“Põhjast kaitses linna tugevasti kindlustatud ordulinnus. Ringvall ("linnamüür", kuigi mitte kivist) kulges mööda Rüütli tänavat, mis viis linnuse juurest lõunasse Karja tänavasse. Üle Pika tänava suundus vall terava nurgana edelasse Aiavilja ja Põllu tänava nurgani, sealt mööda Aiavilja tänavat ja Kitsast tänavat kuni Tallinna tänavani, kus ühines linnust piirava vallikraaviga. Ringvallil oli kaks väravat - üks idas, teine läänes. Väravad olid kaitstud väravatornidega, sisse pääses üle sildade. Nii pääses 16. sajandil linna ainult Pärnu ja Vee tänava kaudu. Veel 18. sajandi plaanidel on linnakindlustused osaliselt nähtavad.”

Selle kirjelduse järgi tuleks kunagist linnamüüri praegusele linnakaardile markeerida nii nagu kõrvaloleval joonisel:

Kaks kitsamat sinist kastikest tähistaksid siin linnaväravate asukohti, suurem sinine kast kunagise Katariina kirikut asukohta, milleks arvatakse olevat umbes Pika ja Vainu tn ristmik.

Selline markeering näiks proportsionaalsem. Lisaks ümbritseks see tervikuna kunagist linnatuumikut, kusjuures idamüür kulgeks selliselt, et jõgi voolaks just selle eest.

Punane joon on tõmmatud pikki kaardile märgitud lääne- ja lõunavalli.

Idamüüri on markeeritud 1620. a joonisest lähtuvast loogikast – st ei ole väga mõistlik arvata, et linnamüür keeras kindluse kagubastionist järsult sissepoole keskväljakule nii lähedale, pigem kulges idas asuv kaitsevall bastionist pisut itta ja keeras siis lõunasse.

Ka siit on näha, et selline markeering ümbritseks paremini tolleaegset tänavavõrku, mis sõdade tõttu vaevalt et oli oluliselt laienenud Liivi sõja eelsega võrreldes. Kusjuures sellise markeeringu korral on huvitav näha, et linnamüüri kirdenurka, kohe jõe lähedale jäävad mingid kivist hooned. Jooniste järgi asus seal linnamüüris rondeel, mille kive võidi sellisteks ehitisteks hiljem kasutada.

Mis puutub läänemüüri, siis sellelt kaardilt on selgelt näha, et see ei saanud kulgeda mööda Aiavilja tänavat vaid palju lähemalt keskväljakule (müüri loodenurgas asuv hoone oli muide Paide teine veski, mis reguleeris kindlustusi ümbritsevat veetõket.

Läänevallil asus seega tänav, mis sai loodest alguse umbes praeguse katlamaja kohalt. On teada, et kuni katlamaja ehitamiseni asus seal üks küngas, mida on peetud kunagise linnamüüri bastioniks.

Sealt kulges müür lõunasse lõigates praeguse Pärnu 5 elamu läänenurka ja ületades Pärnu tänava kuskilt puust haiglahoone ja Vaarose poe vahelt, mis tähendab et umbes seal asus müüris läänevärav.

Sealt edasi kulges ta üle praeguse staadioni kuni Põllu tn käänakuni Salduse poe lähedal, kust keeras järsult kagusse (vt kolmandat joonist - seda siniste kastidega).