Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    40 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Eestlased Paide garnisonis 1570

    Eestlased Paide garnisonis 1570

    » Eestlased Paide gar...

    Kalle Kroon


    Rootsi võim on Eesti ühiskondlikke olusid painanud pärisorjusesse suhtunud eriti kriitiliselt 16. sajandi teisel poolel, ning 17. sajandi lõpul-18. sajandi algul, mil riigimõisates alustati pärisorjuse pärilusliku kaotamisega. Mõlemat ajastut iseloomustab Rootsi võimude püüe võtta eestlasi sõjateenistusse kas vabatahtliku värbamise teel või sunniviisiliselt.Püsivas sõjateenistuses viibimine tähendas aga vabanemist pärisorjusest - relva võis kanda vaid vaba mees, mitte pärisori.

    Liivi sõja ajal tutvus rootsi kuningas Erik XIV ka siinsete sotsiaalsete oludega, ning leidis need olevat barbaarsed, eriti mõisnike sunnimeetodid talupoegade suhtes. Rootsis endas pärisorjus puudus ja pärisorjuslikud suhted olid rootsi ametnikele arusaamatud. Kuningas Erik XIV läks koguni nii kaugele, et ähvardas ametlikus kirjas kogu balti-saksa aadli üldse "välja juurida," kui nad oma suhtumist ei muuda.
    Paralleelselt pärisorjuse nivelleerimisega püüti hõivata kohalikku elanikkonda ka sõjateenistusse. Nagu juuresolevast munsterrollist näha, on tegu eestlastest, täpsemalt Järva maakonnast võetud sõduritega, nn. landsknehtidega. Meestele on antud seniste talupoeglike nimede asemel nn. sõdurinimed - nad on kirjutatud üles ees-ja lisanime kaudu, milleks tavaliselt on võetud küla, kust nad pärit olid. Selline nimekuju -ees- ja lisanimi - iseenesest võttes oli vaba mehe, mitte pärisorise talupoja  tunnuseks ja seda tüüpi nimesid kandsid ka linna põgenenud ja seal vabaks saanud talupojad.

    Jakob Koit on ühe sellise nimestiku ka välja toonud, pärit Rootsi Riigiarhiivist:

    Järva foogtkonnast pärit eesti landsknehtid Paide kindluses juulis 1570. a.


    Hanns Erffuit (Ervita külast Vao vakusest), roodumeister

    Thönius Weyneierffui ( Väinjärve külast Vao vakusest)

    Hanns Repo (Ahula külast Seidla vakusest)

    Hindrick Soytila (Seidla külast, Seidla vakusest)

    Mayt Kaulep (Kaalepi külast, Seidla vakusest)

    Jacob Kauala (Seidla külast, Seidla vakusest)

    Micho Ialckissama (Jalgsema külast, Karinu vakusest)

    Jurgi Wattneck (Vatku külast, Reinevere vakusest)

    Pether Ressnes ( Räsna külast, Linnapea vakusest)

    Mayt Hanns Wallast (Valasti külast, Valasti vakusest) roodumeister

    Mattz Pelz ( Valasti külast, Valasti vakusest)

    Mattz Alpa (Albu külast, Albu vakusest)

    Jurgi Iattfer (samast külast)

    Jurgi Iatfer (samast külast)

    Piep Jottmus  (Jootma külast, Reinevere vakusest)

    Mattz Kochtaleytheye ( Vodja külast, Vodja vakusest)

    Jani Liueld ( Liigvalla külast, Liigvalla vakusest)

    Andt Liueld (samast külast)

    Maijt Wolas (Nõmmküla külast, Liigvalla vakusest)

    Piep Wolas (samast külast) roodumeister

    Hanns Liussfer( Liusvere külast, “Sitze” vakusest)

    Simon Liussfer (samast külast)

    Hans j Rechtuquere (Rõhu külast, “Sitze” vakusest)

    Marcus Apaya (Abaja külast, Vao vakusest)

    Hanns Kussinen (Kuusna külast, Vao vakusest)

    Marth Seerren (Sõrandu külast, Kareda vakusest)

    Piep Seerren (samast külast)

    Jani Seerren (samast külast)

    Jani Seerren (samast külast)

    Hanns Wpachall ( Ubakalu külast, Kareda vakusest) roodumeister

    Thomas Sichatepus (Sigapusma külast, Kareda vakusest)

    Hanns Sillnus (Silmsi külast, Kareda vakusest)

    Hanntu Saynall ( Müüsleri külast, Kareda vakusest)

    Anders Saynall (samast külast)

    Hanns Karyuere ( Kärevere külast, Kareda vakusest)

    Piep Sillnus (Silmsi külast, Kareda vakusest)

    Thomas Mache ( Kareda külast, Kareda vakusest)

    Hanns Affuala ( Ahula külast, Seidla vakusest)

    Piep Rauma ( Ramma külast, Karinu vakusest)

    Mayt Rauma (samast külast) roodumeister

    Mattj Eyeuere (Eivere külast, Karinu vakusest)

    Thönius Allauere ( Alavere külast, Käravete vakusest)

    Micho  Katharik ( samast külast)

    Jacob Sassi (Sääskülast, Albu vakusest)

    Jurgi Hariackan (Järsi külast, Karinu vakusest)

    Marth Soynell ( Müüsleri külast, Kareda vakusest)

    Piep Emmereden (Ämbra külast, Kareda vakusest)

    Lauri Adhas (Ataste külast, Kareda vakusest)


    Kirjandus : Koit, J. Estnische Bauern als Krieger während der kämpfe in Livland 1558 – 1611. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat IV. 1960 – 1964. Stockholm, 1966,  s. 28 – 29.




    Samal ajal võtsid lõuna-eestis eestlasi oma sõjateenistusse ka poolakad.

    Järgmise, 17. sajandi jooksul näivad eestlastest sõjamehed olevat omaette kategooriana kadunud. Tunda hakkasid andma aadellik mõtteviis riigimajandamisel ja pärisorjuslike sidemete taastugevnemine. Uuesti kerkivad eestlastest väeosad esile Põhjasõja ajal 1700-1710.

    Nõnda oli siis aastal 1570 Paide kindluse garnison koosnev suures osas eestlastest. Võib- olla oli see nii ka Paide piiramise ajal 1572/73. a, mil Paidet piiras tsaar Ivan IV isiklikult. Russovi sõnul olnud tema armee suuruseks lausa 80 000 meest, samas kui Paide kindlust kaitses üksnes 50-meheline Rootsi garnison, lisaks linnakodanikud ja ümberkaudsetest taludest siia varjule tulnud talumehed. Paide oli seega umbes tuhandekordses vähemuses, suuresti tõenäoliselt eestlaste kaitsta.

    Võibolla viitab sellele ka üks 1930-tel ülestähendatud muistend Paide kindluse kohta:

    Paide-Mündi vahel maa-alune tee
    Kui vanasti eestlased alles Paide kantsi valitsenud, siis ühendanud maa-alune tee Paide linna Mündi mõisaga. Kord piiranud vaenlase väed Paidet juba kauamet aega ning tahtnud viimaks sundida linna nälja pärast alla andma. Kuid maa-alune tee on läinud Paidest Mündi mõisa aita välja, siis on sealt toimetatud linna toiduaineid tarvilisel määral. Nii on vaenlase väed piiranud Paidet juba terve aasta, kuid pole seegipärast veel linna sisse saanud.
    Ühe eestlaste ülema on vaenlased (mõni ütleb, et venelased; teine jälle, et sakslased) siiski kuidagi saanud vangi võtta. Sellelt on tahetud välja pressida tähtsaid teateid ja sõjasaladusi, kuid mees pole kõige piinamiste peale vaatamata midagi tunnistanud. Küll on ta piinamise otstarbel kastetud mitu korda õlikatlasse, kuid seegi pole mõjunud.
    See ülem, kes kinni võetud, olnud väga rikas. Ta kandnud kaelas kullast ketti, mis kaalunud 40 naela. Kuid tal olnud palju muudki varandust, mida piinajad ihaldanud, kuid mis omaniku kangelasmeele tõttu neil saamata jäänud. Paide kants on seekord langenud ühe vana naisterahva suu läbi, kes salatee vaenlastele teatanud.
    E. StK 40, 342/3 (33) < Peetri khk, Silmsi k < Mündi k – R. Viidebaum < Peeter Keeser, 61 a (1927)


    Muistendites on ikka nii, et olnud sündmused segunevad traditsionaalses, ilma ajateljeta teadvuses ja veelgi enam põlvest põlve edasiräägitult omavahel - ja nii kujunebki omalaadne kaleidoskoopiline kollaaz, kus osa kirjeldatud oludest ja sündmustest omavad tegelikkusega vast tõesti väikest pidepunkti, osa pärineb hoopis teisest ajajärgust, ja osa on oletustest pärit fantaasia.

    Mis Paide kindlusesse puutub, siis eestlastele ta tõepoolest kuulunud ei ole, kuid rootsi võimu ajal on kindluse garnisonis teeninud märkimisväärne hulk ümbruskonna ja kaugema Järvamaa küladest pärit sõjasulaseid. Nii näeme me siin väikest killukest tõde keset muistendilist fantaasiat.



    Tagasi
    ajaloo artiklite juurde



    See artikkel asub selles veebis: Ajalugu/1558-1703


    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein