Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    1 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Järvamaa mälestustes (Ants Viidalepp)

    JM 9. osa

    » JM 1. osa
    » JM 2. osa
    » JM 3. osa
    » JM 4. osa
    » JM 5. osa
    » JM 6. osa
    » JM 7. osa
    » JM 8. osa
    » JM 9. osa
    » JM 10. osa
    » JM 11.osa
    » JM 12. osa
    » JM 13. osa
    » JM 14. osa
    » JM 15. osa
    » JM 16. osa
    » JM 17. osa
    » JM 18. osa
    » JM 19. osa
    » JM 20. osa
    » JM 21. osa
    » JM 22. osa
    » JM 23. osa
    » JM 24. osa
    » JM 25. osa
    » JM 26. osa
    » JM 27. osa
    » JM viimane osa

    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    JÄRVAMAA



    MÄLESTUSTES




    Nende lugude autoriõigus kuulub Tiiu Saaristile, lood on salvestatud Kuma raadios

    Ants Viidalepp

    Paide inimeste kommetest ja sellest,
    mis nende kommete täitmise tagajärjel inimestega juhtus


    Nagu igalpool mujalgi, oli ülemus ka Paides vanasti ja on praegugi ikkagi ülemus. Tahad sa seda või ei, aga ta on olemas, talle tuleb alluda ja seda fakti ei tohi kunagi unustada.
    Paides oli ülemuste ja alamate asi eriti teravalt välja kujunenud. Kui seal juba üks ülemus oli, siis oli tema üsna varsti Mätta-Mussolini või Tasku-Napoleon ja tema kujutas endale ette, et päris Mussolini on tema kõrval ainult üks kirbutsirkuse direktor.

    Üks selline kohalik tähtis mees oli Sõnajalg. Nii ajakirjanduses kui rahvasuus kutsuti teda Varsakabjaks. Tema tembud näitasid selgelt, et ta ei olnud tõepoolest kaugel sellest, et end Paide Napoleoniks pidada. Näiteks tegi ta sel ajal, kui pastor Pärli oli ka Paide linnapea, sellise tembu. Ta pani oma koerale ka nimeks Pärli. Ja kui ta läks koeraga jalutama, endal parajad vindid peas, jõudis ta pooljuhuslikult linnamaja ette. Kukkus siis seal oma koera sõimama: "Pärli, Pärli! Kus sa, kurat, kused, kus sa jalga tõstad! Kas sa siis ei tea, et see on linnamaja!" Vahele ikka hüüdis ja vilistas Pärli, Pärli! Ja ega ta linnamaja eest oma koerakesega kuhugi ei kiirustanud. See oli ju niisugune rõõmus ja lõbus lugu ning pealtvaatajaidki jagus alati. Aga eks tembutamistel olid tihti hoopis tõsisemad tagajärjed ka. Võisid ju nende lõbusalt antud korralduste pärast mõne ülemusega vägagi tõsisesse vastuseisu sattuda.

    Tahaksingi natuke selgitada, mida need Paide kombed endast kujutasid ja rääkida ka nendest hirmudest, mis seoses kommetega inimestes süvenesid ja mida nad enesega kaasas kandsid. Minuga on need siiamaani kaasas ja ühel või teisel puhul löövad nad ikka välja.

    Näiteks ei tohtinud Paides keegi teineteisest erineda. Seda kardeti. Sa pidid käituma nii, nagu see oli kombeks. Ei tohtinud niisama juhuslikult külla minna, nagu seda tänapäeval tehakse. Igaühel oli ju oma töö. Igaüks tuli hommikul tööle ja töötas pimedani. Tööaeg oli püha. Kui soovisid külla minna, siis tuli see minutilise täpsusega kaua ette teatada. Minu isal ja paljudel meie pere tuttavatel oli külla minekuks visiitkuub. See ei olnud päris frakk, aga oli selline "pääsusabaga'', mille all kanti musti või triibulisi pükse. Jalas pidid olema hästi läikima löödud mustad saapad. Kaelas kanti pikka raudhalli lipsu ja särk oli nn fatermörderi kraega. See oli kõrge krae, eest lahtiste nurkadega ja nurgad olid allapoole keeratud. Niimoodi pidi igaüks riides olema, kui ta kavatses külla minna. Teistsuguses rõivastuses ei olnud sa mingisugune külaline.

    Aga Paides oli veel rida selliseid asju, mida tuli rangelt jälgida kuni sinnamaani välja, et sa pidid olema sama paks kui üks keskmine eesti mees. Muidu sa lihtsalt ei andnud mehe mõõtu välja ja siis sind ei valitud näiteks ka mitte mingil juhul linnapeaks.

    Tean, et härra Purfeldti taheti ükskord linnapeaks valida. Ta elas meie lähedal. Kus ta koolis oli käinud, seda ma ei tea, aga ta oli väga huvitav vestluskaaslane ja minu arust oleks ta võinud olla kas doktor või professor. Aga minu A-Mamma meelest ta linnapeaks ei kõlvanud. A-Mamma, kes elas meil, mind kantseldas ja oli meie majas A ja O, tundis hirmasti ka poliitika vastu huvi. Kui mingid valimised olid tulemas, olgu siis Riigikogu või linnapea omad, siis ei olnud temal aega magada -jooksis teine ööd ja päevad mööda linna ja ajas valimisasju. Ühekorra tuli ta koju igavese kisaga, et nad kõik on seal hulluks läinud ja ei tea enam ise ka, mida teevad. Tuli välja, et härra Purfeldti tahetakse linnapeaks valida. Siis keegi kodustest küsinud, mis temal härra Purfeldti vastu peaks olema - tuntud ja tark mees. Aga vanaema naeris selle jutu lihtsalt välja, sest mis linnapea ta on, liiga kõhn ja ei anna sedaviisi mitte kuidagi linnapea mõõtu välja. Ja siis A-Mamma soovitas, et linnapea võiks ennemini olla üks käskjalgadest. Too oli selline parajalt paks ja priske mees. A-Mamma oma sõbranna Lohvarti Annaga nimetasid teda iluideaaliks. Oli teine tõepoolest hästi priske ja paks mees ja sobivat palju rohkem. Et kui see mees ennast ikka keerab, istub või astub, siis olevat temal üks väärikas olemine. Purfeldt olevat tolle käskjala kõrval armetu kõrend. A-Mamma oli turuplatsil või kusagil linnas näinud reklaami, mis kutsunud Purfeldti eest hääletama. A-Mamma lubanud veel samal öösel tagasi linna minna ja selle kõlvatu plakati oma käega maha rebida.

    Tuli välja, et kui sa tahtsid Paide tingimustes midagi tähendada ja üks korralik bürger olla, siis pidid mõõdu kohaselt paks olema ja kaaluma umbkaudu 110 - 120 kilogrammi.


    Paidelastele omane riietus (A. Viidalepa maal)

    Lisaks sellele pidid vastavalt väljakujunenud kombele kandma riideid ja isegi teistest erinevalt mütsi ei tohtinud sa pähe panna. Kui sa midagi muud selga panid, siis arvustas sind kogu linn. Härra Purfeldtil muide, oligi teistsugune müts. Ma mäletan seda mütsi. See oli just nagu mingist matšalka materjalist (flanelli või frotee taoline) ja sellel mütsil oli nii ees kui ka taga noka moodi asi. Paides ei olnud mitte kellelgi teisel niisugust mütsi ja sellepärast sai ta korduvalt ka hurjutada. A-Mamma leidis, et see polevat kellegi mehe müts ja kuidas ta üldse julgeb sihukesega ringi liikuda.

    See kõigega sarnanemine puudutas ka korterite sisustamist ja isegi põranda värvi. Paides tohtis põrand olla ainult tumedamat sorti pruun. Ma mäletan, et üks võõras tuli Paidesse elama ja nemad olid põranda roheliseks värvinud. Noh, sellest tuli niisugune lärm, vaata et aetakse linnast välja. Kõiki neid asju tuli võtta väga tõsiselt, et mitte pilke alla sattuda.

    Samasugune olukord oli igasuguste juttudega. Kui sa midagi rääkisid, siis pidi see jutt olema ainult niisugune, mis enamusele Paide rahvale meelepärane oli. Kui sa julgesid midagi rääkida oma nurga alt või oma nähtud-arvatud mõtetega, siis leiti kohe, et just sellel jutul on mingi halb kõla juures ja sindki hakati teise pilguga vaatama, et kas
    oled üldse õige inimene või ei.

    Ka muud kombed olid niisugused, mille vastu ei tohtinud eksida. Vana-aasta õhtul näiteks pidid kõik lauakirikus käima. Meie kodus käskis vanaema söögipalvet lugeda, aga ega me seda alati ei lugenud küll ja ei sunnitud ka. Aga kui vanaema tahtis, siis me panime oma käed ilusasti risti ja lugesime ära. Tegelikult me tegime söögipalve oma sõnadega ringi. Seda lauas lugeda ei tohtinud, aga meie jaoks kõlas see nii: ich danke liibe jeesuke, mu kõht on jälle stramm. Peale vanaema ei käinud meist keegi pühapäeviti kirikus. Kogu perega käidi kirikus jõululaupäeva õhtul, aga vana-aasta-õhtul pidid kõik kirikus armulaual käima. Selle reegli vastu eksida ei tohtinud. Samuti pidi iga mees vana-aasta õhtuks pool seapead hoidma. Seda söödi kirikust tulles valge viina kõrvale. Aga see polnud kaugeltki veel kogu kombestik. Veel oli hirmus põnev komme see, et Paides pidi iga mees magama ainult oma seadusliku naisega. Seda võeti väga tõsiselt. Minu mäletamist mööda oli meie kandis teada ainult üks juhus, kus seda reeglit rikuti. See juhtus meie naabritega ja seepärast mäletan ma neid hästi. Mees oli jahimees. Jahipüss rippus tal ühe vaiba peal, millel oli kujutatud põdrad j a mets. Minu arvates olid nad igati toredad inimesed, aga ühel päeval läksid sellesama magamise pärast lahku.

    Mina elasin seda väga sügavalt üle ja siiamaani ma tunnen kaasa nendele inimestele, kes hakkavad lahutama. Mina enne seda ei teadnudki lahutamisest midagi. Meie kodust ei tea ma ühtegi korda, et isa oleks emaga või vastupidi kõrgendatud häälega rääkinud. Kui ma olin 18aastane, siis isa suri. Kui ma sellest rahulikust kooselust mõtlen, siis praegu ise ka ei usu. Aga nii ta ometi oli. Ma teadsin lähikonnast vaid üht peret, kust vahest oli kuulda mingit isemoodi kisa. Alguses ei saanud ma aru, mis seal tehakse. Siis tuli välja, et nad vestlevad omavahel natuke kõvema häälega.

    Need kõik olid niisugused asjad, mis aegade jooksul sinusse sisse kasvasid ja millega tuli iga hetk arvestada.
    Kardeti veel muudki. Näiteks vallalised daamid kartsid kurgi. Minul poisikesena ei olnud vaja üldse selle ümber juurelda, kust lapsed tulevad. Mina teadsin kindlalt, et lapsi toovad ainult kured. Poisse oli toodud sinise teki sees, mille ümber oli suure tutiga sinine pael. Tüdrukuid toodi roosa teki sees. Ja kurgi tuli vallalistel muidugi karta. Kui tänapäeval on vallasemad kohati eelistatud seisundis või vähemalt teistega võrdsed, siis tollal oli sellel naisel, kes vallalisena lapse sai, tema enda ja lapse tervise huvides kasulikum Paidest mujale kolida. Sest ega tal Paides õiget elu ei olnud. Teda näägutati iga nurga pealt ja talle heideti kõiksugu ilmaasju ette. See kõik pani mind veel tagantjärele mõtlema. Kui me tahame tänapäeval rääkida oma rahvast, inimestest ja perekonnast, siis need küsimused olid ja on nüüdki väga tõsised. Mulle tundub, et tookord Paide rahvas käitus küll väga karmilt, aga samas ta kaitses sellega ka oma linna rahvast.


    A. Viidelepa maal “Armastuse avaldamine”



    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein