Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    25 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Paide kultuurimälestised

    Paide kultuurimälestised

    » Paide kultuurimäles...

    Kultuurimälestiste riiklikku registrisse on Paide ehitistest ja rajatistest arvatud:

    1. Paide tütarlastegümnaasiumi hoone, Posti 12.

    2-korruseline historitsistlik, sümmeetrilise põhiplaani ja fassaadiga hoone ehitati 1910. Lameda katusega telliskivihoone peafassaadi kaunistavad keskrisaliit, tellis-simsid ning aknapiirded. Põhijoontes on säilitanud algse ruumijaotuse: klassiruumid paiknesid sümmeetriliselt keskse vestibüüli ümber. Kuulus linna esimesele eestikeelsele gümnaasiumile. Lähemalt loe siit.




    2. Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasiumi hoone, Pärnu 53.
    Heimatstiilis hoone, projekteeritud 1908, arhitekt E. Jacoby. See on sümmeetrilise põhiplaani ja fassaadiga, mitmetasapinnalise kõrge, algselt kivist kelpkatusega 2-korruseline telliskiviehitis, mille risaliiditaolist eenduvat keskosa rõhutavad tellistest dekoratiivdetailid (karniisid, aknapiirded, nišid) ning akende rütm. Ehitati saksa tütarlastekooliks. 1950. a-te lõpust on hoones haigla, 1960. a-tel laiendati juurdeehitisega; interjööris on tehtud hulk ümberehitusi.




    3. Paide Reopalu kalmistu ja seal asuvad II MS-s hukkunute ühishauad ja terroriohvrite ühishauad




    4. Paide kaubahoovi ärihoone, Pikk 1
    Sammasfassaadiga poehoone endise turuplatsi ääres, tähelepandav klassitsistlikpuitehitis. Ehitati kokku kahest vanemast majast — 18. s. IV veernadil Pika t. äärde püstitatud elamust ja 19. s. alguse poekesest; projekteeritud 1849, arhitekst ja ehitusmeister J. G. Mühlenhausen. L-kujulise põhiplaaniga kõrge kivist kelpkatusega hoone välisilme määravad esifassaadi kuus saledat toskaana orderis puitsammast, mis kannavad kaugele ette ulatuvat varikatust. Pika tänava ääres sekundeerisid sellele kaks portikusetaolise kujundusega sissekäiku (hävinud). Väljaku pool oli kaks eraldi sissepääsuga poeruumi, nende all avar 2-lööviline võlvkelder (rajamisaeg teadmata, mainitud 1823). Pika tn. äärses elamutiivas säilis varasem ruumijaotus keskse mantelkorsten-köögiga. 1920. a-tel liideti sellega veel üks väiksem (poe?)ruum lõunaküljel. Interjöörid on ümber ehitatud, fassaadidel on suurendatud aknaid ja ümber paigutatud sissepääse.  Õuel olnud 19. sajandist algusest pärit madal rõhtpalkidest ait on praeguseks lammutatud.






    5. Paide kirik
    Korduvalt ümber ehitatud sakraalhoone. Teated kivikirikust pärinevad 16.s-st. Liivi sõja ajal õhitud kirik taastati 1786. Tulekahjus 1845 hävis barokne vahegale-riiga tornikiiver ja katus. Säilinud põhimüüristikku käsutades ehitati 1847-48 arh. G. Mühlen-hauseni proj. järgi uus, neo-baroksete sugemetega hilisklas-sitsistlik kirik. Pikihoonet W-suunas pikendades saadi kaks korda suurem saalruum. 4-nurk-ne torn, millele püstitati telk-kiiver, jäi hoone keskele. 1909—10 ehitati W-eeskoda ja 4-nurkne koor. Kiriku välisilme kujundavad reljeefsete krohvraamistus-tega ümarkaaraknad, portaalid ja kvaaderladu imiteeriv deko-ratiivkrohv sokliosas ja hoone nurkades. Interjöör on tagasihoidlik (liigendamata seinapinnad, sirge laudlagi). Kooriruumi eraldab pikihoonest segment-kaarne võidukaar. Vitraažaknad valmisid 1901. Sisustuses neo-barokne altar ja kantsel (koha-liku laudsepa Altorfi töö, 1848; altarimaal V. Baranoff, 1848).




    6. Paide kirikuaed ja selle piirdemüür




    7. Paide magasiait, Tallinna 29

    Riigi viljamagas, rajati 1786 kohustusliku ehitisena pärast Paide nimetamist kreisilinnaks. Ehitatud Vallimäe läänenõlva alla mingi vanema hoone müüridele, ehitusmaterjalina kasutati linnuse lammutamisel saadud paasi, sh. üksikuid raidkive. Ait on pikliku ristkülikulise plaaniga, kõrge S-kivist poolkelpkatusega. Esifassaadi keskel kähe rustikaliseeni vahel laias krohvraamistuses segmentkaarne ukseava. Siseruum oli puitpostidega jagatud kaheks salvedereaks. Möödunud sajandi keskel rajati hoone esiküljele juurdesõidutee alla ruumikad võlvkeldrid. Sajandi teisel poolel on hoonet käsutatud arestimajana. -Restaureeriti 1984.




    8. Paide kohtuhoone, Tallinna 18

    Projekteerinud kubermanguarhitekst J. Chr. Mohr, valmis 1790; sama projekti järgi on ehitatud kreisihooned ka Haapsalus ja Rakveres. 2-korruseline, kõrge kelpkatusega varaklassitsistlik kivimaja peatänava ääres on esinduslikemaid ehitisi Paides. Peafassaadi liigendab vähe-eenduv astmeline keskrisaliit, mida raamivad rustikaliseenid. Hoone kesktelge kroonib väike kolmnurkfrontoon, rõht-liigendust rõhutavad karniisivööd. 2- ja 3-kaupa rühmitatud aknaid ümbritsevad laiad krohvraamistused. Algne plaanilahendus oli telgsümmeetriline, avara keskvestibüüli ja piki hoonet kulgeva vahekoridoriga mõlemal korrusel. Tänavapoolsed ruumid reastusid anfilaadina. Soklikorrus võlvitud. Kokku oli hoones u. 20 ruumi: kreisikohtu kantselei ja istungisaal, linnafoogti kantselei ja istungiruum, kreisirentei, arhiiv, ekspediitoriruum, ka vahituba vangikambriga ning kojamehe korter jt. 1924-25 kohandati linna algkooliks (arhitekst T. Mihkelson). Hoone loodenurgale ehitati juurde 2-korruseline tiib jalutuskoridori ja kahe klassiruumiga mõlemal korrusel. Olemasoleva hoone õueküljele ehitati uus poolkaarjas trepikoda, muudeti ka peakorruse ruumijaotust. Tänavafassaadis uuendati aknad ja portaal, selle kohale tehti sepisvõrega konsoolrõdu. 1978 liideti varasemale juurdeehitusele 2-korruseline saal-võimla ja klassiruumide plokk.




    9. Elamu Tallinna 31, selle pesuköök ja kuur

    Paidele tüüpiline 19. sajandi elamu. Madal ühekorruseline palkmaja kõrge kivist poolkelpkatusega, seinad vooderdatud laiade laudadega. Esifassaadil hilisklassitsistlik, sammasportikusena kujundatud sissekäik, geomeetrilise nikerddekooriga välisuks ja piirlauad, aknaraamistused, nurgaliseenid. Sarnasus detailides 1848 ehitatud kaubahooviga viitab arhitekst J. G. Mühlenhausenile. Interjööris on säilinud talalaed ja nikerdatud tahveluksed piirlaudadega. Õueansamblis väike rõhtpalkidest, kivikatusega saun-pesuköök ja ait (hiljem on sellega liidetud uus elumaja krundi nurgal).




    10. Paide linnuse varemed, selle bastionid ja vallikraavid

    Paide ordulinnus rajati hiljemalt 1265 või 1266 ordumeister Konrad v. Manderni ajal. Soode ja jõega hästi kaitstud kõrgendiklinnuse tuumikuks oli võimas 8-tahuline bergfrieditüüpi peatorn Pikk Hermann, millega liitusid juba algselt linnuseehitised. Kastellitaolist linnust ümbritses u. 2 m paksune ringmüür. Peatornil oli kuus korrust (müüri paksus kuni 4,25 m, kõrgus u. 30 m), millest ülemine oli lahtine võitlusplatvorm; alumist enam kui 9 m kõrgust pimedat korrust, mida käsutati külma moonalaona, kattis luukavaga kuppelvõlv. Ainus sissepääs torni paiknes II korrusel, mis oli servjoonvõlvidega käetud ja hädapärase eluruumina kami-naga varustatud. II korruselt viis müüritrepp ülemistele korrustele ja ka alla moonakeldrisse. Kuppelvõlv oli ka IV korrusel, III ja V korrusel oli puulagi. Piiramisolukorras käsutati torni viimse vastupanupunktina. 14. sajandi lõpus rekonstrueeriti linnus konvendihoonetaoliseks linnuseks, millel oli tõenäoliselt vaid kolm tiiba; põhjatiivas paiknes kabel ja idatiivas arvatavasti kapiitlisaal ja dormitoorium (tõenäoliselt selles sisehoovis hukati Jüriöö ülestõusu algul 1343 läbirääkimistele kutsutud eestlaste vanemad) ning mingid ehitised põhjatiivas. 14. sajandi lõpus ja 15. sajandil kõrgendati ning tugevdati ringmüüri ja laiendati põhja suunas; vallikraave süvendati. Lääneküljele püstitati flankeeriv väravatorn, mille jalg- ja peaväravat kaitses vallikraavile ulatuv tõstesild (sama Padise väravatornil); värava vastas läänevallide all paiknes pikk tallihoone. Ida- e. Veevärav paiknes kabeli kirdenurga kõrval, kus teda kaitses kabeli nurgal olev konsooltorn (sama Tallinna Toompea Pilsticker). Veevärava eeskaitseks püstitati 4-nurkne Püssirohutorn, mis oli mõeldud ka tulirelvadele. Rida abiruume paiknes põhjamüüri taga avaras majandushoovis, mida kaitsesid kaks nurgatorni ja kirde-eeshoov (viimasest pääses ka Veeväravasse). Tõenäoliselt 16. sajandi keskpaiku kindlustati linnuse välisnurgad bastionidega (osaliselt tänini jälgitavad). Liivi sõjas sai linnus korduvalt kannatada, selle vallutasid venelased 1573, rootslased 1581, Poola-Rootsi sõja käigus poolakad 1602; 1608 langes ta pikemaks ajaks uuesti rootslaste kätte; oli veel 17. sajandi alguses linnusena arvestatav. Pikk Hermann ja lääne poolne väravaehitis restaureeriti 1897 (arhitekst W. Neumann). - II maailmasõja alguses lasid taganevad Nõukogude väed peatorni õhku.  1980. a-te algul valmis torni taastamisprojekt. Alates 1985 toimusid arheoloogilised kaevamised ja konseveerimistööd. Torn taastati 1990-93.

    Uusaegsed kindlustused paiknesid korrapäraselt vana ordulinnuse ümber, ehitati Rootsi esimesel võimuperioodil (1581 1602), arvatavasti pärast 1585, hiljem tõenäoliselt täiendati. Vanade linnaplaanide põhjal tugines kavatise skeem ruudulähedase põhiplaaniga kurtiinidele küljepikkustega u. 160x180 m. Nurkades oli teravnurkselt eenduvad, kurtiiniga pea samakõrgused bastionid, neist üks väike (kirdenurgas linna vesiveski lähedal) arvatavasti vanaitaalia, kolm suurt arvat uusitaalia süsteemis; kirdebastioni kurgus paiknes kiviraketega kaev. Vallid olid tehtud pinnasest, mis võeti vallikraavist; see ümbritses kogu kindlust; vallide kõrgus kraavi põhjast oi 8-10 m. Andmeid vallide kivivälisvoodri kohta ei ole, kurtiinivallide sisekülgede tegemisel kasutati ära ordulinnuse vanu eesmüüre. Spetsiaalset valliväravat nähtavasti ei olnud, juurdepääs asus lääneküljel; seal oli säilitatud ka linnuse vana sügav vallikraav (jäi kurtiini ja linnuse vahele), ühtlasi oli peavallikraavi väliskaldal 1683 säilinud veel vana u. 135 m pikkune tallihoone. Vallikraav oli põhiliselt kuiv, kuid siiski ühendatud linna põhja-, lääne- ja põhjakülgedel olnud kraavi ja ojadega. Idaküljel moodustas täiendava vesitõkke paisutatav Paide (Pärnu) jõgi.  1636 oli linnus sõdades purustatud ja kustutati kindluste nimekirjast. 19. s. keskel korrastati pargiks. 1863-65 ehitati edelabastionile apostliku õigeusu puukirik (hävis tulekahjus 1993).




    11. Alajaam Paides Lai 8

    1920-ndatel aastatel ehitatud nelinurkse põhiplaaniga tagasihoidlike arhitektuursete kaunistustega funktsionaalne, kivikatusega, osaliselt krohvitud tellisehitis Lai tn. 8 hoone kõrval (Laia tn algusest minnes mõni maja peale kino vasakut kätt).

    12. Koolihoone Tallinna 60



    13. Simsoni vesiveski, Parkali 2

    Ristkülikukujulise põhiplaaniga 17–19. sajandist pärinev paekiviehitis (veski on sellel kohal märgitud juba 1698. a kaardil). Hoone ülemine puuosa on juurde ehitatud 1931. aastal. Veskis on hulgaliselt vana Saksa ja Läti päritoluga tehnikat. Puust pultkatusega 1931. aastal ehitatud abihoone on ilmekas funktsionaalneehitis.






    13. Paide raekoda

    Hilisjuugendlik hoone linna keskväljaku ansamblis. Alghoone — ühekorruseline elamu 19. sajandi I veerandist läks 1913 Paide linna valdusse. 1920 ehitati hoone ümber tollase linnapea E. Burfeldti projekti järgi; seejuures lisati II korrus. Kelpkatusest eenduva neobarokse kõrge uugiga kivihoone, vanemat osa markeerib peafassaadil dekoratiivne hammaslõikega karniis. Uksi ääristavad hilisjuugendlikud piirded. Interjöör on sõjajärgseil aastail ümber ehitatud.



    14. Paide vanalinna muinsuskaitseala

    Paide vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi -muinsuskaitseala) koosneb 19. sajandi esimesel poolel väljakujunenud linnatuumikust koos keskaegse ordulinnuse alaga. Muinsuskaitseala hõlmab Tallinna, Laia, Väike-Aia, Suur-Aia, Pika, Rüütli, Vee, Parkali ja Kaevu tänavatega (nende välimisel serval paiknevate kinnistute laiuselt).
    Vt lähemalt seda artiklit.

    [Vanad fotod pärinevad Järvamaa Muuseumist, kaasajal tehtud fotod lehelt www.sirvi.ee/paide]

    tekst: "Eesti Arhitektuur 3", Tallinn "Valgus", 1997; osaliselt ka allviidatud Järvamaa infoportaalilt.

    Allikas: Kultuurimälestiste Riiklik Register

    Neid ja teisi Paide vaatamisväärsusi on tutvustatud Järvamaa infoportaalis.


    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein