Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    11 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    Järva TeatajaApteek aitab paidelastel tervist hoida juba neljandat sajandit

    30. oktoober 2004 Järva Teataja
    Marika Rajamäe


    Tänavu möödub 235 aastat ajast, mil paidelastel oli võimalus küsida tervisehädade leevendust apteekrilt, kes oli ühtaegu nii kaupmees kui ka rohusegaja.
    Esimese Paide apteegi asutas 1769. aastal Johann Joseph Meckin, kes müüs selle 1776. aastal Christian Adolph Wedelile, hilisemale kohtueesistujale ja linnapeale.
    Oma apteegis ei märganud Wedel süvenevat korralagedust.

    Amet läks üle isalt pojale

    Paide kreisiarstile selline olukord ei meeldinud ja ta tegi 1819. aastal Haapsalu apteekrile Franz Heinrich Braschele ettepaneku asutada Paides üks õige apteek.
    Kuigi Wedel palus jätta apteegi pidamise ainuõiguse talle kui mehele, kes on 40 aastat Paides rahvast teeninud, sai Brasche apteegi avamise loa.

    Siitpeale ongi Paide apteegi ajalugu seotud Braschede perega. 1822. aastal sai F. H. Brasche poeg Johann Heinrich isalt apteegiprivileegid.

    Vana apteek Paides, mida pidas 80aastane Wedel, oli tema kasupoja ja apteekriabilise Adolf Rosenfeldti juhatada.

    Kui vana Wedel 1826. aastal suri, oli apteek nii halvas seisus, et nõuti selle sulgemist ja müüki. Siis õnnestus Johann Heinrichil see osta.

    Mõne kuu pärast suri ka Rosenfeldt ja siis sai Johann Heinrich ka maja ära osta. Nüüd ühendas ta uue apteegi  Wedeli apteegiga ja kolis tolle majja Tallinna tänavas. Wedeli apteegi sisustuse paigutas ta esialgu pööningule.

    Braschede perekonna tava viis edasi Johann Heinrichi vanim poeg Franz Rudolph. Kuigi Rudolphi soov oli pärast abituuriumi teoloogiat õppima minna, tegi isa juba teisel õppeaastal selgeks: esmasündinu peab alustama õpinguid apteegis.

    Pärast nelja–aastast õpipoisiaega isa juures täiendas ta end kolm aastat Peterburis. Kui Rudolph avaldas soovi ülikooli minna, ütles isa, et tal pole raha ja poeg peab selle tema juures töötades teenima.

    Siiski sai Rudolph sõbra laenatud 100 rublaga 1849. aasta jaanuaris Tartusse sõita. Pärast kolme töökat semestrit lõpetas ta proviisorieksami cum laude 1850. 

    Seejärel oli ta jälle Peterburis, kust kolme aasta pärast isa ta Paidesse kutsus apteegi juhatamist ja pärandit üle võtma.

    Viis aastat juhatas Rudolph apteeki, kuid ikka polnud isa nõus talle seda üle andma ja otsis põhjendusi müügihinda tõsta.

    Lõpuks 1858. aasta 21. juulil kirjutati alla ostu–müügilepingule. 12 000 rubla ja 6% apteegi eest ning 4000 rubla ja 3% maja nr 62 ja aia eest.

    Rudolph oli vaikse loomuga, tagasihoidlik, rohkem teadlase kui kaupmehe tüüpi. Apteeki juhatas ta rangeid eeskirju täites, mitte omakasu silmas pidades.

    Rahvas hindas  teda selle eest kõrgelt, aga kogu 35 aasta jooksul, kui ta apteeki juhatas, selle käive ei kasvanud.

    Avalikust elust Rudolph palju osa ei võtnud, tal oli apteegiski tegemist, sest juhatas seda koos kahe abilisega.

    Kõrvaltegevusena juhatas ta  35 aastat linna raamatukogu tasuta ja vahendas raamatuid apteegis. Selleks hoidis ta ühes kõrvalruumis kolme suurt kappi raamatutega.
    Sama pika aja oli ta esimene vene kindlustusagent linnas ja selle ümbruses.
    Braschede ajastu Paides jätkus 1891. aastal Franz Rudolph Brasche poja Oskar Wilhelmiga, kes sai samuti Paides apteekriks ja viis edasi pere tava vastu tahtmist.

    Rohukauplus jättis aega linna juhtida

    Eelnevalt oli ta aastatel 1882 – 1885 õpipoiss isa juures apteegis ja õiendas apteekriabilise eksami Tartu Ülikooli juures. Seejärel praktiseeris ja täiendas end Narvas ja Peterburis. Augustis 1887 immatrikuleeriti Oskar Brasche Tartu Ülikooli farmaatsia üliõpilaseks. Neil aastail oli farmaatsia ja  selle õpetamine Tartus kõrgel järjel.

    Sellises soodsas keskkonnas sooritas Brasche 1889. aastal proviisorieksami cum laude ja aprillis 1890 farmaatsiamagistri eksami. Pärast kõrge farmaatsiamagistri kraadi saamist ja edukate õpingute lõppu ülikooli juures asus ta isa tungival pealekäimisel 1893. aastal tööle Paides. Enne veel töötas mõnda aega Varssavi ja Peterburi apteekides.

    Kõrvuti igapäevatööga hakkas Brasche ühes turuäärses majas 1895 kunstlikku mineraalvett ja limonaadi tootma. 1899 avati apteegi kõrval rohu– ja värvikauplus.
    Kuid töö väikelinna apteegis ei  võtnud kogu tema aega ja energiat. 1898. aastal valiti ta linnavolikogu liikmeks ja neli aastat hiljem 1902. aastal linnapeaks, kes ta oli 16 aastat.

    Aastatel 1913 – 1917 juhatas Paide apteeki proviisor Nikolai Freyberg. Seejärel võttis selle 1917. aastal rendile proviisor Gustav Lindtke ja sai apteegi endale 1925. Koos sellega ka rohukaupluse. Pärast tema surma 1931 juhatas tööd proviisor Valter Tombak.
    Pärijatelt ostis apteegi 1939. aastal linnavalitsus, ametist lahkus Edgar Jacoby. Asemele tuli proviisor Jüri Petersoo. Kohe algas remont ja sisustuse täiustamine. 1940. aastal linnaapteek natsionaliseeriti ja see läks apteekide peavalitsuse alluvusse.

    Kasutatud allikad:
    Oskar Brasche tütre Luisa–Renata Mülleri mälestused
    Eesti Rohuteadlane nr 4


    Järva Teataja

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein