Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    7 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Siit saad meile saata oma artikli või kuulutuse.


     
    Postitanud Weissenstein
    Järva TeatajaÜrik tuleb Tartu raamatukogust Järvamaa muuseumisse tagasi

    21. augusti 2004. a Järva Teataja

    Signe Kalberg


    Mais leidsid töömehed Paide Vallimäel 11 aastat tagasi põlenud vene kiriku varemetest klaaspudeli ürikutega, millelt ennistajad tuvastasid annetajate nimed ja rahapanused.
    Tartu Ülikooli raamatukogu ennistuskeskuse juhataja Ene Sarap ütles, et kuigi suurem osa tekstist on kaduma läinud, sai pärast taastusprotsesse ja uuringuid paberilt siiski lugeda mõne annetaja nime ja nende rahalise panuse kiriku ehitusse.


    Tulekahju kustutusvesi kahjustas paberit

    Sellest, et paberile kirjutatud teksti saab lugeda, ei unistanud suurimadki optimistid. “See oli üllatav, sest paber oli märg ja hallitanud,” sõnas Sarap. Ennistajate meelest pääses vesi pudelisse 1993. aasta tulekahju ajal, mil kirikut kustutati.

    “Vesi oli pääsenud pudelisse ja 98 protsenti tekstist on hävinud. Õnneks on korgialune paber piisavalt hästi säilinud,” selgitas ta. Kiri pandi pudelisse 1860. aasta 14. juulil ehk 144 aastat tagasi.

    Põhjus, miks paber nii kaua säilis, peitus Sarapi ütlust mööda selle koostises. “Tegemist on vastupidava kaltsupaberiga,” selgitas ta. “Ilmselt oli pudel püstiasendis ja kuna paber oli hästi palju kordi kokku murtud, siis säilis hästi just pudelikorgi vastas olnud osa,” lisas ta. Seda vähest, mis alles jäänud, vaatasid ennistajad videospektraalvõrdlejaga ja tuvastasid katked kirjast.

    Säilinud osalt võisid ennistajad välja lugeda nimesid ja rahasummasid ning selle põhjal võib järeldada, et tegemist on kiriku ehituseks eraldatud rahasummade ja annetajate nimedega. “Loetavate nimede seas on ka Peterburi kaupmehe Russanowi oma,” märkis Sarap. Pärast paberi taastamist saadetakse pudelist leitud kiri tagasi Järvamaa muuseumi, kus seda saavad näha ka muuseumi külastajad.

    Järvamaa muuseumi teadur-pedagoog Helve Huttunen ütles, et ürikult leitud loetavad nimed kummutavad seni teadaoleva legendi vene õigeusu kiriku saamisloost. “Teatavasti räägib üks legend sellest, et kaupmees Russanow ehitas 1863. aastal Paide Vallimäe edelabastionile kiriku oma pattude lunastamiseks,” selgitas ta.

    Ühenduse Weissenstein juhatuse liikme Rainer Eidemilleri teada oli Paidesse ehitatud kirik pikka aega Eestis ainulaadne ja erines teistest 19. sajandi teisel poolel ehitatud õigeusu kirikutest kui bütsantsi stiilis puitehitis. “Legend on huvitav, andis kirikule teatud müstikat, kuid hea on ka tõde teada saada,” sõnas ta.


    Leitud ürik tõi lõpuks tõe päevavalgele

    Eidemiller lisas, et kui ennistatud ürik jõuab Järvamaa muuseumisse, läheb ta seda lähemalt uurima. “Huvitav oleks teada, kes annetajate seas olid, kas lisaks Peterburi rahameestele oli nende seas ka kohalikke.”

    Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung ütles, et kuigi esialgu palus ta linnavalitsusel lammutustööd peatada, et koht oma silmaga üle vaadata, ei pidanud ta siiski täiendavaid uurimistöid vajalikuks. “Oli ebatõenäoline, et sealt midagi oleks veel päevavalgele ilmunud, leitud pudel oli osa nurgakivi panekuga müüri peidetud esemetest,” selgitas ta.

    Praegu asetseb vana kiriku varemete asemel kordatehtud plats, millel on müüritis ja selle keskel kergkruusaga kaetud ala. Paide linnavalitsuse kommunaalinseneri Tiina Kivila ütlust mööda kulus nii lammutus- kui heakorratöödeks 108 000 krooni.

    Kirik põles 29. aprillil 1993. Mais alustas varemete lammutamist ja paiga korrastamist osaühing Ilus Aed, kelle töömehed leidsid lisaks klaaspudelile ka 14 münti.

    Mündid lubas Järvamaa muuseum ise puhastada ja võtta oma kogusse, pudeli saatis muuseum aga Tartu Ülikooli raamatukogu ennistuskeskusse.

    Fotod (Järva Teataja)


    Samast teemast:

    Üle saja aasta vana kiri peitis endas annetajate nimesid


    Leid endise Vene kiriku varemetest

    Arutelu foorumis

    Fotod Vene kirikust

    Fotod pudeli leidmise ajast

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein