Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    3 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Paide linna nimed

    Paide erinevad nimevormid läbi aegade

    » Paide erinevad nime...

    Paide linna nimed
    Rainer Eidemiller, Ühendus Weissenstein


    Palju tänu mitmete viidete ja selgituste eest Peeter Pällile Eesti Keele Instituudist.


    On üldteada, et Paide linn sai alguse ordumeister Konrad von Manderni poolt ordukindluse rajamisega Alempoise ja Järva muinasmaakondade piirile.
    Kas  Paide asukohal enne ordukindluse rajamist oli eestlaste asulat, ei ole kindlalt teada. On oletatud, et keset soid asunud kõrgemal rabakünkal võis paikneda eestlaste linnus. Üheks põhjenduseks on toodud, et tegu ei olnud mitte muinas-Järvamaaga vaid väikemaakonna Alempoise põhjapiiriga. Alempoise edelaapiiri kaitses Mädara linnus, seega põhjapiiri võibolla praeguse Paide asukohal asunud linnus. Viidatud on samuti ordu sagedasele tavale rajada oma kindlustusi eestlaste varasemate linnuste asukohale. Isegi sellist arvamust on avaldatud, et Henriku kroonikas nimetatud (XXVI, 6) Järvamaa foogti Hebbi metsik tapmine sakalaste poolt ühes linnuses või aset leida Paide kohal asunud eestlaste muinaslinnas.
    Samuti on arvatud, et Paide asukohal võisid ristuda Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi kaubateed.
    Kõigi nende oletuste kinnituseks ei ole seni siiski kindlaid tõendeid leitud.
    1905. aasta Postimehes on F. Kuhlbars avaldanud omapärase arvamuse, et nimi Paide ei või tuleneda mitte sõnast “pae” nagu üldiselt arvatakse vaid palju tõenäolisemalt sõnast “paju”, mis viitaks sellele, et Paide asukohal võis muinasajal asuda keset pajusid võibolla üks talu, millest tuletatud “Paide” ka hiljem edasi kandus (samuti esitati Postimehes arvamus, et nimi võib tuletuda hoopis sõnast “paisuma”). Ent ka see seisukoht ei ole kinnitust leidnud.


    Wittenstein

    Kindel on see, et kui von Mandern oli 1260. aastatel rajanud kindluse (mille esimeseks rajatiseks võis olla kindlustorn, Pikk Hermann), siis juba 1291. aastal anti selle ümber tekkinud asulale linnaõigused. Ajaloolane  Paul Johansen leidis 1930. aastal Rootsi Riigiarhiivist 1291. aasta linnaõiguste andmise üriku koopia, mis oli valmistatud 1555. aastal. Selles ladinakeelses dokumendis on asula nimetus kirjutatud: “Wittenstein” ja “Wittensten”. Sel ajal levinud nn alamsaksa keeles tähendas see “valget kivi”, millega viidati paekivile, millest kindlus ja võibolla muudki kivihooned olid ehitatud.
    19. sajandi ajaloolane Axel von Gernet on muide linna asutamisdokumendile viidates (milleks tema teada oli küll 1398. a linnaprivileegi täiendamine) kasutanud kirjavormi Wizzenstein. Võib oletada, et selline kirjavorm peegeldab tegelikult Wittensteini alamsaksakeelset hääldust.

    Näib, et kindlust ja selle ümber tekkinud asulat võidi Wittensteinina tunda juba enne linnaprivileegide kinnitamist.
    Nimelt viitab Johansen Riias 1286-90. aastatel kaubelnud kaupmees  Hildegerusele Wittensteynest, pidades seega silmas võimalikku Paide kaupmeest. Juhul, kui tõepoolest on silmas peetud Paidet, siis võib see tähendada, et nime Wittenstein kasutati juba enne linnaõiguste saamist kindluse ja ka selle juurde tekkinud asula kohta. Päris välistada ei saa muidugi ka seda, et silmas on peetud mingit teist Wittensteini.

    Nimetus “Wittenstein” ei olnud midagi ainulaadset. Selliselt on nimetatud mitmeid linnu ja kindlusi nii Saksamaal kui Šveitsis. Kõigil juhtudel viitab nimi konkreetsele ehitusmaterjalile. Ka Riia linna kohale 1204 ehitatud esimest kindlust nimetati Wittensteiniks kuna ka selle ehitusmaterjaliks oli kasutatud nn salaspilsi paekivi. Selle algse Riia-Wittensteini hävitasid riialased 1297. aastal üsna tühisel põhjusel alanud konflikti tulemusel.

    Igatahes tulenes linna nimi kindlast ehitusmaterjalist. Sellest järeldub, et kindluse ja linna esimene nimi on antud ajal, mil ordukindlus ehitati. Raske uskuda, et üht sooküngast tunti varem paekivi järgi. Kuigi Paide kindlus ei ole väidetavalt ehitatud mitte kaugemal asuvast, Mündist pärit paest vaid nn “Kurekülast” ehk praeguse Kure, Laia ja Kivimurru tn piirkonnast pärit paemurrust, ei olnud paekivi muinaseestlaste jaoks just levinud ehitusmaterjaliks. Puuduvad lihtsalt tõendid uskumaks, et Paide asukohal olnud rabaküngast või ka sellel olnud muinaseesti asulat võidi enne ordu invasiooni tunda eestikeelse sõna “paas” järgi.

    Praeguste teadmiste põhjal tuleks seega arvata, et ordu ei võtnud üle Paide asukohal varem kasutatud eestikeelset nimetust ega saksastanud seda, vaid rajas esmalt kindluse ja nimetas selle siis ehitusel kasutatud materjali järgi just Wittensteiniks
    Võimatu pole ka see, et eestlased hakkasid paekivist kindlust kohe eesti keeles Paideks nimetama, millest sakslased tuletasid Wittensteini. Ehkki see võimalus ei ole nii tõenäoline, kui eestikeelse nime tuletamine saksa keelest, puuduvad taas lihtsalt tõendid, mille alusel ühte neist seisukohtadest kindlalt eelistada.

    Alamsaksa keel oli Saksamaal teatavasti valitsev kuni Martin Lutheri poolt välja antud Piiblini, mis oli kirjutatud nn ülemsaksa keeles. Selle tulemusel asendas 15. sajandil Saksamaal ülemsaksa keel järk-järgult alamsaksa keele. Vana-Liivimaa aladele asunud ordurüütlid, kaupmehed ja käsitöölised olid valdavalt Lõuna-Saksamaa aladelt, mistõttu alamsaksa keel oli siin kindlasti domineeriv ka peale luterluse omaksvõttu 16. sajandi alguses. Võib arvata, et Hansaliidu kaudu oli alamsaksa keel domineeriv vähemalt Liivi sõjani 16. saj teisel poolel, sest Russov kasutab oma alamsaksa keeles kasutatud kroonikas Liivi sõja aegsest Paidest rääkides just vanemat nimevormi – Wittenstein. Ka eelnimetatud 1555. a dokumendis on kasutatud nimevormi Wittenstein. Koguni 17. sajandi nn Rootsi aja dokumentides on linna nimetatud Wittensteeniks, tuletatud seega alamsaksa vormist. Seega pidi nimevorm Wittenstein olema kasutusel mitte ainult keskajal vaid veel 17. sajandil.


    Teised keskaegsed nimevormid

    Keskajal on linna nimetatud ka mitmete muude nimedega. Peamiselt on see olnud sõltuv isikust, kes on Paidest ülestähendusi teinud ja tema emakeelest. Midagi ebatavalist selles muidugi ei ole, kuid märkimisväärt on need nimevormid sellegipoolest.

    P. Johansen viitab ladinakeelsele nimevormile “Albus lapis”. Tõlkes tähendab see sedasama, mis Wittenstein ehk “valget kivi”. Ilmselt on ladinakeelset nimevormi kasutatud teatud ladinakeelsetes dokumentides, millest ühtegi konkreetset kahjuks hetkel nimetada ei oska.

    Prantsuse kirjanik ja diplomaat, Burgundia hertsogi kammerhärra Guillebert de Lannoy (1386-1462), reisides 1413. aastal Venemaal (Novgorodis, Pihkvas), Leedus ja Vana-Liivimaal ja kirjutades sellest reisist, mainis mh ka Paidet:
    “ja ma tulin samuti Wisleni (ehk hilisemates väljaannetes Weissensteini), mis on komtuurkond ja asula ja sealt mingisse komtuurkonda ja asulasse, mis asub Vene piiril, seda nimetatakse Narowaks.”

    Nimevorm Wislen on ilmselt pärit vanaflaami keelest, mis oli burgundlase kodukeeleks. Sõna “Wis” tähendas valget, seega on tegu taas ilmselt alamsaksa Wittensteini tõlkega.

    Teise tõlkevormi leiame Poola kroonikatest, kus Wittensteini on nimetatud Bialy Kamieniks ehk siis “Valgeks Kiviks”.

    Ka Vene kroonikates nimetatakse linna nii saksapäraselt Wittensteiniks, kui ka “Valgeks Kiviks” või “Valgeks Linnaks” (белый город).


    Weissenstein

    Ülemsaksakeelne nimevorm Weissenstein (valge kivi) tuli tõenäoliselt kasutusel millalgi 17. sajandil. Nagu öeldud, oli Vana-Liivimaal alamsaksa keel kasutusel kindlasti veel Liivi sõja perioodil. Nn Rootsi ajal kasutati alamsaksa keelest tuletatud rootsipärasemat nimevormi Wittensteen. Nii on Paidet nimetatud tolleaegsetes rootsikeelsetes dokumentides. Kuid juba 17. sajandi keskpaiga saksakeelsetes kirjades ja dokumentides on Paidet nimetatud Weissensteiniks.

    Kui peale Põhjasõda sattusid Eesti alad Vene keisririigi koosseisu, kasutati linnade ametlike nimedena nende saksakeelseid nimetusi. Nii jäi ka Paide ametlikuks nimeks Weissenstein. See jäi linna ametlikuks nimeks ka peale 1783. aastat, mil Katariina II kinnitas taas Paide linnaõigused, nimetades ta kreisilinnaks, Järva kreisi keskuseks. Linna ametliku nimena oli Weissenstein kasutusel kuni Eesti Vabariigi loomiseni, ehkki on teada, et vähemalt üks nimemuutmise ettepanek tehti veel Vene keisririigi viimastel aastatel. Nimelt 7. oktoobril 1914 otsustas Tallinna linnavolikogu muuta linna senise ametliku nime Reveli vanade Vene letopisside järgi Kolõvaniks. Linnavolinik P. Kuiberg pidas Kolõvani liiga soomepäraseks ja pakkus Romanovo-Nikolajevskit. Eestimaa kuberner Izmail Korostovets soovitas ümber nimetada ka muuhulgas Weissensteini ning pakkus uueks nimeks Belokamenskit. Selline nimemuutus siiski aset ei leidnud.

    Eesti Vabariigi loomisega sai senine mitteametlik eestikeelne nimetus Paide linna ametlikuks nimeks. Ehkki Paidet ei kehtestatud linna uueks ametlikuks nimetuseks ühegi õigusaktiga, oli loomulik, et uues Eesti riigis on linnade ametlikud nimetused samuti eestikeelsed.

    Seega võib öelda, et nimevorm Weissenstein oli kasutusel nn kreisilinna või nn Vene ajal.



    Paide

    Kuigi kreisilinna ametlik nimetus oli Weissenstein, kasutati eesti keeles ikkagi nimevorme Paide või Paede. Seega sõltus nimevormi kasutamine kasutaja rahvusest ja emakeelest.

    Nii on näiteks 19. sajandi alguse Paide kirikuraamatutes märgitud inimese sünni- või surmaastaks kas Weissenstein või Paide (Paede), sõltuvalt sellest, kas tegu oli sakslase või eestlasega.

    Kuigi nimevorm Paede võib paista arhailisemana kui Paide (paede on ka sõnast “paas” omastav kääne), esineb vanemates dokumentides siiski just Paide.

    August Wilhelm Hupeli ajakirja “Nordische Miscalleen” 1790. aasta numbris 24 (lk 379-387) on arutatud teemal, kas 1564. aastal Rootsi ja Vene vahel sõlmitud vaherahulepingus nimetatud linn “Paida” võib tähendada Weissensteini ehk Paidet. Oma artiklis ei nimeta Hupel Paedet. Küll aga mainib ta, et tema ajal kasutati Weissensteini kohta eestikeelset nimetust Paide. Nimi Paide oli seega kindlasti kasutusel 18. sajandi lõpupoole. Väga tõenäoliselt oli Hupelil aga õigus ka selles, et nimetus Paida käis 1564. aasta lepingus Paide kohta aga sellest veidi allpool.

    1732 aastal ilmunud Anton Thor Helle Eesti keele grammatika lisas on mainitud Paidet.

    1720-30-tel Salomo Heinrich Vestringi poolt väljaantud eesti-saksa sõnaraamatus on kanne: Paide lin – Weissenstein.
    Jällegi Paide, mitte Paede.

    1637 Heinrich Stahli eesti keele grammatika lühikeses saksa-eesti sõnastikuosas on järgmine kanne (lk 128): Weisenstein / Paid / paidust / Paidolind.

    Kannet tuleks mõista nii, et Weisenstein on saksakeelne nimi, Paid eestikeelne nimi, paidust selle käändevorm (seestütlev; Stahl lisab ka mujal sõnadele käändevorme või -lõppe), Paidolind ilmselt nimevariant. Et Stahli nimekujus Paid puudub lõpptäishäälik, võib olla seletatav tollaste natuke kunstlikult konstrueeritud vormidega, sest saksa tavasse tulid eesti nimekujud sageli kaashäälikulõpulistena (Kurresaar, Arromois).

    Sel moel olemegi jõudnud väga lähedale Liivi sõja sündmustele ja 1564.a vaherahulepingule, millele Hupel viitas.

    Leping sõlmiti 1564. aasta septembris Tartus. Lepingu esimeses punktis oli kokkulepe, et “Rootsi poolele antakse linnad Kolõvan, Pernow, Paida, Karkus koos maakondadega.” Kasutatud on niisiis venepäraseid kohanimesid. Igatahes on Paidat nimetatud linnaks, mille juurde kuulub ka maakond. Kindlasti ei sobi sellise kirjeldusega Padise klooster, mida ühe võimaliku variandina ka Hupel käsitles. Et 1564. aastaks oli Wittenstein langenud rootslaste kätte, on ka mõistlik arvata, et Paida all mõeldakse just seda linna.
    Et silmas peeti just Paidet, kinnitab tegelikult järgmine Vene-Rootsi nn sõpruse ja koostöö leping, mis sõlmiti 16. veebruaril 1567 Venemaal Aleksandrovi nimelises linnas. Selle lepinguga soovis Ivan IV takistada Erik XIV-l sõlmida liitu Poolaga. Leping aga ei jõustunud, sest Erik kukutati ja kuningaks sai poolasõbralik ning venevaenulik Johan III.
    Lepingu punktis 3 esineb sama loetelu, mis 1564. a lepingus ent nüüd saksapäraste nimetustega:
    “Tsaar annab Erik XIV-le maad ja linnad Liivimaal: Revel, Pernow, Wittenstein, Karkus …”
    On ilmne, et linna, mida venelased nimetasid Paidaks, nimetasid sakslased ja rootslased Wittensteiniks.

    Tegelikult on ka Vene-Poola 1582. a lepingus mainitud linnade hulgas, mille Vene tsaar kohustas Poolale üle andma (kuigi need ei olnudki tema valduses): “Paida, st Valge Kivi”. Vene ja  Poola lepingu sõlmimisega seotud kirjavahetuses nimetatakse tihti Liivimaa linna Paidat.

    Põhjasõja eelsetes Vene kroonikates ja dokumentides ongi nimetatud Liivimaa linna Wittensteini Paidaks.
    Näiteks Ivan IV 1564. aasta kirjas oma väejuhile, keda ta ebaõnnestunud sõjaretke pärast reeturiks pidas, mainib tsaar “Paidat” ja venelaste kaotust selle all.

    Samuti on Liivi sõja perioodil Venemaal viibinud Heinrich Stadeni teoses “Moskoviitide maa ja valitsemine” (u 1564-1576) kirjas:
    “Wittenstein – “Paida” – Liivimaa linn. Piirati Groznõi enda poolt detsembris 1572, võeti 1. jaanuaril 1573. Rünnaku ajal hukkus Maljuta Škuratov.”

    Nii on huvitav näha, et linna eestikeelse nime ajalugu kajastavad paremini Vene kui kohalikud, saksakeelsed Liivimaa dokumendid.
    Neist on näha, et eestikeelne linna nimi “Paide” või ehk ka “Paida” kasutusel juba Liivi sõja algusperioodil. Arvata võib, et ordukindluse ja linna eestikeelne nimi on tegelikult palju vanem, pärit keskajast, võibolla tulnud kasutusse üsna pea pärast Wittensteini või koguni samal ajal. Kuna maarahvas pidi linna ju ka omas keeles kuidagi nimetama ja et saksakeelset Wittensteini ei mugandatud eesti keelde (nagu Kilingi või Taagepera), siis peab eestikeelne nimi “Paide” olema pea sama vana kui saksakeelne Wittenstein.

    Samas ei saa ka täiesti välistada, et siin on varem asunud muinaseestlaste linn või linnus, mida juba sel ajal lähedalasuva paemurru tõttu paeseks kohaks või paedeks nimetati. Selle oletuse ümberlükkamiseks või kinnituseks oleks aga vajalik teha Vallimäel kui ehk ka nn “Kureküla” kohal arheoloogilisi uuringuid. Selliseid uuringuid on Paides üldse vähe tehtud, mistõttu need võiksid anda olulisi teadmisi nii Paide kui üldse nii muinas- kui keskaja kohta Eestis. Juhul kui praegu ettevalmistatud Paide vanalinna arenguvisioon saab lülitatud linna arengukavasse, on ka lootust, et selles nimetatud uuringud millalgi siiski aset leidma hakkavad.

    Tagasi
    ajaloo artiklite juurde



    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein