma heaksarwamist mööda, ilma et selle peale rõhku paneks, neid õigel wiisil oma mõtete seletuseks tarwitada.

    Tema arwab, et looduses laenuseadus walitseb, mis tagasimaksmist ei nõua ja põhjustab oma mõtteid näituste waral kuust, päikesest, jõgedest, pilwedest ja maast. E.W.S. petab ennast, kui ta arwab, et loodus ainult laenab, aga ei maksa. Sarnast laenamise seadust looduses ei ole, sellepärast ei wõi meie ka kuidagi loodusest selles asjas eneste eeskuju wõtta. Näituseks on see wale mõte, kui meie arwame, et kuu oma walguse päikese käest laenab.

    Olgugi, et seda sõna maateaduse raamatutes pruugitakse, siiski on temal hoopis teistsugune mõte sees kui meie laenamises igapäewases elus. Kuu ei laina mitte päikese käest endale walgust, waid päike kui kõige walguse hallikas jagab ise seda kallist andi kõigele oma ümbruskonnale rikalikult wälja, ilma et see seda tema käest laenuks paluks. Kui kõik taewa kehad sellele ka wastu seisaksiwad, ei aitaks see neile midagi; nad peawad päikese walguse wastu wõtma. Päike ei jaga siis oma walgust mitte selle mõttega wälja, et seda jälle intressidega tagasi saada, nagu see inimeste juures wiisiks on, waid ta annab seda omast suurest küllusest, mida kuu ja ka maakera suure isuga eneste sisse imewad.

    Kui teie loodusest enesele eeskuju tahate wõtta, siis olete teie just sunnitud rätsepatele nende töö waewa ära tasuma. Teie seate ennast kuu asemele ja peate rätseppa päikeseks, kes teile alalõpmata peab laenama. See on wale wõreltus. Teie ei ole mitte kuu waid päike, kes kuud see on rätseppa, peab seeläbi walgustama, et tema töö waewa ära tasutakse. Laske oma walgus rätseppate peale ka niisamma rikkalikult paistma, nagu päike seda kuule osaks saada laseb, siis käite looduse targa eeskuju järele.

    Niisama on ka lugu tormi ja maruga. Nemad ei laena mitte ojadelt wett, waid ojad ja jõed auurawad eneste seest selle wee osa wälja, mis neil ülearu on, ja kui nüüd tuul ja torm selle wäljahingatud auru enestega kaasa wõtawad ja edasi wiiwad, sinna kus terwe loodus raske põua all ägab, siis ei ole nad seda ojalt mitte laenanud, waid on just nagu ojale appi tõtanud, et teda tema raskest koormast wabastada. Sellepärast olgu ka oja ja maru Teile õpetlikuks eeskujuks, et rätsepad Teile riideid teewad, Teie neile seega appi tõttate, kui Teie nende töö ja waewa auusasti ära tasute. Kes ennast arwab looduse eeskuju järele tegewat, kui ta ennast oma wõlauskujatest tahab lahti kiskuda, see eksib raskesti. Jumal on looduse sisse juba algusest saadik õiged ja pühad seadused pannud, mis meile kõigiti heaks eeskujuks tahawad olla.

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein