Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    45 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Järvamaa mälestustes (Ants Viidalepp)

    JM viimane osa

    » JM 1. osa
    » JM 2. osa
    » JM 3. osa
    » JM 4. osa
    » JM 5. osa
    » JM 6. osa
    » JM 7. osa
    » JM 8. osa
    » JM 9. osa
    » JM 10. osa
    » JM 11.osa
    » JM 12. osa
    » JM 13. osa
    » JM 14. osa
    » JM 15. osa
    » JM 16. osa
    » JM 17. osa
    » JM 18. osa
    » JM 19. osa
    » JM 20. osa
    » JM 21. osa
    » JM 22. osa
    » JM 23. osa
    » JM 24. osa
    » JM 25. osa
    » JM 26. osa
    » JM 27. osa
    » JM viimane osa

    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    JÄRVAMAA



    MÄLESTUSTES




    Nende lugude autoriõigus kuulub Tiiu Saaristile, lood on salvestatud Kuma raadios

    Ants Viidalepp


    Paidega seotud kunstnikest ja kunsti hindamisest
    Paidest ja Järvamaalt on võrsunud rida kutselisi kunstnikke: on skulptoreid, graafikuid, maalijaid, tarbekunstnikke. Tundsin neist paljusid, keda meie hulgas enam ei ole. Võin öelda, et igaüks neist töötas omal ajal nii hästi, kui suutis ja olud võimaldasid. Nüüdisaja kunstniku tegemisi tahaksin väga väljendada Jüri Arraku mõtetega. Ta arutles, kas tema tööd on kunst ja kas tema pildid on ikka head. Loomulikult peab autor oma töid kõige paremateks. Peab ju ise uskuma, et ma teen tõepoolest nii hästi, kui üldse teha oskan. Nõnda ongi, et ise võib hinnangut anda mingile tööle, aga tegelikult pole kuskil kirjas neid kriteeriume, mis on hea, mis halb ja kuidas seda kõike kindlaks määrata.

    Paidega seotud mehed on olnud ka Johannes Võerahansu ja Johannes Greenberg. Tundsin mõlemaid ja nüüd ongi hea nende meeste tööde abil mõtiskleda selle üle, kuidas üldse hinnanguid antakse ja mis seondub nende hinnangutega.
    Võerahansu tegi oma pildid küllaltki hilises eas ja tal läks väga hästi. Ta sai Pariisist stipendiumi ja mul on terve rida ajaleheväljalõikeid, kus otsitakse lausa üksteise võidu ülivõrdeid, et tema töödest rääkida. Möödus aeg ja imelikul kombel hakati samade tööde kohta kole halvasti rääkima. Minule jäi mulje, nagu käiks mõni mees neid öösel ümber maalimas. See ei ole mingi nali. Kõigest sellest olenes kogu tema elu ja tegevus, kogu elamine kuni sünnipäevade pidamiseni välja. Nimelt pidas ta oma sünnipäeva ainult siis, kui tal selleks tuju oli.

    Selline Võerahansu piltide mandumine kestis peaaegu kümme aastat. Ja siis, kui kümme aastat möödas, ilmus äkki kirjutis sellest, et Johannes Võerahansu maalid on hoopis väga head. See oli juba teine muutus.

    Minul on Tallinna kodus üks külalisteraamat, kuhu on oma arvamuse Võerahansu töödest kirjutanud ühed ja samad inimesed nii sellel ajal kui kunstniku tööd olid halvad, kui ka sellel ajal, kui need jälle heaks muutusid. Ikka ühed ja samad tööd, ainult jutud on erinevad. See paneb mõtlema...
    Greenberg sattus vastuollu omaaegse kunstnike liidu juhtkonnaga. Olen neid protokolle lugenud, olen ka mõnda aega tema juures õppinud ning tean isegi seda inimest, kes oli Greenbergi juures kõrvaltoas, kui talle tuldi ütlema, et ta ei ole enam kunstnik.

    Ta tõsteti kunstihoonest välja. Kunstnike liidu juhatus, kes pidi koosnema väga asjatundlikest inimestest, leidis ühel meelel, et Greenberg ei sünni mitte kuskile, et ta pole mingi kunstnik.

    Tollal oli Greenberg aastates mees. Saanud sellest teada, läks ta linnast välja ühte heinaküüni ning sealt ta surnult leitigi. Nüüd, kui tema tööd on jälle heaks läinud, kirjutas üks kunstiteadlane isegi sellest, et Greenbergi tööd on ehteks igale Euroopa muuseumile. Ükskõik, keda me ka ei meenutaks, ei saa mööda sellest, kuidas see hinnangu andmine ühele kunstnikule ikkagi käib.

    Olen sel teemal kunstiteadlastega palju rääkinud ja nemad on öelnud, et head ega halba ei ole üldse olemas, ei ole head ega halba pilti, vaid on teatud gruppide hinnangud. Üks grupp ütleb, et Võerahansu on hea, teine jälle väidab vastupidist. Iga kunstniku tööd on võimalik teha heaks või halvaks, aga ei tohi unustada seda, et kunst kõige üldisemas tähenduses on kunstniku jaoks rohkem kutsumus kui elukutse.

    Mitmed noored mehed sõidavad autodega ringi, pered pääl, teised mehed selles eas alles õpivad ja õpivad niimoodi eluaeg. Ka tööd teevad nad omamoodi. Meenub kuuldud raadiosari, kus klaariti tööandjate ja töötajate vahelisi tüliküsimusi. Jutt oli sellest, et üks mees oli teinud tööd ka nädalavahetusel ja asutus ei tahtnud ületundide eest lisatasu maksta.

    Mul võttis tükk aega, kui üldse aru sain millest räägitakse. Minul on nii, et töötad mõne töö kallal sada või kakssada tundi ning vahel oled sunnitud loobuma nii mõnestki teistlaadsest ettevõtmisest. Ükskord saad aru, et kõik need tunnid on läinud sellist rada, mis kuhugi välja ei vii. Ja see suur rõõm, kui olen lõpuks aru saanud, kus tegin vea. Ma ei ole kuulnud veel ühtegi kunstnikku küsimas, kes talle need töötunnid välja maksab.

    Meie jaoks on kõik Paidega seotud kunstnikud natuke tähtsamad kui mõne teise linna jaoks. Mõistlik on ära jätta hinnangute andmine ühele või teisele. Peaksime hoopis hoolitsema selle eest, et meil oleks üldse võimalik kuskil Paidega seotud kunstnike töid näha. Võiks olla ju üks galerii, kus näiteks kõik Paide kunstnikud saaksid kas või korra oma töid tasuta näidata. Siiani see meil puudub, ja ükskõik milliseid töid keegi teeb ja missugune on nende hinnang, on nad siiski üks osa Paidest. Siin on need kunstnikud kasvanud ja just selliseks, nagu nad on.

    Paidelastel oleks vaja näha ennast mitte ainult peeglist, aga ka läbi teiste silmade. Ja siit tuleb terve rida vägagi vajalikku tuleviku jaoks. Olgu pilt milline tahes, aga ma võin öelda oma kogemustest, et üks professionaali tehtud pilt koolimaja seinal võib mõjutada mõne inimese elu väga tõsiselt ja võib sellest teha niisuguse elu, et sellel inimesel on õnnelikke ja ilusaid päevi ilmas rohkem kui mõnel teisel. Kunstniku tehtud pilt koolimaja seinal on investeering, millele hinda anda on raske.


    LÕPP

    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein