Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    30 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Paide 700

    Paide 700 tähistamine 1991. aastal

    » Paide 700 tähistami...

    Paide 700




    Järva Teataja, laupäev 24. august 1991

    Terve mõistus ongi võitnud, mida nii väga loodeti veel kolmapäevalgi, kui vaeti, kuidas Paide juubelipidu pidada. Eelmises lehes avaldatud väide peo ärajäämise kohta ei pea enam paika. Pidu tuleb ja täies hiilguses, nagu oligi mõeldud. Palju väliskülalisi kohale jõuab, see selgub peo alguseks.

    Pidu tuli meie õuele!

    Väga austatud Paide linna rahvas ja külalised! Täna oleme kõik kutsutud Paide linna 700. juubeli peole. Maailmas on ka vanemaid ja auväärsemaid paiku kui meie kodulinn Paide, kuid meie jaoks ei ole tähtsamat ja armsamat kohta siin Eestimaa taeva all! Las teie lapsed kodudes loevad arvu 700 kõva ja selge häälega ette – alles siis me mõistame kõik, et isegi selle arvu ettelugemiseks kulub kenake hulk aega. Mõtleme aga igasse aastasse sellest seitsmest sajast inimelu mured, hädad, viletsused ja sõjad, kuid ka lõputult palju inimlikku rõõmu ja änne, lapsepõlve, noorust, armastust ja kauneid mälestusi. Hea, kui igal Paide linna kodanikul oleks aastast 1991 võtta oma mälestustekangasse midagi eriti toredat. Linnavalitsusele ja Paide Linnavolikogule jääb aasta küll meelde rohkete tööde ja tegemistega: Vallimäe kordategemine, linna esindushotelli ehitamise algus. Paide kiriku kapitaalremondi lõpetamine, uus kirikuaed, esimesed aktsiaseltside ja Talunike Liidu kauplused, heakorrastatud Keskväljak ja Järvamaa Tarbijate Kooperatiivi kaubanduskeskuse piirkond, Paide Laste Muusikakooli tore hoone jms. 20. mail, vahetult enne “Paide kevadet 1991”, sai Paide linn tagasi omavalitsusstaatuse. Ootame, et juriidilisele aktile järgneks seadusliku õiguse andmine linnamaale ja tüsedale rahakotile.
    Täna, 24. augustil 1991 – sünnipäeval Keskväljakul ja Vallimäel – tahan öelda linnavolikogu ja linnavalitsuse nimel ja poolt kõigile Paide linna kodanikele, majaperemeestele ja kümnetele asutustele, ettevõtetele, Järva Maavalitsusele ja kolleegidele Järvamaa valdadest siirad ja sügavad tänusõnad abi ja toetuse eest linna kordaseadmisel. Linnavolikogu ja linnavalitsuse tänukirjad ulatatakse kõikidele abilistele: Vallitorni fondi annetajatele, linna tööveteranide klubile “Hämarik” ja veel paljudele 27. septembril 1991. a Järvamaa Kultuurikeskuses linnavolikogu pidulikul koosolekul.
    Unustame tänasel päeval kõik mured ja omavahelised arusaamatused – head sünnipäevapidu!


    Linnavolikogu, Linnavalitsus, Linnapea Jaan Rõuk




    Järva Teataja, neljapäev 29. august 1991

    Kõik on hea, mis hästi lõpeb

    Merle Rips
    Aleksander Luhasalu fotod


    Paide sünnipäevapidu rippus juuksekarva otsas. Kui möödunud nädala algus pöördus selle vastu, siis kesknädala õhtupoolik tõi kergenduse – pidu tuleb. Sellises teadmatuses olla polnud kellelegi kerge, raskem ehk neil, kes kõige rohkem peo ettevalmistamisega seotud olid. Kuid kõik on hea, mis hästi lõpeb.

    Reedel jõudsid kohale ainsad julgemad kaugemad külalised: Hamina Teater ja ansambel “Trio Kurimus”. Ajalehte “Kymen Sanomat” esindas siin uudistetoimetaja Raimo Päivio. Tema abikaasa Eva Päivio on Hamina kultuurisekretär. Mõlemad ei kahelnud hetkegi, et nad tulevad, olgu siis olud Eestimaal missugused tahes. Peole tuli ka Ma˛ekai kultuuridelegatsioon. Neil päevil võis kohata paljusid soomlasi, kes olid oma tuttavatele külla tulnud.

    Vastsel Vallimäe laululaval

    astus reede õhtul üles Hamina Teater. Aleksis Kivi “Nõmmekingsepad” oli igati mõnus, meeleolukas, lustlik, pisut nukkergi ja hästi lavastatud tükk. Näitlejatöödest jäid eriti meelde Keijo Kumanto Eskona ja Ritva-Liisa Ripatti Esko emana.

    Kahju vaid, et paidelased tegelesid rohkem iseenda ja naabrite kui etenduse jälgimisega. Võibolla oli põhjus keeleoskuse puudus, kuid selle leevendamiseks olid ju trükitud kavad, kus hea ülevaade tegevusest antud.

    Hamina Teatrit tänas kultuurikeskuse direktor Elle Hanso. Jouni Mäkela vastas, et kogu trupil on väga hea meel olla esimene Soome teater iseseisvas Eesti Vabariigis.

    Sünnipäev

    algas laupäeva hommikul.
    Kui tervele päevale tagasi mõelda, siis kauneim elamus, vähemalt allakirjutanule, oli “Hortus Musicuse” kontsert Paide kirikus. Enne taani, itaalia ja saksa vana kirikumuusika kõlamist pöördus jumalasõna kaudu kuulajate poole hr Kerbak. “Juubeli ajal on Jeesus Kristus meie keskel. Ta annab meile jõudu. Ka sel raskel ajal oli ta meiega ja tegi meid tugevaks. Täna on leinapäev. Vaikses leinaseisakus oleme nendega, kes täna jätavad hüvasti oma lähedastega.”

    Püsti seistes tänati muusikuid. Jääb loota, et “Hortus Musicus” leiab varsti jälle tee Paide maile.
    Keskpäeval lustisid lapsed. Josper Joosi haaras kõiki soovijaid laulu- ja tantsuringi. Josper Joosu ehk Vallimäe Võlur ehk Mart Puust loodab, et nüüd, mil Vallimägi taas valmis saamas, tuleb ka Vallimäe Võlur pikast komandeeringust tagasi ja kutsub kõiki lapsi peatselt “Muinasjutu mängumaale”.

    Vahepeale jäi parasjagu nii palju aega, et käia muuseumis näitust vaatamas. Muuseumi rahvas täitis lubaduse avada juubeli ajaks veel kaks ruumi. Külastajatest, kes uurisid vanu fotosid, dokumente, esemeid, polnud puudust. Seal on ka väljas endisaegse linnapea ametiraha. Kui meil on nüüd tõepoolest oma linn oma linnapea, peaks viimasel olema õigus ja kohustus kanda eriti pidulikel juhtudel ametiraha.

    Kella neljaks tuli Keskväljakule kenake hulk linnarahvast, kelle poole pöördus linnapea Jaan Rõuk. Ta jutustas loo vanast kuningast, kes pärandas pojale musta ja valge raamatu. Musta mure päeval leidis poeg musta raamatut avades sealt sõnad “Kõik läheb mööda, mu poeg.” Suurel rõõmupäeval avas ta valge raamatu, kust luges täpselt samu sõnu. “Ka meil läheb kõik mööda, nii rõõm kui mure,” sõnas linnapea. Ometi tahaksime, et rõõmu oleks meie ümber rohkem kui muret.

    Valitsuse tervituse ja kingiks 100 000 rubla sihitusega Vallimäele tõi endine paidelane, praegu Transpordi- ja Sideministeeriumi aseminister Enn Sarap. Maavalitsuse ja volikogu poolt tervitased Arvo Sarapuu ja Ants Käärma. Nad soovisid, et kestma jääks loodu, oskus teiste tööd ja vaeva hinnata. Kingiks sai linnarahvas kenad pingid keskväljaku ääres.

    Sünnipäevasoove ütlesid veel Eesti Linnade Liidust Alar Eiche, linna aukodanik Kari Tomberg, Hamina Teatrist Jouni Mäkela ja linnakodanik, kes kinkis muuseumile oma vanaisa hõbekarika.

    Kõlasid uued ja vanad laulud, paljud neist pühendatud Paidele ja Järvamaale.
    Linnavalitsus tegi meeldiva üllatuse: rahvarõivais näitsikud pakkusid kõigile suus sulavat ja rosinaterohket sünnipäevakringlit.




    Nii palju rahvast

    pole ilmselt Paide tänavail enne nähtud. Tükk aega enne maarjamaalaste ja ordumeeste muinasjutulise liikumise algust kultuurikeskuse juurest Vallimäe poole olid tänavaääred ja Keskväljak inimestest tulvil.

    Õhtuhämaruses heitsid valgust tõrvikud. Raekoja ees ootas auväärt seltskonda linnapea, et linnaisandalt vastu võtta 700 aasta tagune ürik, milles Paidele Riia linna õigus anti. Tumedasse taevasse teiste planeetide poole saatis linnapea hõehallid õhupallid sõnumiga, milles on öeldud, et 700 aasta vanuse linnakese kodanikud on Vallimäe jalamil seistes õnnelikud ja rõõmsad ja tahavad ka edaspidi olla õnnelikud ja rõõmsad ning elada paremini oma vabal maal.

    “Nelja kuninga hukku” tuli vaatama küllap üle paari tuhande inimese. Kuid enne pöördumist minevikku andis REJ juhataja F. Tamberg sümboolse võtme üle o/ü “Vallimäe” direktorile T. Liliumile. Kui veel nädala algul tundus peaaegu lootusetuna kõike vajalikku valmis jõuda, siis ometi seda suudeti. Tänu tegijatele ja abistajaile!

    On jürikuu 1343. Liivimaa ordumehed valmistuvad suureks sõjaretkeks Pihkva maile. Sõjaplaani peetakse Paide linnuses.

    Kuid maarahvas on tõusnud. On tõusnud, et minema peksta esiisade maalt nood võõramaa vägevad. Ja jüriööl süttivad ülestõusude tunglad.

    Omaette müstiline oli jälgida ja sisse elada sellesse kaugesse minevikku, tajuda ürgset vabadusiha, talumatust võõramaalaste sunni vastu, tunda sama valu, mida maarjamaalased tundsid, kaotades oma neli vanemat-kuningat.

    Uskumatult hea tulemuseni jõudis Endel Simmermanni juhitav trupp. Väga hea oli Mikk Sarve muusikaline kujundus. Kõik kokku sulas meeldivasse tervikusse. Õige pisut häirisid pikad tekstipausid, mis alati ei tundunud olevat õigel kohal.

    Näitering on loodetavasti täienenud uute tugevate jõududega. Paremat paatrit, kui sed tegi Meeme Rummi, ei oska ette kujutada. Võrratu näitlejatöö! Nauditavad olid teisedki, eriti ordumehi mänginud, aga samuti Tiia Tamm Pireti ja Maarja Ivanov Aitana. Sõnakuulelikult elasid oma rolli sisse hobused ja koerad.

    “Nelja kuninga hukk” on väärt, seda vaatama tulla ka järgnevatel suvedel.
    Pärast etendust otsisin üles Hamina teatrirahva. Teadsin, et nad tulid siia kindla sooviga etendust näha. Paraku aga jäi enamikul see ära – polnud isekohta ja püstiseismisekski õiget paika. Nii jäi teadmata nendepoolne hinnang sellele suurele tööle. Kahju.

    Sajanditetagusel Vallimäel toimunust tänapäeva tagasi jõuda polnud kerge. Keskväljakul võttis linnarahvast ja külalisi vastu.

    Välikohviku tantsumuusika

    Polnud vist kellelgi kojuminekuga kiire. Igaüks püüdis leida mõnusa paiga, kus nautida augustiöö soojust ja sumedust. Tants kestis päikesetõusuni.

    Kaunis ja oodatud sünnipäevapidu on läbi. Kuldne ilm andis sellele väga palju juurde. Looja hoidis Paidet ja paidelasi.

    Kogu linn justkui muutus, muutus puhtamaks, kaunimaks, rohelisemaks, lillelisemaks. Igal sammul tundsid rõõmu – kui tahame, siis suudame olla kenad ja viisakad.

    Kahjuks aga ei jätkunud pärast peopäeva seda kõike kauaks. Memmed-taadid rõõmustasid nädalavahetusel kenade müügilaudade üle “Paide poe” taga. Esmaspäeva hommikul aga aeti nad sealt ära ja lauad viidi minema. Kellele tuli kasuks see nn. potjomkini küla mängimine? Ja kuna lõpuks ometi lõpeb lubadustemäng turu ümber?

    Kuigi suur sünnipäevapidu on läbi, jätkub 700. tähistamine. Septembri lõpul on linnavolikogu pidulik istungijärk, oktoobri algul Haminas Paide kultuuripäevad.

    Soovin, et suure vaeva nägijail jätkuks jõudu ka järgmistel aastatel meeles pidada linna sünnipäeva nii, et kogu linnarahvas seda tunnetaks ja sellest osa saaks.




    Järva Teataja, 1. oktoober 1991



    “Ajalooline Paide”


    Eestimaa Kultuuripärand on ammendamatult rikas. Seda kõike uurida, talletada kirjasõnas tänasele ja tulevastele põlvedele teadurid üksi ei suuda. Arhiivi- ja muuseumivaikuses on sündinud paljude kodu-uurijate tööd. Mitmed neist on oma kodupaiga inimeste mälestuste kaudu lisanud killukesi ühtsesse kultuurilukku. Need tööd on hindamatu väärtusega. Neid noori, keskealisi ja vanu, kel on soov ja tahe seda tööd teha, tuleb hoida.

    Möödunud kesknädala päikesepaisteline Paide oli lahkus ise vastu võtma Eesti kodu-uurijaid oma kokkutulekule. Vabariikliku seltsi esimees Vello Lõugas sõnas kultuurikeskuses konverentsi avades, et 1972. aastal oldi samuti Paides koos, kuid nüüd on kõik tänu linna 700. juubelile sootuks pidulikum.

    Pidulikkust lisas ka leedulaste, rootslaste ja soomlaste osavõtt. Soome Kodu-uurijate Liidu soov on arendada meie kolleegidega püsivamaid sidemeid.
    Konverentsil esines ettekandega Järvamaa pealinnast läbi aegade linnapea Jaan Rõuk. Pisut pikemalt peatus ta tänasel ja homsel päeval.

    Tornlinnused Eestis oli Kalle Lange teema, Jorma Ahvenainen käsitles teemat “Vaesest jõukaks. Soome majanduse areng 1870-1990”, Martti Linkola tegi ettekande kultuurimaastike kaitsest ja säilitamisest ning Tiiu Saarist esimestest seltsidest Paides.

    Järvamaalt on pärit või siin elanud ja töötanud väga palju tunnustatud kultuuritegelasi. Nende mälestus vajab jäädvustamist. Jaan Eilart andis edasi prof. Ants Viidalepa salasoovi – asutada Paidesse tema tööde alaline galerii. Kunstnik Viidalepp on öelnud, et Paidest on ta kaasa saanud kõik selle, mis on tema õnnelikuks teinud, paljud maalid on alguse saanud siit. See soov tuleks kindlasti täita, ükskõik kui raske või võimatu see meie ka ei tunduks.

    Janne Vink tundis rõõmu, et konverentsis osales palju koolilapsi. Paide hariduselu uurimises on veel valgeid laike.

    Praeguste tartlaste, endiste paidelaste tervitused andis edasi Milvi Hirvlaane sooviga, et Paide õitseng kestaks veel 7000 aastat. Ta meenutas Juhan Zeigeri loodud Järvamaa hümni ja loodab, et see imekaunis laul kõlab taas Järvamaa südames.

    Eesti Perekonnauurijate Seltsi nimel tervitas kokkutulnuid Elvi Tigane. Kodu- ja perekonnaloo uurimine on omavahel üsnagi kattuv. Seepärast oleks vaja teha tihedamat koostööd.

    Järvamaa Muuseumil varad rikastusid uue esemega: Eesti Põllumajanduse Muuseum tõi kingiks ahjuroobi.

    Kaugeim tervituskaart saabus USAst: Oleme eestlased Ameerikast, paidelased, tervitame! Laine Pärtel ja veel 19 allkirja.

    Küllap tundusid need kaks Järvamaa-päeva kodu-uurijatele imelühikesed. Oli ju põnevat näha-kuulda ekskursioonidel ja saada.

    Uus töö ootab ees. Järgmisel aastal tahavad tahavad Põhjamaade kodu-uurijad tulla Eestimaale ringi sõitma. Et neid paremini ja huvitavamalt vastu võtta, selleks kutsus Vello Lõugas kokkutulnuid üles omavahel võistlema paremate kodupaikade tutvustavate materjalide saamiseks. Nende põhjal koostatakse siis ka teekonnakava Eestimaal.

    Neil, kel huvi Paide ajaloo vastu on pisut suurem, tasub endale muretseda kokkutuleku puhuks trükivalgust näinud kogumik “Paide-Eestimaa süda.”

    Merle Rips
    Tervitavad Soome kodu-uurijad.
    Ringkäik Vallimäel.
    Aleksander Luhasalu fotod.




    Tagasi
    ajaloo artiklite juurde



    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein