Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    11 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Paide legendid

    Paide legendid

    » Paide legendid

    Lisaks kindlatele ajaloolistele faktidele leidub Paide kohta samuti mitmeid legende või siis ka lugusid, mille kohta on raske öelda, kui lähedal nad tõele on.
    Allpool on mõned neist toodud. Suurem osa pärineb raamatust “Arad veed ja salateed” (Tartu, 2004), millest väljavõtete avaldamist on autor lubanud (siin märgib raamatut lühend avs, raamatu kohta lähemalt vaata siit).
    Üksikud lõigud pärinevad 1938. a raamatust “Paide” (autor V. Krabi), neile viitab lühend p38 ja A. Gerneti 1892. a raamatust “Mõnda Paide linna ajaloust” (gernet).
    Kus võimalik, on lugude juures ka väike kommentaar looga seotud teadaolevate ajalooliste faktide kohta.
    Selliste lugude hulk on kindlasti palju suurem. Seetõttu üleskutse kõigile: lisage legende või muid Paidega seotud lugusid otse selle artikli all oleva kommentaarikasti kaudu või saatke need meiliga. Hea oleks, kui oskate ka viidata allikale, kellelt olete loo kuulnud või kellelt see pärineda võib. Lood ei pea sugugi puudutama ainult vanemaid ajalooperioode vaid võivad käia ka 20. saj sündmuste kohta.


    Paide jõgi ja sooteed


    Paide jõgi ja talitee (avs)
    Vanal ajal jooksnud Paide jõgi praeguse Prääma mõisa juurest mööda. Praegugi on näha endise jõe tammi jälgi. Paide kindluse ehitamise ajal viidud aga jõgi Paide linna vallikraavidesse. Endine Paide-Tallinna tee käis ka Prääma mõisa juurest läbi, nimelt läbi Viraksaare-Palivere-Eivere ja Anna. Hobuste tee oli puunottidest ja jalgtee kõrval kividest.
    EKLA, f 199, m 39, l 27 < Paide khk, Prääma k – L. Tamman < Voldemar Renteln, Prääma turbaühisuse juhataja, endine Prääma mõisa omanik (1929)

    Pakktee ja regi Prääma rabas (avs)
    Prääma rabast on tulnud turba võtmisel 4-5 jala sügavusest tammepakkudest tee välja, nendest pakkudest olema tehtud Prääma ja Alliku mõisa parkettpõrandad. Samast tulnd ka üks puutaladega regi välja. Kui regi välja kaevatud, siis kand veel nelja meest peal, aga kui ta ühe tunni ajal sial kuivanud, siis lagunend nõnna ära, et iga pulk jäi ise paika.
    ERA II 220, 208 (38) < Järva-Madise khk, Vetepere k, Kõrgessaare t < Roosna-Alliku k – S. Roopalu < Juhan Kalamann (1939)

    Miks Pärnu jõgi suunda muutis? (avs)
    Nüüdne Pärnu jõgi voolanud ennemuiste nüüdse Tarbja küla poolt otse nüüdse Prääma mõisa suunas ja ühinenud mõisa lähistel nüüdse Reopalu jõega. Kui 1260. aastate paiku Järvamaa hõivanud ristirüütlid siin soodest ümbritsetud künkal nüüdsel Vallimäel kindlust ehitasid, ümbritseti kindlus sügava kraaviga. Vesi aga otsustati vallikraavi tuua jõest, mis voolas umbes kilomeetri kaugusel lääne pool soos. Miks siis sealt, kui ligemal olid nüüdsed Vodja ja Esna jõed? Arvatavasti oli sealne jõgi palju veerikkam ja kiirema vooluga. Kindluse kraavist suunati jõgi nüüdsesse Vodja jõkke. Et jõgi endises sängis edasi ei voolaks, rajati selle takistuseks mullavallid veele ette. Teadagi nõudis jõesängi kaevamine ja endise täitmine ülirasket tööd. Aga ega ristirüütlid sellest hoolinud. Kepihoopide saatel kandsid talupojad ka Mündi paemurrust kive ja ladusid need vallitorniks ja müürideks.
    Seda muistendit lugedes võib tekkida küsimus, millal nüüdne Pärnu jõgi Sillaotsast otse Vodja jõkke jõudis? See poole kilomeetri pikkune kanal kaevati 1930. aastatel, kui Pärnu jõge süvendati. Eeltoodust jutustas mulle 1960. aastatel Ernst Marmei, kes töötas Paide rajooni täitevkomitees. Ta ütles, et sellest on ka kirjanduses juttu olnud.
    EFA l 75, 41 < Paide l – H.Heinla (2002)


    Paide kindlus


    Käigud ja foogti kett (p38)
    Arvatakse, et (Vallimäe) vallide all on bastioone ühendavad käigud, kuid seni ei ole neid avastatud.
    Vallimäega on seotud hulk legende. Rahvajutu järele on paljud kohalikud elanikud ja võõrsilt tulnud isikud leidnud siit aardeid, väljakaevatud venivaate jne. Foogt Gilseni mitme naela raskune kuld kaelakett olevat siin peidus ja seni leidmata.

    Kommentaar samast raamatust:
    “Paide ordulinnust peeti üheks tugevamaks sisemaal. Linnusel olid ka suured sissetulekud maksude näol. Ordul olid Järvamaal suured maa-alad. Foogtid oskasid siin ka omale suuri varandusi koguda. Nii on foogt Helvig v. Gilsen, kes sõjakäikudelt Novgorodi kogus suure saagi, annetanud ordumeistrile tünni kulda. Peale surma pärandas Gilsen ordumeistrile veel 100 000 rosenooblit ühes muude aarete ja lauahõbedaga, mis meie rahas võrdub umbes 150 miljonile sendile. Järva foogtisid peeti Ordu ametnikkude seas mõjukamateks meesteks. Nii oli foogt Smerten ordumeistri komissarina Tallinnas gildi ja tsunftide vahelist tüli selgitamas, käis Rootsi kuningas Gustavi juures taotlemas sõjakuulutamist venelastele jne. Mitmed Järva foogtid said ordumeistriteks.”

    Kommentaar Russowi kroonikast:
    “... Liiwimaa priius ja omawoli oli walitsejate ja aadli ning kodanikkude juures wäga suur. Ja ei tahtnud ka walitsejad ja ka lihtsad aadlikudki oma riietes ja ehetes piiri pidada. Sest lihtsad wõimukandjad, nagu komtuurid ja fogtid, tahtsid kuldkeedega, pasunate ja kalliste riietega, nagu oleksid nad kuningad ja würstid, wastu kõike kommet ning kohust hiilgada ja uhkustada. Üks Paide fogt, Hinz von Tülen nimi, kandis kuldkeed, mis 21 Ungari naela kaalus ...”

    Käigud ja foogti kett (gernet)
    Sedamööda oli hulk talupoegi, kes oma rahad ja maksud Paide tõivad ning teo ja orjuse Mäo ja Albu mõisades tegivad. Järvamaa pind on viljaline, ja sellest siis tuligi, et orduvennakste sissetulekud ülisuured olivad, nii suured, et nad igal aastal kahe vaese komturei heaks Kuuramaale, Goldingisse ja Windausse, hea summa raha ohverdasivad. Paide ametikohte ihaldaks igamees, sest sealne Vogt oli Saksa ordu kuulsam liige. Kaelas kandis ta kuldketti, mitu naela raske, mille pärast ametivennad tema vastu peaaegu kadedust avaldasivad. Praegugi on rahva suus jutt, et seesama kett kusagil varemete keskel maa sees olla. Ahned varaotsijad leidsivad 1841. aastal küll ühe kastikese Rootsi rahadega, aga kett ei tulnud nähtavale.

    Salatee Paide lossist (avs)
    Ka vanal aal on moa-alune tee Paide lossi torni alt keldrest moa alla käind ja on Prandi allika alt läbi tuld, sõnikaua kui Ubakalu ja Koigi küla väilale välla. Ja on kõik puhas paekibi võlv old. Nüid olevad vesi prandi allika kohast võlve katki söönd ja tee vett ja pori täis läind. Nüid ei pea änam seda teed mööda käia võima, sest et vesi ees on.
    Mõned reagivad, et see tee on Mündi paemurru auku välla käind. Teised, et see tee on Nurmsi küla paemurru auku välla käind. Aga salatee on ennemuiste Paide lossi alt keldrest moale välla käind. Nõnda reagitakse sest salateest.
    H II 39, 845/7 (755) < Koeru khk, Vaali – H. A. Schults < ühe vana mehe jutu riismed (1892)

    Paide-Mündi vahel maa-alune tee (avs)
    Kui vanasti eestlased alles Paide kantsi valitsenud, siis ühendanud maa-alune tee Paide linna Mündi mõisaga. Kord piiranud vaenlase väed Paidet juba kauamet aega ning tahtnud viimaks sundida linna nälja pärast alla andma. Kuid maa-alune tee on läinud Paidest Mündi mõisa aita välja, siis on sealt toimetatud linna toiduaineid tarvilisel määral. Nii on vaenlase väed piiranud Paidet juba terve aasta, kuid pole seegipärast veel linna sisse saanud.
    Ühe eestlaste ülema on vaenlased (mõni ütleb, et venelased; teine jälle, et sakslased) siiski kuidagi saanud vangi võtta. Sellelt on tahetud välja pressida tähtsaid teateid ja sõjasaladusi, kuid mees pole kõige piinamiste peale vaatamata midagi tunnistanud. Küll on ta piinamise otstarbel kastetud mitu korda õlikatlasse, kuid seegi pole mõjunud.
    See ülem, kes kinni võetud, olnud väga rikas. Ta kandnud kaelas kullast ketti, mis kaalunud 40 naela. Kuid tal olnud palju muudki varandust, mida piinajad ihaldanud, kuid mis omaniku kangelasmeele tõttu neil saamata jäänud. Paide kants on seekord langenud ühe vana naisterahva suu läbi, kes salatee vaenlastele teatanud.
    E. StK 40, 342/3 (33) < Peetri khk, Silmsi k < Mündi k – R. Viidebaum < Peeter Keeser, 61 a (1927)

    Kommentaar:
    Siin on muidugi tegu seguga väljamõeldistest ja faktidest. Eestlastele pole Paide kindlus kunagi kuulunud, samuti pole andmeid mõne nii pika piiramise kohta. Sisse on põimitud ilmselt lugu Järva foogti ametiketist.

    Paide Vallimägi ja loss (avs)
    Jutustaja teab mõned üksikasjad Paide lossi varemeist. Lossi tornis on esimesel korral alt, mis pooleldi maa sees asunud, vangikammer. Sellel pole muud ühendust olnud kui auk laes, kust vangid alla lastud, pääle selle veel külje pääl ülal üks väiklane neljakandiline auk, mille läbi vangidele toitu antud. Praegune väline sissekäik, mis on raiutud torni külje päält, on tehtud 36 aasta eest. Sel ajal on torni üldse palju parandatud, tehtud katus ja päälmine osa, mis Põhjasõja ajast hävitatud. Vene sõja (Ilmasõja) ajal hoitud lossi tornis püssirohtu.
    Vangikambri põhi on poolmuna kujuline. Selle avamisel olnud põhjas inimluid. Auku on raiutud üle kahe nädala. Müür on allosas 2 sülda ja 1 jalg paks. Neli kuningat vangistatud ja tapetud sääl Jüriöö mässu ajal. Teisel korral olnud kohtusaal, säält siis oligi otsene ühendus lae kaudu vangikambriga.
    Üldse on torni kõrgus kiviosal 14 sülda, selle pääl puuosa, mis katust tehes ehitatud, 4 sülda kõrge. Ümbermõõt on 14 sülda.
    Terve Vallimägi olevat maa-aluseid raudväravatega käike täis, mis nüüd kinni vajunud, mille tõttu ongi mägi aukline. Läbi ümbritseva müüri olnud lossil ainuke sissekäik õhtupool, tõmbesilla kaudu, üle ümbritseva vallikraavi. Sissekäik olnud eraldatud hobuse- ja jalakäikudeks või –sildadeks. Sissekäik on umbes torni kohal, kaared on näha müüris. Jutustaja näitab ka aluskive, millele tuginenud tõmbesilla otsad. Sissekäigu läheduses on ümbritseva müüri alt õõnestatud veevõtmise käik jõi või vallikraavi juure. Lossist viivat üks kolmekilomeetrine käik Mündi mõisa. Varemeist on järel 7 müüri osa.
    Vallimägi olnud 40-50 aastat tagasi päris lage, nüüd on puudega kaetud. Vallimäe pääl olnud õhtupool elumajad, siis kui loss oli sakslaste käes. Jutustaja näinud Paides kunagi üht endist plaani selle kohta. Ühte kohta peetakse sepikojaks, võrdlemisi tori ligidal. Sääl olevat rauatükke, nõgi ja süsi. Tornist NW on varakeller. Torni on lastud Mäo mõisa mäelt suurtükiga rootsi sõja ajal – suurtüki kuuli jäljed on tornis näha.
    EKLA, f 199, m 44, l 25/8 < Paide l – H.J.Kõrge < Daniel Sepp, 67 a, kärner, Vallimäe vaht (1930)


    Tornimäe mälestusmärk


    Mäo mälestusmärk (avs)
    Mäo vallas, Mäo asunikkude põllul on mälestusmärk. Sinna olevat maetud Vene kindral ühel sõjaajal. Ta on seal tõlla ja kuue hobusega kahurikuuliga puruks lastud. Ta on siis ka maetud selle tõlla ja kuue hobusega. Peale seda hakati sinna panema möödaminejate poolt kive, mulda ja saue. Sellest on saanud suur mälestusmärk. See on seisnud tänapäevani.
    ERA II 220, 291/2 < Järva-Jaani khk, Kaaruka k, Jaagu t – R. Rooba < Villem Rooba, 58 a (1939)

    Maljuta Skuratovi langemine (avs)
    Arvatakse, et Vene kindral seal künka otsas juhtinud Paide piiramist, olla varsti surma saanud ja maetud sinna tõllaga ja nelja hobusega. Maljuta Skuratov olla ümbruses langenud.
    E 74555 (3) < Paide khk – A.Wittram (1931)

    Tornimäe mälestussamba vasktahvel (avs)
    Jutustaja ajal on ehitatud Tornimäe mälestussammas – umbes 30 a eest. Enne olnud ka vist mingi välismärk – vähem väljapaistev. See, kui samba vundamenti kaevatud, olnud Mäo mõisa herra kindral ja selle teenija kordamööda juures. Ausamba küljes olnud vasktahvel, see viidud ilmasõja ajal ära.
    Jutustaja on vasktahvlit näinud, sellel olnud venekeelne kiri ja aastaarv – et sammas on 1573. a langenud võitlejaile mälestuseks. Sellel aastal teatavasti läks Paide vene võimu alla.
    EKLA, f 199, m 44, l 38/40 < Anna khk, Purdi k; Paide khk, Kriilevälja k – H.J.Kõrge < Gustav Liiv, 62 a; hr Lamster 26 a (1930)

    Kokkukantud mägi (avs)
    Jutustaja on ümbruskonna rahva käest kuulnud, et Mäo Tornimägi polevatki loomulik kühm, vaid sõdurid olevat selle kuuehõlmadega kokku kandnud (mägi paistab selleks liiga suur).
    EKLA, f 199, m 44, l 40 < Paide l – H.J.Kõrge < Liisa Tadel, 74 a (1930)

    1573. a lahingu mälestussammas (p38)
    Asub Mäo asunduses 4 klm Paidest kirdepool. Kõrge kandiline post-obelisk, püstitatud 1886 a Joann Julma langenud sõdurite mälestuseks. Rahva jutu järele on sinna maetud ka Maljuta Skuratov, J. Julma sõber.

    Kommentaar 1938 raamatust “Paide”:
    “Vene ajaloolane Karamsin kirjutab, et Paide alla kaotas Joann oma parima sõbra Moljuta Skuratovi, kelle laip viidi matmiseks Volotski kloostrisse ja arvab, et sõbra surm tingiski Joanni poolt Paides toimitud metsikused.”

    Seega Skuratovit siiski tornimäele maetud ei ole. Pole aga võimatu, et 1573. aastal tulid venelased Paide poole just tornimäe poolt, kuna nad liikusid siiapoole Rakvere kaudu. Pole teada, kas enne 1886. aastast seal tõepoolest asus mõni varasem väiksem mälestusmärk.


    Linnaga seotud sündmused


    Keskaja nõiaprotsessid
    Räägitud on ka sellest, et Paides põletatud ükskord turuplatsil suur hulk nõidu, kes selle eest neednud Paide linna ära. Sellepärast kannataski Paide sõdades palju ja jägi virelema.

    Kommentaar:
    Paide nõiaprotsessid kohta on säilinud väga vähe materjali. On ainult teada, et aastal 1615 põletati Paides 9 nõida. See sündmus toimus aga peale Paidet vapustanud ja keskaegset linna hävitanud sündmusi. Muidugi oli veel ees 1703. a häving.

    Turuplatsi üleskündmine (gernet)
    Kuida pärastised kodanikud Mäomõisa õiguste kohta mõtlesivad, seda näeme meie ühest jutust, mis veel praegu rahva keskel liikumas on, ehk teda küll keegi täiesti tõeks ei tunnista. Seal räägitakse: Paide kodanikkude abikaasad olivad pidanud Mäomõisale ketrust tegema; kui nad kord sarnasele põlastatud kohusele olla vastu pannud ja kedratud linad turu peal ära põletanud, siis lasknud Mäomõis trahvina turuplatsi üles künda ja kartuhvlid maha panna.”

    Vürsti tamm Vallimäel (avs)
    Vladimir käinud Paides 1886. a. Siis istutanud ta tamme Paide Vallimäele. Tammel olnud enne aed ümber, nüüd on see lõhutud. Tamm on väga väike ja kidur, rahvas arvab, et vürstil olnud kuri käsi, sellepärast ei edenevat see, mis ta teinud.
    EKLA, f 199, m 44, l 101 < Paide l – H. Kõrge < Kristiine Paija, 80  (1930)

    Suurvürst Vladimir Paides (avs)
    Keiser Nikolai vend või onu suurvürst Vladimir käinud Paides. Turuplatsil ja linnavalitsuses võetud vastu. Siis käidud (hobustega sõidetud) vene- ja sellejärel luteri kirikus. Turuplats olnud inimesi täis – nöörid olnud kahelpool teed selle vabaks hoidmise pärast. Kõik tahtnud näha maapäälse jumala venda. Väätsa mõisa (Türi kihelkond) hobustega sõidutatud, sest need olnud ümbruskonna kõige toredamad, olnud uhked mustad. Samuti olnud tõllad toredad. Kihutatud niisama siia-sinna. Väätsas olnud sel ajal mõisnik Baranoff või Seiler. Vallimäele läinud suurvürst jala – näidanud siin ennast rahvale. Istutanud tamme.
    EKLA, f 199, m 44, l 101 < Paide l – H.J.Kõrge (1930)

    Suurvürsti külastus (Karl Tammehoidi kogutud mälestustest. Võitlev Sõna, 1973, 17. märts)
    1886. aastal levis Paides kulutulena teade, et linna austab oma külaskäiguga suurvürst Vladimir Aleksandrovitš. Majad kaunistati igasuguste vanikutega põhimõttel: mida rohkem, seda kenam. Kõrge külalise saabumispäevaks ehiti linn lippudega. Nii lehvisidki tuules kõrvuti Tsaari-Venemaa riigilippudega balti-saksa korporatsioonide lipud ja isegi sellised, millele igaüks nimegi anda ei osanud. Kodanikkude klubi meeskoor "Liedetafel" harjutanud nädal aega tervituslaulu nõnda, et mõnel lauljal suurest harjutamisest hääl kähisema hakanud.
    Lõpuks saabus kauaoodatud päev. Mäo teeristi püstitati mälestussammas Liivi sõjas langenud vene sõduritele, Vallimäele aga oli suurvürst oma käega puu istutanud. Linnaisad kastnud seda puud truualamlikult vahuviinaga, lihtrahvas aga raputanud öösiti salaja soola, et ta, kurivaim, ära kuivaks. Vallimäel peetud kõrge külalise auks ka miiting, kus linnaisad esimestes ridades püüdlikult hurraa! karjunud, tagapool aga lihtrahvas ikka - hurjoh! vahele hüüdnud. Viimaks istunud suurvürst oma tõlda ja hakanud Aruküla kaudu tagasi koju sõitma.

    Paide kiriku kellad (avs)
    Algab vene kiriku kell:
    Tšuhkna! Tšuhkna!
    Luteri kiriku kell vastab:
    Ruski turak! Ruski turak!
    Selle järele hakkab vene kiriku väike kell sõimama Martin Luterust:
    Martin Luter – suukin sõnn!
    Martin Luter – suukin sõnn!
    ERA II 33, 257 (1) < Paide l – R. Viidebaum < A. Hinnov < Paide kirikumees (1931)

    Paide vene kiriku kellad (avs)
    Paide vene kiriku kellad löövad:
    “Sigaliga, lammakintsu, poslamasla, pläu!
    Sigaliga, lammakintsu, poslamasla, pläu!”
    ERA II 14, 163 (3) < Paide l < Peterburg – R. Viidebaum < Linda Breiberg 40 a (1929)


    Mäo mõis


    Mäos mõis (avs)
    Mäo mõis olnud ordu-piiskopi suvituskoht. Mäost minevat salakäik maa alt Paide. Jutustaja võõrasisa sulgenud selle umbes 1825. a, sest käik avaneb Mäos ühte aita ja vargad hakanud seda kasutama. Kevadel jooksnud vesi säält kohalt aidast alla. Mäo härrastemaja kohta on arvamised, et selle keskosa müürid ja sambad võivad olla vast 400 a vanad. Sisemised jaotused ja otsad on uued. Jutustaja arvab, et lossi piiranud kraav ja see olnud suur nelinurkne ehitus, millel õue sees. Praegune maja olevat vist ainult üks osa endisest ehitusest. Ehitus on lõhutud 1573. a.
    Paistab küll õigena, et mõis vanemate hulka kuulub. Sarnase mulje jätab ta oma võrdlemisi jämeda ja krobelise vajunud ja pragunenud müüriga, massiivsete paest müüritud ümarsammastega ees ja tagatrepil ja õige keerulise süsteemiga kelder-urgastega, milles salakäike.
    EKLA, f 199, m 44, l 30 < Paide khk, Mäo k – H.J.Kõrge < Aleksandra Grünewaldt, 62 a, endine Mäo mõisa omanik, nüüd sealse lastekodu juhataja (1930)

    Nahanülgija mõisnik (avs)
    Mäo viimasest (admiral) Stackelbergist neljas põlv tagasi olnud kergemeelne mõisnik. Piinamise otstarbel nülginud. Nülitud nahku olnud mõisas, rihmalaiused ribad. Samal otstarbel olnud lõigatud naiste rinnad, neid olnud kuivanuina nahkribade hulgas. Meeste kehaosi pole olnud. See mõisnik olnud äärmiselt rikas, kammer olnud raha täis. Lastest on olnud tal kolm tütart. Järgnevad kolm põlve Stackelberge Mäos olnud ristiinimesed, päris hääd. Jutustaja ütleb, et võibolla on nülitud “jutad” veelgi mõisa pööningul, sääl neid hoitud ennem.
    EKLA, f 199, m 44, l 94 < Paide khk, Valgma k, Pääburi t – H.J.Kõrge < Otte Indermitte, 65 a (1930)

    Kommentaar:
    Paistab küll väga talurahva elava fantaasia vili olevat. Et Paide linnal oli nii 17. kui 18. sajandil Mäo mõisnikega mitmeid protsesse põhjusel, et mõis linnas väga peremehetses, siis võibolla just see vaen õhutas selliseid lugusid võimalikult hirmsaks tegema.

    Mõisnik pöörab tuult (avs)
    Rahvas arvab, et admiral Stackelbergi vend oskanud tuult pöörata, ühe maja põlemisel teinud ta seda, maja põlenud Valgma külas. Muidu on ta ka olnud hää härra. Tema ajal pole enam piinamist olnud.
    EKLA, f 199, m 44, l 95 < Paide khk, Valgma k, Pääburi t – H.J.Kõrge < Otte Indermitte, 65 a (1930)

    Mardisaare Linnamägi (avs)
    Paidest Mäo mõisa minnes, paremat kätt, umbes poole vahe pääl, üle ½  kilomeetri teest eemal on nn Mardisaar soos. See olevat endine linnamägi. Kaevu ase olla veel märgatav. terve ala, piklik küngas, olevat umbes kuus tiinu suur. Sellel alal siis ollagi vähem kühm, mis päris linnamägi olevat – vähe kõrgem ümbruskonnast. Jutustaja on seda ise lugenud vist kusagilt ja kuulnud proua Grünewaldi käest.
    EKLA, f 199, m 44, 146 < Paide khk, Mäo k < Palamuse khk – H.J.Kõrge < pr Uus, lastekodu kasvataja (1930)


    Mündi


    Mündi mõisa ehitus (avs)
    Mündi mõisa paemüür, mis imiteerib keskaegse rüütlilossi kindlustusmüüri, piirates mõisa rohuaeda Paide poolt, olevat ehitatud teo ajal. See tulnud kõrval asuva paemurru tõttu kõige odavam.
    Müür on laotud lahtistest paetükkidest, sideainena olevat kasutatud savi ja raiutud õlgi. Müüri sees on vaateaugud ja nurkadel tornid. Eemalt vaadatuna paistab see olevat päris eht loss.
    EKLA, f 199, m 44, l 37 < Paide khk, Mündi k < Pilistvere khk – H.J.Kõrge < M. Vaim, 40 a, koolijuhataja (1930).

    Sõjavaranduse kelder (avs)
    Mündi mõises Paide linna juures on suur paemurd. Ja Paide lossi tornist käima moa-alune võlvtee sinna ühte keldre välla, jõe alt läbi, mis vanal põlevel on ehitud. Ja sial Mündi mõisa õue pial, paemurru sees olema veel üks teine keller, kus ennemuistset sõjavarandust ja kraami piab sees olema. Ja ükski ei võima seda keldre ust lahti teha.
    Ükskord hakanud üks Mündi mõisa kutsar seda keldre ust lahti murdma. Ta võtt kangi kätte ja hoovand juba kiba keldre ukse eest ära. Üks jaal ööld tuas härrale: “Mine välla, voata, mis kutsar teeb!”
    Härra põle kohe välla läind, juba jaal ööld teist korda: “Mine, kui sa ei lähä, küll siis nääd, mis siis sünnib!” Härra läind välla ja näind, et kutsar kangutand kiba vana keldre ukse eest ära. Härra keeland kutsari ära, last kibid jälle tagasi aada ja ööld siis: “See on vana sõjavaranduse ja kraami keller, mis sa sest tahad.” Ja sest aast ei tohi keegi änam minna seda keldre ust lõhkuma.
    H II 39, 873 (770) < Koeru khk, Vaali – H.A.Schults (1893)

    Vana tee – rootsi tamm (avs)
    Mündi mõisast Mäo mõisasse viib paaskividega prügitatud vana tee ase. Praegu on see rohtunud kõrgem koht, millel kasvab mets. Kahel pool on märgatavad kraaviasemed. Rahvas kutsub seda rootsi tammiks. Jutt olevat kuuldud ümbruskonna vanemailt inimesilt.
    EKLA, f 199, m 44, l 47 < Paide khk, Kriilevälja k – H.J.Kõrge < Jaan Lamster, 71 a, lätlane (1930)


    Tagasi ajaloo artiklite juurde


    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein