Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    26 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Järvamaa mälestustes (Ants Viidalepp)

    JM 26. osa

    » JM 1. osa
    » JM 2. osa
    » JM 3. osa
    » JM 4. osa
    » JM 5. osa
    » JM 6. osa
    » JM 7. osa
    » JM 8. osa
    » JM 9. osa
    » JM 10. osa
    » JM 11.osa
    » JM 12. osa
    » JM 13. osa
    » JM 14. osa
    » JM 15. osa
    » JM 16. osa
    » JM 17. osa
    » JM 18. osa
    » JM 19. osa
    » JM 20. osa
    » JM 21. osa
    » JM 22. osa
    » JM 23. osa
    » JM 24. osa
    » JM 25. osa
    » JM 26. osa
    » JM 27. osa
    » JM viimane osa

    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    JÄRVAMAA



    MÄLESTUSTES




    Nende lugude autoriõigus kuulub Tiiu Saaristile, lood on salvestatud Kuma raadios

    Ants Viidalepp


    Paidest ja kujutavast kunstist

    Esimene maal, mida nägin, oli Paide kiriku altaripilt. Karl von Neffi tööst on koopia teinud Baranov ning tean, et altarimaali on kirikule kinkinud Aleksandra Feodorova.

    Teist õlimaali nägin ma Paides Krišpini juures. See kujutas üht ilusat värvilist sügist kõigi oma kollaste, punaste ja kirjude lehtedega. Ilmselt oli see ühe tõelise meistrimehe tehtud. Autorit ma tookord loomulikult vaadata ei osanud. Mäletan aga seda maja, kus maal asus - see oli Pärnu tänaval poe vastas, ja ka seda seina, kus pilt seisis. Poisiga, kelle kodus see oli, me eriti ei suhelnud, aga ma käisin tema pool just sellepärast, et seda maali näha.

    Kolmas pilt, mida lapsepõlvest mäletan, oli ühe tütarlapse portree, see oli Reopalu surnuaia juures esimeses väikeses majakeses. Maja oli tookord õlgkatusega ja seal elas naine, keda kutsuti Lehe Leenaks ning tema pojapoeg oli suviti Paides. Ma sain selle poisiga hästi läbi ja meil oli paljudest asjadest rääkida. Nõnda me istusime teinekord tundide kaupa tema vanaema väikeses hubases toakeses. Selles kahes aknaga pisikeses toas akna kõrval maal tütarlapse portreega oligi.

    Kui kunagi pärast jumalateenistuse raadioülekannet tuli Sargverest üks naine vaatama, kus seal raadio taga need pasunakoorid on, siis seda pilti vaadates tahtsin ka mina millegipärast teada saada, mis on maali teisel küljel. Kui jäin hetkeks sinna tuppa üksinda, võtsin tooli ja käitusin peaaegu samuti nagu see mutike. Pea oli maalitud poolprofiilis ja ma tahtsin kahgesti näha, kuidas pildilugu edasi läheb. Nõnda ma tooli peale ronisingi ja oma pea pildi taha pistsin.

    Algkoolis oli alumisel korrusel üks hästi suur maal, mida tahtsin pidevalt vaadata. See oli aga pandud pimeda koha peale ja ees olid ka veel mingisugused kapid. Pildil oli aga kujutatud männid ja vesi. Tagantjärele mõeldes tundub mulle, te see võis olla Konrad Mäe maalitud. Kahjuks polnud mul hiljem võimalik oletust kontrollida.

    Meie algkoolis oli veel üks kunstiteos, mida ma sain kooliajal kõige rohkem vaadata. See rippus teisel korrusel niinimetatud saalis. Selles ruumis olid meil võimlemistunnid, peod ja ka koorilaulu tunnid. Igal juhul meile oli see klassiuste ees olev suur ruum saaliks. Trepist üles minnes paremal olid iga nädal koorilaulu tunnid. Koori võeti vähegi laulda oskavaid õpilasi alates kolmandast klassist ja minulgi oli au sinna pääseda.

    Minu häälerühm seisis pinkide peal tagareas ja täpselt selle koha peal, kus too pilt oli. Nõnda ma ei teagi, vaatasin ma proovi ajal rohkem seda pilti või Juhan Zeigeri dirigeerimist. Endale tundus küll nõnda, et vahtisin pilti ja jorisesin kuidagi kaasa. Tagantjärele-tarkusega arvan, et see oli üks töödest, mis mõjutas mind nii tugevasti, et endalgi tekkis tahtmine maalida. Kas olid need pildid Konrad Mäe omad või hoopis Ants Murakini tööd, ei tea. Murakin oli esinenud Paides näitusel ja sealt võis nii mõnigi maal kooli sattuda.

    Keskkooli ajal oli meie koolis üks Ado Vabbe Taevaskoja-teemaline töö ja August Roosileht rääkis sellest meile üsna palju. Olen päris kindel, et kunstniku töö sattus kooli tänu August Roosilehele. Vabbe töö oli meie klassi ukse kõrval ja eks me poistega seda aeg-ajalt imetlesime. Aastaid käisin sellest tööst neli-viis korda päevas mööda, nii et pilk pildil peatus.

    Keskkoolihoone saalis oli veel üks rnärkimisväärt meistriteos -August Roosilehe üsna suuremõõtmeline akvarell Paidest, maalitud talvel kusagil Simsoni veski kandis Vallimäe all. Pildil olid kujutatud veskilised hobustega ja veski, lumiste puude vahelt paistis Vallitorn.

    Minu koolipõlveaastail oli Paides ka kunstinäitusi. Üks selline oli Bürgernusses ehk eestipäraselt öeldes kodanike klubis. Seal olid eksponeeritud August Roosilehe põhiliselt Kalevipoja-ainetel loodud akvarellid. Üks tema näitus oli aastaid hiljem ka Vallimäe salongis, tolles ilusas puukohvikus. Seal olid Paide ümbruse vaated, jällegi valdavalt akvarellid. August Roosilehe akvarelle nägin ma omal ajal veel kolmes-neljas kodus. Kõik need originaaltööd erinesid üsna tugevalt nendest piltidest, mida ma nägin tavalistes Paide kodudes.

    Üks suurem ja asjalikum piltide vaatamine oli mul ikkagi Tartus. Kord läks isa Tartu Ülikooli aulasse kuulama loengut vedelast õhust. Sissepääs oli kõigile vaba. Isa võttis mind tookord kaasa ja nõnda kuulasin minagi seda. Näidati ka, mida praktiliselt sai vedela õhuga peale hakata. Põnevaim selle kõige juures oli see, et samal korral käisime ka Raadi muuseumis ja sealt jäi mulle eriliselt meelde kaks asja. Nägin esimest korda Köhleri akadeemia-aegseid joonistusi ja ühte Offmanni pilti, millel oli kujutatud tulekahju. See oli üsna suuremõõtmeline. Esiplaanil jooksis aastates mees, juuksed lehvimas ja tagaplaanil põleng.

    Need olid tõelised kunstiteosed, mida ma nägin selle ajani, kui ise kunstikooli õppima läksin.
    Lisaks siin-seal nähtud töödele jagas August Roosileht meile kunstialaseid teadmisi ka koolis joonistustundides. Aastate jooksul olen püüdnud arhiivides töötada ja selgusele jõuda, mida minu Paides oleku aastatel, veidi enne ja pärast sedagi, kujutava kunsti alal toimus.


    Paide gümnaasiumi õpetajad. August Roosileht tagumises reas paremal

    Ajalehtedest olen leidnud mõndagi huvitavat. Selgus, et Paide gümnaasiumis oli 1920. aastal toimunud joonistuste ja käsitöö näitus, kus kunstnik August Roosileht ka ise esinenud mitmete töödega. Millistega, polnud selles kirjatükis mainitud. 1925. aastal oli kunstnik Franz Karl Eduard von Gebhardti surma puhul tolleaegses Järva Teatajas pikem lugu. Selles tutvustati von Gebhardti elulugu, kooliaastaid ja sedagi, et 1870. aastal oli ta olnud vennal külas Järva-Jaanis ja just seal maalinud oma ühe tuntumatest teostest "Püha õhtusöömaaeg", mida tollal Berliini rahvusgaleriis eksponeeriti.

    Huvitav on teada sedagi, et "Püha õhtusöömaaega" maalides otsis ta jüngrite ja Jeesuse algkujusid just Metstaguse ja Jalgsema küla peremeeste seast. Otsis ja leidiski. Ainult keda ta ei leidnud, oli Juudase kuju.


    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein