Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    9 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Väino Lembe mälestused

    1941-1943 Paide Tööstuskoolis

    » 1940-1941 Paide Töö...
    » 1941-1943 Paide Töö...
    » 1943

    Paide Tööstuskeskkooli teine kursus algas tavalisel ajal, 1. sept. 1941. a.
    Sakslased hõivasid Paide linna augustikuu esimestel päevadel. Ent juba aasta pärast okupatsiooni olid muudatused märgatavad. Linna söökla töötas talongide alusel. Toit oli võrdlemisi tagasihoidlik. Ka kohv oli kehv ja lahja. Teenindamine aga kultuurne ja ettekandjad võluva naeratusega laudade ümber sebimas.

    Linnas askeldasid saksa sõjaväelased. Loodi asutuste võrk ja komandantuur. Linna majad polnud sõjategevuse läbi hävinud, küll aga õhkasid venelased lahkudes Paide Vallitorni,  Türi raadiojaama masti ning purustasid kitsarööpalise raudtee sillad.


    1942 Paides Pikk 2 ees
    foto R. Utsalilt


    Vt ka fotosid õhkulastud Vallitornist

    Käibele lasti toidukaardid. Normi alusel sai viina ja sigarette.. Taludele kehtestati sundnormide kohustus. Andma pidi piima, liha, heinu ja vilja. Loomad ja sead kirjutati üles. Kõik, kellele eraldati NSVL-i ajal maad omavalitsuse seadusega, pidid maa tagastama endistele omanikele, mida tähistati piduliku sööminguga.

    Tööstuskeskkooli õppeprogrammis olulisi muudatusi ei tehtud, ainult vene keele asemel hakati õpetama saksa keelt, mille tundide arv kahekordistus. Õppetöö kulges pingeliselt. Teoreetilised tunnid vaheldusid praktilistega õppetöökojas. Vaba aega peaaegu polnud.

    Järgnevate klasside praktilised tunnid viidi läbi kooli suures töökojas, kus vastav sisustus võimaldas kõigi metallitöötlemise masinatega praktiseerida. Suured treipingid käivitati lae all tiirlevalt transmissioonivõllilt, mille jõuallikaks oli eraldi ruumis naftamootor.

    Koolil oli neli või viis suurt treipinki. Väikesed treipingid, puurpingid, höövelpink,    freespink ning mehhaaniline rauasaag olid varustatud elektrimootoritega. Sepikoda oli treimistöökojast eraldatud vaheseinaga, ainult uks ühendas kahe erineva stiiliga töökoda.

    Sepikoda oli avar, varustatud kõige vajalikuga keeruliste sepiste tegemiseks. Oli ääs, alas, tornid, meislid,, vasarad, pihid, karastusvannid ja korralik ventilatsioon. Sepatöid juhendas meister Kraav. Treialeid ja lukkseppi õpetas vanemmeister Mitt. Koolil oli ka oma õpilaspasunakoor, mida juhatas Sihvart.

    Sama töökoja hoone teises otsas asus kooli kantselei, teisel korrusel aga tisleri töökoda vajalike masinate, saagide ja muu vajalike instrumentidega, nagu liimipressid, käsihöövlid, mehhaaniline höövel, kreissaag, lintsaed ja igasugune muu vajalik, mis tarvilik kõrgekvaliteedilise mööbli valmistamiseks. Puutöökoda juhendasid meistrid Hunt ja Kookla. Sama tööstushoone keldrikorrusel asus katlamaja, mida köeti peamiselt puudega.

    1941. aasta talv oli erakordselt külm. Temperatuur langes alla 40 kraadi C. Mitteametlikel andmeil olla Petseris isegi 52 kraadi C olnud. Kuna elasin koolist 7 km kaugusel Vodjal, käisin tavaliselt nädalavahetusel  jalgrattaga kodus, kuid külmaga oli see võimatu. Soome- Vene jätkusõja kauglaskekahurite mürin kostis vaiksel hommikul Vodjale üsna selgesti. Kevadel avastas isa, et osa õunapuudest olid külmaga hävinud.

    Saksa armee tungis üha sügavamale itta, ajalehed kubisesid võitudest. Toimus vabatahtlik soojade rõivaste korjandus sõjaväele. Eriti hinnas olid villased sokid, kindad, kampsunid.  Suurte sündmuste keerises lähenes kevad. Linnades oli täielik pimendamine. Sõjaväemasinad sõitsid öösiti poolvalgustatud tuledega. Bensiinipuudusel oli eramasinate sõit peaaegu täielikult seiskunud. Peamine liiklusvahend teedel ja metsaveol oli hobujõud.

    Simpsoni jahu- ja villaveski Paides Parkali ja Veski tänava nurgal töötas vee jõul iga päev. Veski hoovil elutses lõpmatult palju tuvisid. Sakslased harrastasid neid paugutades küttida. Kuid üsna pea oskasid targad linnud ennast peita niipea, kui saksa mundris sõdurit nägid. Kuna elasin teisel kursusel just Veski tn. 6, teisel korrusel, käisin vahel uudistamas seda trianglit. Hiljem sakslased loobusid tuvide küttimisest, kuna saak oli kesine.

    Kevadel olid eksamieelsed vabad päevad ja eksamid. Saime tunnistused ja oodatud suvepuhkuse. Rindejoon oli taandunud kaugele itta. Uljad marsilaulud kõlasid raadiost ja ka linnatänavail, kus marssisid mõningad üksused, kes rindelt tagalasse puhkusele saabusid.

    1942.a. sügisel algas järgmine kursus. Ülepaisutatud õppeprogramm kohutas. Masinaõpetus, mehhaanika ja matemaatika eriti. Kahe aasta kursus läbihekseldada ajas ajud keerdu. Kaheaastane kursus tuli läbi töötada seetõttu, et kaotati neljaaastane õppeprogramm.

    1943.a. kevadel anti lõpudiplom kahele kursusele korraga, kolmandale ja neljandale. Pidime kõvasti pingutama, et kahe kursuse programm selgeks saada. Päevadest jäi puudu, lisa sai võetud öötundidest. Teoreetiliste teadmistega pidime järele jõudma neljandale kursusele, et koos teha lõpueksamid. Diplomitööks vilumus jäi vajalikule tasemele. Lõputöö tuli valmistada tähtajaks, mida sai alustada alles siis, kui kool oli määranud, milline tööriist või instrument teha. Praktiline lõputöö anti igale erinev ja hõlmas kõiki metallitöö oskusi, Seega – sepatöö, freesimine, treimine ja lukksepatöid.

    Mulle määrati lõputööks stretlõiketangid.
    Kõige esmalt pidin valmistama tööjoonised. Algmaterjaliks anti foto inglise ajakirjast, mõõduga 2 x 3 cm, millest tuli valmistada tööjoonis 10 kordne suurendus ning esitada tähtajaks. Tehniliselt õige lahenduse korral tööjoonis kinnitati ja töö võis alata. Lõputöö valmimisel pidime esitama komisjonile puhtad joonised koos lõputööga.

    Lõputöö oli küllaltki keerukas, nõudis suurt täpsust alates sepatööga toorikute valmistamiseni. Peale seda liigendid freesida, kinnitusdetailid treida. Viimistlus lõpetas välise täpsuse ning väljanägemise.

    Et bensiinipõud üha suurenes, tingis töökojas autode bensiinimootorite ümberehituse märkimisväärselt kasulikumale puugaasi küttele. Kuigi õppeprofiil polnud sellise kallakuga,  saime väga hea kogemuse. Ümberehituse tööd toimusid paralleelselt õppetööga enne lõputööd.

    Umbes nädal enne lõputööde teatavaks tegemist sisenes saksa keele tundi kooli direktor saksa sõjaväe  prefektuurist ohvitseriga, kes äratas tähelepanu sirge rühi, hästiistuva mundri ja kroomnahast säärikutega. Ohvitser polnud eestlane, kuid rääkis eesti keelt. Ilmselt mõni balti sakslase järeltulija.
    Põhjuseks – algas vabatahtlike koolipoiste värbamine. Propaganda oli tugev. Jutt ikka arusaadav ja ahvatlev. Kes siirdub vabatahtlikult saksa armeesse, saab diplomi praktilise lõputöö kohta. Nii mõnigi poistest tegi otsekohe lõpu koolitööga ja vahetas selle kahtlase seiklusrikka sõjaväeteenistuse vastu. Mind ei huvitanud suure Saksamaa võidud, tulevik ega kergelt saadud diplom. Mind huvitasid teadmised ja oskused tulevaseks eluks.

    Üldiselt jäin oma lõputöö täpsusega rahule. Komisjon hindas selle hindega 4.
    Tööstuskeskkooli lõpudiplom anti kolmanda ja neljanda kursuse lõpetanuile 1943. aastal kevadel. Meie kursus oli kooli esimene lend, kes lõpetasid kolme aastase õppeajaga. Kas kooli õppeprogramm järgmisel aastal muutus, pole mul teada, kuid selline koormus teoreetilises osas oli ülimalt tappev.


    Paide Tööstuskooli lõpetajad 1943. aastal
    (ülevalt teises reas vasakult viies (paremalt neljas) Väino Lembe)
    foto V. Lembelt

    Vaata suuremat pilti


    1943. aastal kooli lõpetanud:
    fotol:
    1. Harald  Aas
    2. Leo  Evard
    3. Elmar  Igarik
    4. Jaan  Kiisa
    5. Väino  Lembe
    6. Sergei  Leevik
    7. Erich  Lilium
    8. Endel  Lugna
    9. Lembit  Madis
    10.  Karl  Mandel
    11.  Elmar  Pärgmaa
    12.  Edgar  Raba
    13.  Kaljo  Soolepp
    14.  Ülo  Tali
    15.  Endel  Tambla
    16.  Aleksander  Tamm
    17.  Elmar  Tammiste
    18.  Kalju  Toomsalu
    19.  Jaan  Valgus
    20.  Evald  Värk
    21.  Ülo  Saar

    puuduvad fotolt:

    22.  Ülo  Aeltermann
    23.  Mihkel  Enne
    24.  Avo  Kallas
    25.  Raimund  Kruus
    26.  Johannes  Kurro
    27.  Rein  Luik
    28.  Endel  Michelis
    29.  Gori  Niinemets
    30.  Endel  Paglant
    31.  Heino  Raado
    32.  Erich  Roov
    33.  Harald  Kopli

    Tagasi
    ajaloo artiklite juurde



    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein