Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    22 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Paide kindlusest

    Paide kindlusest

    » Paide kindlusest

    LISANDUSI PAIDE KINDLUSE VANEMALE ARHITEKTUURILOOLE
    Ajalooline õiend ühele Paide kindluse tööplaanile ca1587. a.

    KALLE KROON



    Varajane linnus

    Esimese kindlusrajatisena Paides on balti-saksa ajaloolane Löwis of Menar maininud suurt 8-tahulist torni “Pikk Hermann”, kusjuures ehitise ligikaudseks ehitusajaks arvestab ta teadaolevalt esimese Liivi ordu aegse Järva foogti valitsusaega, saades ka riimkroonika teadet kasutades tulemuseks umbes 1265. a. või varem. Paul Johansen annab riimkroonikale tuginedes asutamisajaks 1265. a. Tornist hilisemana märgib Menar selle umber rajatud 4-nurkse põhiplaaniga hoonestikku, nn. kastelli koos väravakompleksiga, milliste tõstesillad olid ehituslikult lähedased Padise kloostri väravakompleksile. Toetudes rootsiaegse kartograaf Samuel Waxelbergi plaanile Paide linna kohta 1683. a. mainib Menar ka kahte eeslinnust. Armin Tuulse (Neumanni) järgi on kogu Paide keskaegne lossiosa valminud kahes suuremas ehitusjärgus, lõplikuna arvatavasti 14. sajandil. Et kõigepealt oli rajatud vaid
    suur torn Pikk Hermann ja mitte kogu kompleks tervikuna, tulenevat  sellest, et hiljem ei tuntud taolisi torne kindluse tsentrumis. Kõige lähemaks analoogiks Pikale Hermannile annab Tuulse nn. Bergfried-tüüpi mägilinnuse Steinbergis Saksamaal.

    Lossi varasemate ehitusjärkude suhtes on uuemad andmed Kaur Alttoalt ja Kalle Langelt. Arheoloogilised kaevetulemused kinnitavat, et üheaegselt Pika Hermanniga rajati siiski ka kaks tornist lähtuvat müüri ja tõenäoliselt ka kapiitlisaal ja lossikirik. See viiks aga peatorni valmimise hoopis hilisemasse aega, umbes 14. sajandi algusesse. Vastavalt Kalvi Aluve esitatud lossiplaani kirjeldusele ühendub peatornist lähtuvatest müüridest põhjapoolne mitte kastelli müüristiku, vaid lossikiriku kabeliosaga.

    Peatornist kirdes asus vanuselt järgmine ehitiste grupp, nagu ka lossikirik. Kiriku kirdepoolsel välisnurgal asus nn. Echaugette-tüüpi nurgatorn, mis ilmub Baltimaadele alles 14. sajandil. Lähimaid analooge on Toompea loss Tallinnas ja Padise klooster, nii et võiks oletada ühe ja sama ehitusmeistri tegevust nii Paides, Tallinnas kui Padisel.


    Kastell

    Pealinnuse ümber rajati ca. 14. sajandi paiku kastellilaadne nelinurkne hoonetekompleks. Idasuunal kaitses lossi nüüd nn. Zwingeri-laadne neljatahulise torniga eelõu koos vesiväravaga. Läände jääv tõstesildadega väravakompleks oli rajatud juba kergelt flankeerivana. Üle samasse jääva nüüd suletud otstega kraavi viisid kaks tõstesilda. Kraavi põhjal võiks oleatada, et kunagi oli kogu hoonestik ümbritsetud kraaviga. Oleks loogiline oletada, et nimelt sellel ajal oli Paide kindluse otse külje all veel uks veski – Läänevärava ees oleva kraavi lõunatipul, millise otstarve peale vilja jahvatamise ka vallikraavi vee regulaatorina nimelt selles paigas oleks loogiline ja vaieldamatu. Oma plaanil 1683. a.  on Waxelberg märkinud, et see on “üks koht, kus üks jahuveski seisnud on” (Een Ort, hwarest 1 mööl qvarn ståt hawuer – Krigsarkivet, utländska kartor- S- Waxelberg 1683. a. Sama ka Järvamaa muuseumis).

    Samuel WAXELBERGI plaan Paide linnast ja kindlusest a.1683

    Rootsi Riigiarhiivis säilitatavas dateerimata anonüümses vajatava materjali loetelus, mille arhivaarid on hinnanud kui Paide kindluse bastionite rajamise tööplaani juurde käivat, on selgelt mainitud, et veskikive on vaja “ka teisele veskile” (“...woll entzliche par, Zu andern Mulen auch nötig...” – RA, Livonica II Krigsväsendet 630, Plan över Weissensteins fästning, dat. arhivaari poolt 1600 – 1680 ?). Seega pidi olema kaks veskit. Kuna juba siis oli mainitud kraavilõik otstest muldkehanditega suletud, nagu see ka tänapäeval näha on, siis on mõeldamatu vesiveski olemasolu seisva veega või tühjalt seisva kraavi peal, vaid selleks,  et veski saaks töötada, peab vesi liikuma - antud juhul siis kõige loogilisemalt kindlust ümbritsenud vallikraavis. Tuuleveskit kraavis ette kujutada on nonsens.

    Sellisel juhul oleks mainitud suletud otstega kraav Läänevärava ees säilinud osa kunagisest ringkraavist, mis on madalama, justkui täidetud alana vaadeldav kuigivõrd ka kindluse põhjatiival, eriti loodenurgas arvatava kunagise nurgatorni juures. Antud oletus eeldab aga, et allpool kirjeldatud eeslinnused ja neid kaitsev suur ringmüür pidid olema rajatud hiljem, kus juurdeehituste käigus täideti eeslinnuse territooriumiks vajalik osa ringkraavist mullaga ning Läänevärava ees säilinud kraavi lõigu otsad suleti. Heaks analoogiks on siinkohal Viljandi kindluse kaks otstest müüridega suletud kraavi esimese eellinnuse ja teise eellinnuse vahel ( Eesti rahva ajalugu, Tartu, 1935, kd. 8, lk. 832/834, T .LII – joonis Viljandi vallutamise kohta poolakate poolt 17. mail 1602 (J. Lauruse gravuur). Päris võimatu pole siiski ka võimalus, et kuigi uus ringmüür küll sulges kraavilõigu Läänevärava ees, kuid lüüside abiga jäeti vesi selles endiselt ringlema – ühtlasi ringlema ka uue, senist hoonetenelinurka omakorda ümbritseva ringmüüri vallikraavis, mis ulatus ümbritsema ka lossist läände jäävat nn. Lossialevit. Eeslinnuste rajamise otstarve pidi olema arvukama palgasõjaväe majutamine, seega pidid need olema rajatud kusagil
    15. sajandi lõpus - 16. sajandi esimeses pooles. Ka Tuulse mainib läänetiiva ees asuvat eeslinnust, millest olid veel 1613. a. säilinud lossi hobusetallid. Paide kindlusest oli saanud nn. laagerkastell- tüüpi kindlus, kus kastell oli omakorda umbritsetud ringmüüriga, mille taga asusid eeslinnused.


    Laagerkastell

    Uut toob kindluse ehituslukku Rootsi Riigiarhiivist leitud Paide kindluse müüride ümber rajatavate vallide ja bastionite ehitamise tööplaan, kus ainsa isikuna on mainitud M. Peternit. Aastaarv plaanil puudub. Siin tuleb tähelepanu pöörata Hendrik Abel von  Mindeni kirjale Rootsi kuningale (Johan III- le)  8. juunist 1587. a, milles ta ehitusmeister M Peterni jutustust kuningale tööde käigust Paide kindluse vallide ja bastionitega mainib, tööd on dateeritavad samasse aastasse (Riksarkivet, Livonica II-Krigsväsendet 630, Wittensteens slott;  ja Riksarkivet, Livonica II, Länståthållare i Estland till K.Majtt 1565 – 1616. vol. 26. Wittenstens slott). Annan siinkohal sellega kindluse tööplaanile täpsema dateeringu, mis niihästi Rootsi Riigiarhiivi arhivaaride arvates kui ka  minu varasemas artiklis oli oletuslik.

    Peale bastionite annab plaan esmakordselt lähemat teavet ka laagerkastelli tüüpi eeslinnuste ehitiste kohta, mis veel olid säilinud, kuid lammutati läänetiival seoses bastionite rajamisega. Välja on joonistatud kindluse keskel asuv 8-tahuline torn, mis ka plaanil kannab nime “Pikk Hermann”, ning kinnitab, et see nimi oli tõepoolest tuntud ja algupärane. Tornil on kujutatud teravatipuline kiiver. Läänepoolsel eeslinnusel, vastu nüüdset Tallinna tänavat, oli plaani kohaselt kaks nurgatorni.
    Neist  põhjasuunal asuv kandis nime Sepatorn ( Torn der Schmiede) ja mis venelaste poolt (ilmselt 1572/73. a. piiramise käigus) niivõrd kõvasti purustati, et kaotas tähenduse tornina ja majana kasutust leidis. Eeslinnuse lõunanurgal asus teine torn, plaanil näib olevat koguni välja joonistatud nelinurksena ja kõrget teravatipulist tornikiivrit kandvana.
    Seda torni on kutsutud (Genannt ist) “Schmale Grete (Kõhn Grete)”. Kirje kohaselt olid mõlemad tornid väga viletsas seisukorras ja kasutamiskõlbmatud.

    Viimatimainitud tornist veidi põhja poole jäi ka selle eeslinnuse värav (uus peasissekäik oli Veski tn. lõppu jäävast nn. Vesiväravast). Sellest eeslinnusest üle kraavi lääne suunas jäi omakorda nn. Lossialev (Rootsi alev), mis vastavalt Waxelbergi plaanile oli niihästi muust linnast (Saksa alev) kui ka lossi eeslinnusest ja väljastpoolt eraldatud kraaviga ja pidi olema ümbritsetud ka müüriga, mis Lossialevikku ümbritseva kraavi  kulgemise trajektoori arvestades võis liituda eelkirjeldatud lossipoolse eeslinnuse kahe nurgatorniga. Arvestades toodud fakte ning ehituslikke arengusuundi kindlusarhitektuuris 16. sajandil, oleks igati loogiline väita, et ka Lossialev kuulus otseselt Paide kindluse koosseisu ning seega võiksime võib- olla loetleda juba kahte eeslinnust koos vastavate separatsioonide ja omavaheliste kaitsetõketega - nii, nagu näiteks Viljandiski (Viljandi kindluse kohta vt. viide ülalpool). See oleks loogiline, sest senisest rüütliväest sootuks arvukamat palgasõjaväge vaid idasuunal väikesel territooriumil asuval majadega laagriplatsil elavana (vastu Lääneväravat jäävas eeslinnuses asusid tallid ja mitte eluruumid) oleks vägagi raske, kui mitte vöimatu.

    Allikate põhjal võiks öelda, et maksimumiks sõdurite vastuvõtul ja majutamisel võis
    16. sajandi teisel poolel rootsi võimu ajal (1579. a.) olla 2000 meest jala – ning ratsaväge (“...att antaga  Ett Regiment Krijgs folck både Rijter och Kneckter till To tusend mann” – Riksarkivet, Livonica II, Guvernören i Estland till K. Maytt 1562 – 1600, Hans Erickson ja Johan Berndes kuningale 24. aprillil 1579). Ka venelased, kelle ressursid inimeste näol ju pea piiramatud, jätsid Paide kindluse kaitseks selle piiramise ajaks 1581. a. 1000 – mehelise garnisoni. B. Russow hindas sel puhul Paide lossi kui “moskoviidi kaitseväega tugevasti täidetut.” (Russow, B. Liivimaa kroonika.
    Tallinn, 1993, lk. 335).

    Idasuunda, praeguse Laululava ja pingiridade kohal asus samuti sõjarahva majutusplats väikeste majakestega. Ka seda hõlmas kogu kindlust ümbritsev suur nelinurkne ringmüür.

    Seega on siinkirjeldatu laagerkastell-tüüpi linnus, mis pidi sellisena olema kujunenud 15. sajandi lõpuks -16. sajandi alguseks.


    Bastionaalsüsteemid


    Bastionaalsüsteemi iseloomulikuks jooneks on suured kaldpinnalised muldkindlustised ja neid omavahel ühendavad vallid ehk kurtiinid, mis peavad vastu pidama suurenenud tulejõuga suurtükkide purustavale jõule. Juba 1581. a. teatas  asehaldur Hendrik Abel Minden kuningale soovist  tugevdada kindlust “vallide, bastionite ja rondeelidega”. Tööd vallide ja bastionitega on toimunud  1583. a (Riksarkivet, Livonica II, Länståthållare i Estland till K Majtt.Wittenstens slott. Hans Eriksson till Brinkala kuningale 26. juulist 1583). Kirjas kuningale 13. mail 1584 teatab asehaldur Hans Eriksson, et ehitusmeister Narvast (Baumeister won der Narva) M. Petern on kohale tulnud ja töö bastionitega samadel alustel nagu Narvaski, käimas on (...und die Posteien gleich wie zur Narve gelegt ... op. cit.). Kirjas 8. juunist 1587. a. räägib von Minden suurtükist, mille “suure bastioni”(arvat. edelasuunas asuva) rinnatisele asetada võib.Selle kohta aga, mille üle on mõtiskletud ja mida veel teha vaja on, saavat kuningas peagi Peternilt ühe “jutustuse” (bericht - op. cit). Plaan näib olevat koostatud tema abilise vöi Mindeni abilise poolt.

    Paide kindluse bastionite ehituslik tööplaan Rootsi kuningale Rootsi Riigiarhiivist ca. 1587.

    Plaanide kirjelduse kohaselt  võiks välja lugeda muldkindlustiste kaht erinevat ehitusjärku – esimene järk oli nn. uus-itaalia stiilis, ümarate või liigendatud flankidega bastionidega, ning  Rootsi riigiarhiivis säilitatava plaani järgne, mis oli kavatsus varasemat täiendada ning juurde ehitada uues, nn. vana-hollandi stiilis, kus flangid olid lineaarsed. Samas ei saa välistada, arvestades ajalise distantsi lühidust, ka otsest sünteesi mõlema stiili vahel. Bastioneid ühendavad nn. mantelvallide ehk kurtiinide rajamisel on ära kasutatud varasemat laagerkastelli ringmüüri, mis nüüd jäi valli muldkehandisse karkassina. Vastavalt S.Waxelbergi kaardile 1683. a. jäi põhjatiiba ka nn. trace italienne –  flankeeriv müür tule andmiseks piki müüri põhiosa, nii iseloomulik 16. sajandi varajastele muldkindlustistele, kus püüti omavahel ühendada keskaegseid kindlustusprintsiipe ühe suureneva tulirelvade löögijõuga.  Kirdenurka ei saanud ehitada suuremat bastioni seal asuva vesiveski tõttu, mispärast sinna planeeriti rajada rondeel. Bastionaalsüsteem ümbritseti kraaviga, mis  läänesuunal on vastavalt Waxelbergi plaanile jälgitav ka  nn. Läänevärava ette jääva valli ees, ning samuti teise paralleelina ka hoopis kaugemal, kunagise läänepoolse eeslinnuse piirkonnas, piki nüüdset Tallinna tänavat ja tolleaegse nn. Lossialeviku idaserva. Nagu ilmneb Rootsi kuningas Karl XII kindlarkortermeister Carl M. Stuarti poolt koostada lastud kaardi lisast Paide linna ja vakuse kohta a.1700, pidi tegu olema ühtse süsteemiga, kus bastioneid ümbritsev kraav liitus Lossialevit ja Saksa alevit eraldava kraaviga, millel pidi asuma  omakorda nüüdse Tallinna tn. alguse kohal ka veski. Igal juhul on siin kraavi kohal kujutatud hoone (Krigsarkivet, utländska kartor, SFP, Weissenstein nr.1, C.M.Stuart). Seega oli tegu küllalt võimsa vesikaitselise süsteemiga, mis kindlust ja linna eri osi üksteisest eraldasid, kuid muutsid ka nende vallutamise vaenlase poolt seda raskemaks. Praeguse Posti tn. 12 ees, nüüdse turuplatsi piirkonnas asus sõjaväe väljaõppeplats, nn. drillplats (Op. cit).

    Geomeertiline plaan Paide linna ja kindluse kohta 1700. a.

    Teine rondeel rajati ilmselt üle lõunapoolset  vallikraavi jäävale alale –  koopia Rootsi Kuningliku Fortifikatsiooniarhiivi originaalist Rootsi Sõjaarhiivis Paide kindluse kohta ning  praeguse Posti tn. 12 hoone taga  jälgitavad varemed lubavad seda pisut kindlamalt arvata. Kagusuunas Parkali tn. nurgale jääv bastion oli ja on eklektiline-  vasak flank küll  vana-hollandi stiilis, nagu jõuti rajada kaks bastioni selles stiilis läänesuunal, kuid mis vastavalt S. Waxelbergi plaani kirjeldusele siiski kannab endas endiselt uus-itaalialikke sugemeid – nimelt oli parempoolne flank ehitatud nurkkülgse laskepesana. Ka on mainitud bastioni kõrgus ja pindala väiksemad kui läänesuunas, vastu Tallinna tn. jäävatel vana-hollandi stiilis täielikult valminud bastionitel. Kuningliku Fortifikatsiooniarhiivi originaali koopial on seevastu kujutatud kõigi kolme bastioni parempoolsed flangid nurkkülgsed, kuid ei Waxelbergi kaart ega olukorra vaatlus koha peal sellist ehituskuju ei kinnita - ülejäänud kaks bastioni on stiilipuhtalt uus-hollandi stiilis välja ehitatud, kui mitte arvestada nõrka jälge uus- itaalialikult kaarduvast orillonist edelasuunal asuva bastioni parempoolsel flangil.

    Võiks arvata, et enne 1584. a. oli Paide kindlus varustatud vaid mainitud
    Parkali tn. bastioniga ning läänesuunal bastionid enne mainitud aastat puudusid, sest läänepoolne eeslinnus oli selleks aastaks veel säilinud. Selle vastu näib aga rääkivat märge plaanil, mille kohaselt idasuunal vall puudus - siin oli 1587. aastaks vaid (ajavahemikus 1573-1581) venelaste poolt rajatud bollverk ja müür. Alles Peterni ideeks oli ka siia rajada vall, mis aga, tingitud vajadusest mitte vähendada samasasuvat palgasõdurite laagripaiga ja elamute pindala, planeeriti ning kujuneski tunduvalt kitsam kui vallid lõuna - ja lääneküljel. Võibolla oli seetõttu väiksem ka vastu Parkali tn. jääv kagubastion. Samas võiks oletada, et  siiski olid juba enne 1580-ndaid aastaid Paide kindlusel kas uus-itaalia stiilis bastionid või rondeelid, sest plaanil mainitakse sama edelasuunal asuvat bastioni, mis eelmisel , s.o. ca 1586. a. “uuesti väljaehitatud” (wiederumb ausgelegt) on. Võiks oletada, et varasemad muldkindlustised valmisid rootsi esimese asehalduri Herman Flemingi ajal 1563. a. ja hiljem. Plaani kirje kohaselt on tema ajal mullatöid kindluses tehtud, näiteks on mainitud läänepoolse suletud otstega kraavi ette lasknud juba Fleming püstitada ka kaasajal jälgitava mantelvalli, mis ühendab mõlemat bastioni. Ka Hans Eriksson teatab kuningale kirjas 26. juulist 1583 Herman Flemingu ajal rajatud vallist ja bastionist (Riksarkivet, Livonica II,  Länståthållare i Estland till K. Majtt. Wittenstens slott. Hans Eriksson till Brinkala kuningale 26. juulist 1583). Flemingu kui varasema ehitusjuhi stiiliks võis ja pidigi sel juhul olema uus-itaalia stiil, mida Petern nüüd moodsa vana-hollandi stiiliga täiendas, senist ümber ehitades ja uut luues. Peterni tööd on edenenud küllalt jõudsalt, sest juba 1588. a. võib von Minden kuningale teatada, et “ka kolmas bastion on vastavalt ehitusmeister M. Peterni soovile elegantselt ja toredalt vormitud” (...begehren...ein Schick und form zubringend ...”- op. cit, von Minden 20. juunil 1588 kuningale). Plaani kirjest selgub ka, et edelabastionil ja idasuunas kulgeval vallil asusid kaitserinnatisena esialgu vaid kantsikorvid ning kavandati  brustveri (palkrinnatise) rajamist. Põhjasuunal seevastu on vall vähemalt vastu loodebastioni teatud lõigus puudunud ning toetudes Jacobus Lauruse gravüürile Paide vallutamisest poolakate poolt 1602. a. ei olnud siin valli ka mainitud aastal, vaid kindlust kaitses üksnes väline müür (Gravüür on siiski pigem illustratiive ning sisaldab ebatäpsusi näit. tornide asukohas, ka bastionid on pigem stiliseeritud - vt. Eesti Rahva ajalugu, Tartu, 1935, kd. 8, lk. 856/857 T.LV). Siia on vall rajatud köige ilmsemalt alles 1611-13. a. paiku.

    Selliselt on Paide bastionaalsusteem omas ajas  unikaalsemaid ja modernsemaid mitte ainult Eestis, vaid Läänemereäärsetes maades üldse, sest vana- hollandi süsteemis bastionite õitseaeg saabus alles 17. sajandil. Samas, tuginedes Rootsi Kuninglikus Fortifikatsiooniarhiivis asunud või asuvale originaalist koostatud koopiale ja S. Waxelbergi 1683. a. plaanile Paide kohta näib lõppkokkuvõttes, et 1587. a. plaani kohaselt pidi bastionite ehitusstiilis olema tegu  sünteesiga niihästi uus-itaalia kui vana-hollandi stiilidest, ning bastionid vaadeldavad üleminekuvormina esimeselt teisele, omades mõlemale ühiseid jooni.

    Paide vakuse plaan aastast 1700. Näha on linna lähem ümbrus ning vetevõrgu erakordne rohkus, mis oli linna kaitsevõime oluliseks osaks

    Paide kindlust on hinnatud tugevana, laagerkastellina aga suurimana omaaegsel Liivimaal. Tugevus näib aga olnud seisnenud mitte niivörd müüride ulatuslikkuses ega kaugeltki mitte nende paksuses, vaid pigem ümbritsevate jõgede ja kraavide süsteemis ning hiljem ka modernses bastionaalsusteemis.



    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein