Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    30 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Järwa maa ajaloust

    Orduaeg ja Liivi sõja algus

    » Muinasaeg
    » Orduaeg ja Liivi sõ...
    » Liivi sõda
    » Kreisilinn Paide

    Kodu-maalt Nr. 9.


    Järwa
    maa


    ja


    Paide
    lossi ja linna aja loust


    Wälja annud


    J. Jung.


    Tartus, 1879.


    Trükitud H. Laakmanni
    kulu ja kirjadega



    ...

    See nimi “Paide” näis paedest tulnud olewat, sest et sääl ümberringi pae maa ja pae murrud on, nagu see iseäranis Münti mõisa juures wälja paistab. Seda arwab ka Hupel (omas topgr. Nachr. pag. 517) ja tema järel ka H. Neus (Revals sämmtl. Ramen, pag. 73. Reval 1849), kellest wistist ka tema Saksa keele nimi “Weissenstein” - walge kiwi – wälja on tulnud, sest pae kiwid on enamiste ikka walged. Rüssow nimetab teda “Wittenstein” wana Saksa keele järele, mis aga uuema ehk nõnda nimetatut kõrge Saksa keele järele iialgi muud ei ole, kui “Weissenstein”, see on walge kiwi.
    Waatame siis kord järele, kuida see Paide isi praegu wälja näeb! -Sääl seisab keset soo maad Paide jõe ääres üks nelja nurgaline, wiie sülla kõrgune mägi, mis 90 ruut sülda päält lai on ja kõik inimeste käte läbi nõnda kokku kantut. Kõrgema walli alune on enamiste alt müüritut ja õõnes, mis hiljema aja töö saab olema. Selle mäe keskpaigas seisab, kui kuningas, üks kaheksa nurgaline torn, mis 97 jalga kõrge ja 156 jalga ümbertringi mõeta jäme on. Madalalt maa päält ei lähä kedagi ust sinna sisse, waid nelja sülla kõrguselt, mis põgenejate wiimne pelgu paik on olnud, nüüd aga weel hakkide ja pääsukeste eluase. Kes mitte waewa ei põlga ja kõikuwa redeli pääl  ülesse julgeb ronida, sellele annab silmawaade ülewel rohket tasumist. Esiti jõuab ta ühe suure ümmarguse ruumi sisse, mis 23 jalga läbi mõeta lai on ja tugewa wõlwiga kinnitatut, kus inimene ennast järsku nagu wõeras maailmas leiab olewat. Wanad hallid müürid, aruldane ruum, kantsi wangikoda jalge al ja see mõte, endiste elukate rõõmu ja waewa päiwe pääle, - kõik see äratab inimese sees ühe niisuguse tunduse, keda mitte sõnadega wälja ei wõi rääkida. - Säält wiib üks ümberkäija trep läbi 12 jala paksuse müüri kaunis ladusaste ülesse, kus weel kolm niisugust ruumi üksteise pääl seisawad ja kõik nõndasammuti üle wõlwitut ja wõlwidega üksteisest lahutatut.
    Kolmas wõlw neist on juba hoopis sisse kukkunud, kuna neljandamast pool weel paigal seisab. Sääl seisab juba lage taewas üle pää, kust ka warsti mõne astmega torni müüri ülemise ääre pääle wälja jõuab. - Muidugi wõib säält kaugele ümberringi näha, sest et selle maa pind enamiste tasane on.

    Teine ime asi oli üks ringmüüri nurga torn, mis 74 jalga kõrge oli, aga alt mitte palju jämedam, kui hää wee pang. Keskelt oli ta kaunis jäme, kust müür ka küllest ära lagunenud, ja ülewelt otsast ümmargune; aga ommeti oli ta kaua aega kõige tuule ja tormidele selle wiisiga wastu pannud, kunni paari aasta eest üks kange torm tema ommeti ühel öösel ümber oli lükanud.

    Lähäme säält weel õhtupoolist walli külgi mööda halja kase ja jalaka puude wahel edasi, siis jõuame nende müüri waremete juure, mis weel kõige terwemad on, ja kus Hupel Komtuuri elumaja ja lossi kiriku ütleb olema olnud. Nüüd ei wõi sellest  mitte  enam aru saada, et sääl iial kirik on olnud, ja ei ole ka neist trepi astmedest, kellest Hupel kõneleb, midagi enam leida. Tähelepaneku wäärt on weel, et päris kindlus wõi kants õhtupoolse külje päält ühe sügawa kraawi läbi wallist lahutut on, kus wistist üks tõmbussild on olnud. - Ring müüridest on aga siin ja sääl weel mõned weiksed ülejäänused järele, keda enamiste ainult nende wundamendi asemist weel wõib tunda.
    See lõpmata pae kiwide hulk, mis kantsi ehituse tarwis pruugitut, ei olnud ka mitte kerge asi juure muretseda; see pidi kõik kahe wersta takka Münti mõisa juurest weetut saama, kus lõpmata suured pae murrud on ja kust weelgi palju paesi murtakse.
    Seda imelikum paistab nüüd üks uus ehitus nende wana aja tunnistajate kõrwas wälja- see on üks Wene kirik, mis wäga ilusaste puust ehitatut, oma mitme torniga sääl lõuna-õhtu poolse kantsi mäe pääl seisab. Selle laskis üks Peeterburgi kaupmees Russanow aastal 1862 ja 63 priiuse mälestuse tänuks oma kulu pääle ehitada.
    Aga millal ja kes on selle kantsi ehitanud? - kuulen ma mitmeid juba küsiwat. - Paide loss sai Rüssowi järele 1269 ja 1272 aasta wahel ordumeistrist Konrad Mandernist, nõnda ka Miitawi loss Kuura maal ehitatut.* H. Tegeler ütleb kül ühes kohas (Album Baltischer Ansichten Nr. 25), et see loss 1255mal aastal Konrad Mandernist ehitatut olla, aga kui Konrad alles Rüssowi järele aastal 1259 ordumeistriks sai, siis ei wõinud see loss ka mitte enne seda ehitatut saada, olgu siis, et Tegeleril iseäralikud Dokumendid ees on olnud.

    See loss oli, nõnda kuida juba enne ööldut, soo sisse Paide jõe äärde ehitatut, mis wäga tugew ja ilus on olnud. See wõib olla, et sääl juba enne üks talunikude kants on olnud, keda enamiste losside asutuse kohteks on pruugitut, et talunikude kinnituse kohad nõnda ära saaksiwad rikkutut ja neid säält seda kergem alla sundida oli. - Lossi ümber asusiwad siis kõiksugu inimesed elama, iseäranis Saksa kodanikud ja käsitöölised, kes esiti alewi sinna ehitasiwad, mis wiimaks linnaks kaswis. Loss ja linn on ühtewiisi mõlemad mõndasugust häda ja raskeid laagerdusi pidant kannatama, kunni ühe pikema õitsemise aja järele loss kiwiwaremeks ja linn üheks weikseks alewikeseks tagasi langes.

    Ordumeistri Burchard von Dreilewe ajal hakkasiwad aastal 1343 Jüripäewa ööl Harju maa talunikud mässama ja tapsivad kõik Sakslased, noored ja wanad, naised ja tüdrukud, päälikud ja sulased ära. Sellel ööl, kui see tapmine on olnud, on mitmed mõisnikud naiste ja tütardega alasti ja palja jalu läbi soode ja metsade Paide lossi, ja mõned ka Talinnasse põgenenud, kus nemad wastuaõtmist ja warju leidnud.- Nii kui 14 aastasaea keskajal Eesti ja Läti maal kauplemise läbi aegamööda palju ilusaid linnasi ja alewisi 2- 3- ja  400 kodanikuga, ja korraliku linna walitsusega elule oliwad tõusnud, siis olla ka Paide orduwalitsuse kaswawa wõimuse ja pika rahu ajal tähtjaks linnaks kaswanud, kellel 360 maja ja 3 kirikut on olnud;sääl olnud üks lossi kirik, üks linna kirik ja üks hospitaali kirik. Esiteks järeltulewal ajal, kui orduwalitsus hooletumaks jäi ja aegapidi lakkumise ja prassimise läbi nõrgaks oli läinud, kuna Wenelased, Rootslased ja Poolakad selle wastu tugewamaks kaswasid, ja meie maa, kui ühe küpse õuna järele keelt nilpasid, - on Paidel mõndasugugsi raskeid laagerdusi ja waewa kannatada olnud.

    Ommeti on Paides sellel rahu ajal ka rikkust ja warandust olnud, sest üks Paide lossi ülem Helwig von Gilsen olewat Ordumeistri Franz von Gerssdorsile (1434-36) ühe tündre kulla annud, ja pärast lossi ülema surma saanud ordumeister weel ükssadatuhat marka hõbedat ja kõiksugusi rahasid, ilma wakamata hõbedat weel arwamata, keda ordumeistre wend Wolter von Gersdorf, kes sellel ajal suurt Komtur Preisi maal olnud – kõik Riiast Preisi maale ära on wiinud, mis üle teised Liiwi maa ülemad wäga pahased on olnud ja seda ühtepuhku taga nõudnud, aga mitte enam kätte saanud.

    Nüüd ei räägi ajalugu üle 100 aastat Paidest mitte palju, kunni aastal 1554 üks Paide lossi ülem (Ordensvogt) Berent von Schmerten Rootsi kuninga Gustawile sõna saadab, et tema tõsiselt Moskowiiti wastu sõdima peaks hakkama. Sedasamma tahta ka Liiwimaa ordumeister teha. Kui aga Rootsi kuningas Moskowiitiga aastal 1555 sõdima hakkas, arwates, et ordumeister ka oma sõna saab pidama, ei teinud ordumeister aga sõaga midagi tegemist. Sellepärast pidi Rootsi kuningas Moskowiitiga rahu tegema, keda see suure himmuga wastu wõttis, sest et tülid Wene ja Liiwi maa wahel weel mitte rahu ei olnud tehtud.

    Üleüldse on Paidlased kanged jooma mehed olnud, et sellest üks wana sõna tulnud: “Jumal hoidku kedagi Williandi hüppamise eest, Paide joomise eest ja Rakwere eestantsimise eest!”

    Kui seesamma eesnimetatud Berent von Schmerten, oli kuuluud, et Moskowiitid Tartu oliwad sisse wõitnud, on tema suure hirmuga kõige oma sulastega ära jooksnud ja selle ilusa ja tugewa lossi tühjaks ja lahti jätnud, kus kõiksugu elu tarwitusi küllalt oli. Kui nüüd Saksa soldatid, keda Moskowiit Tartust Riiga ja Tallinna laskis minna, Paidest mööda läksiwad ja lossi lahti ja tühja olemast leidsiwad, on nemad sinna sisse jooksnud ja Paide wiina ja õlle juures talgusi pidanud, nõnda kui nende süda kutsunud, ja wiimaks ligi wõtnud, mis neil meele pärast olnud. Siis on nad jälle lossi tühjaks jätnud ja oma teed läinud. Selle järel on Kaspar von Olden Bockum (wana oinas), üks noor ja wapper mees mõne sõamehega selle lossi oma walitsuse alla wõtnud ja Wenelastele tugewaste wastu pannud. Aastal 1560 tuli üks jagu Wene wäge Paide kantsi alla ja hakkasiwad Septembri kuus lossi suurtükkidega laskma, nõnda et ühe külje päält pool müüri juba maha langemas oli, aga ommeti ilma asjata. Sest lossi walitseja Kaspar von Olden Bockum oli wäha rahwaga wiis nädalit aega wastu pannud, et nad wiimaks häbiga pidiwad ära minema. Sellesamma äraminekuga olla Wenelased Paide ümbert kõik ära riisunud ja põletanud, ja kõik wilja põldude pääl ära häwitanud.

    Üks teine wenelaste hulk oli Lääne maale ja Tallinna alla läinud, ja kui nad sääl isi oliwad riisunud ja ka wahel Tallinlaste käest tappa saanud, oliwad nad omad surnud kokku korjanud ja ümbertkaudu küladesse wiinud, kus nad need surnud kehad talu majadega ühes ära põletanud ja siis isi Paide alla teiste juure läinud.

    Eesseiswa mehise teo eest on ordumeister Fürstenberg Olden Bockumi Tallinna komturiks teinud. Et aga orduwalitsus sellel ajal juba hoopis lagunemas oli ja mitte enam ei suutnud Tallinnat kaitseda, lõiwad linn ja maa endid orduwalitsuse alt hoopis lahti, ja heitsiwad Rootsi alla. Kaspar von Olden Bockum jäi aga ordule truiks ja kaitses lossi weel kuus nädalat aega Rootsi wäe ülema Horni wastu, kunni teda toiduse puudus lossi sundis ära andma. Aastal 1565 püüdis ta noorte mõisnikudega (Hosleute) Tallinnat Rootslaste käest tagasi kiskuda, sai aga ühes lahingus suurtüki kuuli läbi surma.

    Sügisel 1562 tuli Rootsi sõa ooberst Klaus Kristiernsen suure wäega Paide alla, kus ta kantsid ülesse tegi ja suurtükkidega laskma hakkas. Kui ta nõnda nõnda mitu nädalat sääl oli põrutanud, tormi jooksnud ja ühe torni, kuhu alla püssirohtu oli pandut, eneste kätte oliwad saanud, siis läinud püssirohi korraga al põlema ja wiinud Rootsi soldatid kõik wastu taewast ülesse, ja teinud puruks. Kui lossi walitseja Johan Broll seda wiimaks näinud, et temal Poola kuninga ega ka Kuuramaa herzogi poolest abi loota ei olnud, ja ka nälg hirmust waewa teinud, siis olla ta lossi Rootsi walitsuse alla ära annud. Sellega oli orduwalitsus ka Paidest otsas.

    Aastal 1565 wiidi kõik Sakslased Tartust Moskwasse, sest et neid ka nõnda kardeti tegewat, kui Pärnulased, kes kawalal wiisil endid Wene alt lahti teinud. Nende Tartlaste hulgas oliwad ka mitmed Paide kodanikud, keda Rootsi walitsus Paidest ära oli ajanud, sest et nemad mitte tõsised Rootsi alamad ei ole tahtnud olla.

    Aastal 1570 21. Augustist kunni 16. Märtsini 1571 laagerdasiwad Wenelased ja Põltsamaa kuninga Magnuse sakslased teistkorda 30 nädalit Paide al, ilma, et nad seda Rootslaste käest oleksiwad kätte saanud, sest hoolas ja ettewaatlik lossi ülem Hermann Flemming on nõnda wastu pannud, et nad wiimaks häbiga on pidant ära minema. Selle korraga olewat Tallinna ja Paide al 9000 Wenelast langenud.

    Ommeti pannakse selle maa toiduse rikkust imeks, sest et ainult Harju ja Järwa ehk Paide maal ligi 40,000 Wenelast ja Sakslast 30 nädalit aega ilma aruta söönud ja joonud, ilma, et puudust oleks olnud ehk muialt toiduse wara sisse oleks toodut. Pääle selle, et waenlased weel mitu tuhat koormat wilja ja kõiksugu warandust, ja mittu tuhat elajat ja hobust ära olla wiinud, olla weel siiski küllalt järele jäänud, nõnda et mõisnikud ja talunikud rääkinud, et nemad sellest kahjust midagi tähele ei paneks, kui aga ükskord rahu tuleks.


    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein