Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    25 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Negelini kroonika (I)

    Negelini kroonika eessõna

    » Negelini kroonika e...
    » Negelini kroonika a...
    » NK 3 - Milline oli ...
    » NK 4 - Kuidas algas...
    » NK 5 - Kuidas Paide...






    Eessõna “Negelini kroonikale”

    “Negelini kroonika” on muidugimõista nn pseudokroonika. Kahjuks ei ole midagi sellist tegelikult omal ajal kirja pandud ega meieni säilitatud. Samas selle nimega mees on tõepoolest Paides elanud, olnud siin üheks oldermaniks ehk vanemaks (meie mõistes midagi linnapea taolist) ja omanud suurt osa 17. ja 18. sajandi kohtuprotsessidel, kui võitlus käis Paide linnaõiguste pärast. Just Christoph Negelin oli see, kes käis paidelaste supliigiga Stockholmis Rootsi kuninglikus kantseleis, mis lõpuks tõi võidu Mäo mõisniku üle ja linna vabanemise mõisa alt 1690-tel. Kahjuks ei saanud paidelased võitu kaua maitsta, sest järgnenud Põhjasõja tulemusel tagastas Vene keiser linna mõisale, mis tõi kaasa uued protsessid Negelini, nüüd juba umbes 80. aastase mehe osalusel. Selle aja kohtutoimikutest on näha, et paidelased olid kogunud suure hulga ajaloolisi dokumente ja teavet. Kõik see lausa meelitab oletama, kuidas Negelin võinuks omandatud teadmised ka kroonika vormis paberile panna. Aga nagu öeldud, ilmselt ta seda siiski ei teinud. Seepärast tuligi seda lihtsalt “võltsida” …

    Sellise kirjatüki kokkupanemise mõte tekkis mul siis, kui hakkasin kokku koondama materjali, mis leidub Liivi sõja aegse Paide kohta. Et neid üksikuid sündmusi paremini mõista, tuli muidugi tekitada neile ümber ka natuke konteksti, mis lõpuks vormus üheks looks 17. ja 18. sajandi Paidest. Suur osa sellest tugineb kroonikaile, peamiselt muidugi Renneri, Russovi ja Kelchi kroonikatele ehk siis eeldatavalt tegelikult aset leidnud sündmustele. Kroonikatest pärinevat ei ole ka muudetud, ainult mõnevõrra ehk täiendatud, kuid ikka eesmärgiga, et kroonikute poolt kirjapandu oleks sama usaldusväärne ka siin. Samavõrd usaldusväärsed on ilmselt mujalt dokumentidest või vanadest kaartidest väljaloetud andmed. Üks osa on võetud aga ka legendidest ning vähesel määral on sündmusi üritatud seostada oma fantaasia ja tõlgendustega. Nii, et ega see kirjutis pretendeerigi olema palju enamat kui senikirjutatu koondamine ja omavahel sidumine, eesmärgiga rääkida üks enamvähem terviklik ja enamvähem tõepärane lugu vanast Paidest, Wittensteinist. Tegu on justnimelt selle ajastuga, kus keskaegne ja meile vähetuntud linn täielikult hävis. Umbes kolmsada aastat oli see saanud kasvada ja areneda, kuid pärast neid sündmusi ei jäänud temast alles enam midagi. See, mida tunneme praeguse Paide vanalinnana on ehitatud endise linna varemetele umbes kaks- kolmsada aastat pärast neid sündmusi. Nii et mõnes mõttes kadunud maailm. Tegu on otsekui piiriga meie ajaloomälus, mille ümber on kõik kuidagi hämar segane. On ju ka hästi teada, et eesti rahva suuline pärimus, tema laulud, lood jms ei ulatu kaugemale Liivi sõja sündmustest kuna nii sõdade kui taudide läbi oli eesti rahvas jõudnud pea väljasuremise piirini, millest ainult nooremad ja tugevamad läbi tulid, millega ka vanadele edasiantud pärimused kadusid.

    Nii on siin kujutatud Paidet piirilinnana ja seda kahes tähenduses: esiteks ajalises, see oli linn, mis lõpetas oma senise olemasolu ning täiesti uue ja teistsugusena nii oma välisilme kui tähtsuse poolest ehitati sajandid hiljem taas üles. Teiseks oli Paide nende sündmuste ajal piirilinnaks ka otses tähenduses: esmalt Rootsile ja Venemaale kuuluvate Vana-Liivimaa osade vahel, seejärel Poola-Rootsi piiril, milline teadmine praeguse Paide kui nn Eestimaa südame tähenduses ehk natuke ootamatult mõjub.

    See lugu sai kirjutatud nn kroonika vormis. Üks põhjus on kindlasti minu vähene oskus end ilukirjanduslikult väljendada. Teine oli püüda edasi anda selle kadunud ajastu hõngu. Kolmas oli vast pragmaatiline: teha päris algajale hõlpsamaks allikate, Russovi või Kelchi kroonikate lugemine. Ehk on sedasi kergem mõista, et neis mainitud moskowiit oli venelane, suurwürst oli tsaar Ivan IV ehk Julm või Groznõi, samuti mis mees oli meister või hertsog Kettler jms.

    Veel üheks, ja mitte väheoluliseks eesmärgiks oli aga tõsta esile nn Paide kangelasi, kellest enamik on vähetuntud, mõned, sh Ch. Negelin ise aga sama hästi kui tundmatud. Paide peaks mu arust selliseid mehi senisest enam tundma ja hindama. Nende hulgas “Liiwimaa wiimast rüütlit” ja Paide kangelast Kaspar von Oldenbockumit, kellele ilmselt on olnud mingil ajal kavas püstitada Paide lähedale koguni mälestussammas. Aga ka Negelin ise ei vääri mitte vähem esile tõstmist.

    Loo esimese osa peategelane, Johan Brame, on väljamõeldud isik. Õigemini, sellenimeline on Liivi sõja perioodil tõepoolest Paides elanud. Ühest 1591. aasta dokumendist nähtub, et Johan Bramel oli Paides maja, mis oli hävinud ning et sel ajal elas ta koos oma naise ja pojaga Tallinnas. Rohkem ei ole temast olnud teada, kuid loo sidumiseks tahtsin kasutada üht konkreetset isikut ja nii saigi enamvähem juhuslikult tema nimeks valitud Johan Brame. Selles loos ei ole Johan Brame mingi kangelane. Ta satub tahtmata selle ajastu eri hoovuste kätte, kord osutudes koos nendega positiivseks tegelaseks, kord tagurlike jõudude toetajaks, kord olles võimetu aru saama, kelle poolel olla ja võidelda või kas seda üldse teha. Nii et Brame on nagu selle aja Paidegi, mõnes mõttes kogu aeg millegi piiril, kord siin-, kord sealpool.

    Raamatu esimene osa, mis nende kaante vahel välja antud, kajastab nn orduriigi lõpuperioodi, lõppedes enne aastat 1600 ja on välja antud Paide linna 715. aastapäevaks.

    Tõsisele ajaloolasele pakub see lugu ilmselt üsna vähe, kindlasti nii mõnegi asjaga ei olda ka nõus, mis ongi täiesti normaalne. Päris ajalooõpik see raamat küll pole. Võibolla leiab mõni siit natuke teistsugust meelsust kui näiteks Russovi ja Kelchi kroonikates, mis täiesti arusaadavatel põhjustel rootsimeelsed olid. See ei ole aga sugugi põhjustatud rootsi-vaenulikkusest vaid pigem püüdest mõista selle aja mehi, kes kaduva orduriigi, võib ju koguni öelda et kaotatud iseseisvuse eest võitlesid.
    Ka sellele, kellel ajaloohuvi üldse puudub, võib olla tegu natuke raskesti loetava ja võibolla igavavõitugi kirjutisega. Kes aga tunneb huvi vanade aegade vastu ja hoolib meie väikesest linnast, võib loodetavasti saada sellest loost abi, et siduda kokku neil vanadel aegadel Paides asetleidnud sündmused ja nende läbi oma linnale ehk natuke teise pilguga vaadata.

    Hääd lugemist!

    Rainer Eidemiller


    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein