Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    3 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Järvamaa mälestustes (Ants Viidalepp)

    JM 24. osa

    » JM 1. osa
    » JM 2. osa
    » JM 3. osa
    » JM 4. osa
    » JM 5. osa
    » JM 6. osa
    » JM 7. osa
    » JM 8. osa
    » JM 9. osa
    » JM 10. osa
    » JM 11.osa
    » JM 12. osa
    » JM 13. osa
    » JM 14. osa
    » JM 15. osa
    » JM 16. osa
    » JM 17. osa
    » JM 18. osa
    » JM 19. osa
    » JM 20. osa
    » JM 21. osa
    » JM 22. osa
    » JM 23. osa
    » JM 24. osa
    » JM 25. osa
    » JM 26. osa
    » JM 27. osa
    » JM viimane osa

    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    JÄRVAMAA



    MÄLESTUSTES




    Nende lugude autoriõigus kuulub Tiiu Saaristile, lood on salvestatud Kuma raadios

    Ants Viidalepp

    Paidele omased tõed ja naljad

    Selles loos tulevad mõned tõed ja naljad, mis olid tookordsele Paidele väga omased. Kuidas keegi tänapäeval nendesse suhtub, jätan lugeja otsustada. Küllalt palju on ette öeldud ja räägitud, kuidas pidid ja kuidas ei tohtinud käituda. Nendes lugudes on tõde, on nalja ja vahest õpetlikkugi.

    Esimene lugu
    Paide turuplats oli niisugune tähtis koht, mida sakslaste eeskujul võis nimetada ka maailma keskpaigaks. Nemad ju laulsid kaua aega ühes laulus, et Berliin on maailma keskpunkt. Paides oli selleks turuplats. Kogu lugu on naljast tegelikult väga kaugel. Sellel turuplatsil ja ümbruses keerles kogu tolleaegne Paide linnaelu.

    Teine lugu
    Paides oli üks filosoofikalduvustega mees. Ta oli härra Laube kojamees. Mäletan, et oli sügisene aeg. Kojamehel oli Laube aiamaal paar vagu kartuleid ja naine muidugi võttis need üles. Vanamees kõõlus niisama aiavärava peal. Eks naine ajanud meestki tööle, aga temal oli parasjagu muidki tähtsaid asju mõtelda. Vihmasadu oli just lõppenud ja vikerkaar seisis taevas. Vaadanud siis vanamees seda vikerkaart ja lausunud: "Vikerkaarel seitse karva, iga karv on ise värvi."
    Tegelikult on see lause üks omamoodi värvusõpetuse osa, mida ma hilisemal ajal oma tudengitelegi meelde olen tuletanud, sest see oli ehk minule esimene kokkupuude värvustega. Tema teine ja põhiline ütlemine oli aga selline: "Kõik, mis sünnib Paide turuplatsil, see sünnib ka maailmas". Pole ju mingit mõtet ronida Tallinna või minna kibedasti kartuleid võtma, kuigi eit tagant sunnib. Temal olid omad maailma asjad mõtelda.

    Kolmas lugu
    Üks Paide korralik bürger, kellel oli oma maja ja kelle lapsed olid korralikult koolitatud, armastas viina võtta. Et tal oli terane mõistus ja et ta oli veidi maailmas ringi rännanud ja ilma näinud, siis tavaliselt ei rahuldanud teda need jutud ja tegemised, mis ühes keskpärases viinalauas korda saadeti. Nõnda ta siis mõtleski rahva lõbustamiseks igasuguseid asju välja. Küll ta käis aeg-ajalt kohut oma ülemustega, küll nurises ilmaelu üle, aga ta tegi seda kõike kuidagi rõõmsameelselt ja toredalt, nii et nendest kujunesid omamoodi etendused.

    Ühel päeval sai ta hakkama niisuguse trikiga, mis oli täitsa suur number. Nimelt olevat ühel päeval kusagil turuplatsi läheduses viinavõtmine igavaks läinud. Kaua siis võib igasuguseid jutte rääkida ja kuulata! Teinudki ta sellise ettepaneku, et jookseb ihualasti piki Pärnu tänavat turuplatsilt koju, ja et politsei teda tee peal kinni ei võta. Mees elas päris meie lähedal, umbes poolteist kilomeetrit kesklinnast. Muidugi leidus kohe mehi, kes olid nõus kihla vedama. Selle peale võtnud Paide korralik bürger riided seljast ja hakanud kodu poole silkama.

    Politseinikud pidasid ta muidugi õige varsti kinni ja toimetasid jaoskonda, kus meest häbistati ja lisaks protokoll kirjutati. Jutud olid ka tol ajal linna peal väga kiired levima. Peagi oli asi kodus teada. Eks seal sugulased häbenesid ja naised näägutasid. Mõned naised olid õnnelikud, et nende mehed sellist tempu polnud korda saatnud, teised tundsid äpardusest heameelt, täpselt kuidas kellegi suhted tolle perega olid.
    See jututuba kestis ilmatuma aja, aga kõik kõmujutud lõpevad ükskord ära ja nii vaibus seegi lugu. Üks sõbramees oli mõni aeg hiljem küsinud: "Muidu mõistlik ja korralik mees, misjaoks sa niimoodi pidid tegema? Vaata kui palju jama sellega oli." Tembutaja reageeris sellele üsna toredalt, vastates: "Eks seda jama oli nüüd küll, aga tead, nalja sai ikka ka!"

    Neljas lugu
    See on minu A-mammast. Kas see lugu vanaemast on nali või karm elutõde, otsustagu igaüks ise. See juhtus Paides siis, kui igal pool ametiasutustes räägiti põhiliselt vene keelt, seega siis vahetult pärast sõda. Minu vanaemal oli üks väga hea sõbranna, kellest ta lugu pidas ja kes oli tõepoolest igati tõsine tööinimene. Tema nimi oli Lohvarti Anna. Ta elas Prääma kandis endises mõisavalitseja majas. Pool maja oli punane, pool valgest kivist. See maja on veel praegugi Prääma tee ääres alles.

    Anna mees oli saksa ajal olnud omakaitses. Juttude järgi olevat ta kunagi metsas ka mõne paugu teinud, sai vist ühele kitsele pihta. Tal muidugi polnud sulega kübarat ega nahktagumikuga pükse, ta oli rohkem asjaarmastaja ja veidi ka salakütt. Oli selle jahipidamis-õigusega kuidas oli, igatahes püss tal oli ja ta käis kusagil silla peal valves. Mingit muud pahandust polnud ta omateada teinud. Nüüd, kui uus valitsus tuli, aimas mees juba ette, et ega see sillavalvamine hästi lõpe. Eks tuleb aru anda ka sel ajal tehtust, miks sa saksa ajal püssiga ringi liikusid jne. Aga püss - see maksab palju. Eks tal püss olnud ära peidetud. Ta õpetas igaks juhuks Annale, kuidas püssi korras hoida. Anna õppinudki püssihooldamise ära.

    Mees pandigi kinni ja Anna puhastas aeg-ajalt püssi. Ükskord juhtunud aga nõnda, et just sel hetkel, kui Anna püssi puhastas, olnud üks naabrimuttidest kohal. Anna oli selle ära unustanud, et ka naabrid on olemas. Eks see kohe pärinud Anna tegevuse kohta. Salata polnud midagi, kui sul ikkagi suur vintpüss näpuvahel on ajal, kui relvad tuli kohustuslikult ära anda.

    Anna pannud küll püssi uuesti peidupaika, kuid ei läinudki kuigi kaua, kui võimumehed kohale tulid. Aga nii palju oli see asi siiski aega võtnud, et Anna meie A-mamma juurde jõudis joosta. Rääkinud oma vahelejäämise loo ära. Meil olid vanasti lehmad ning lehmalautki oli alles. Annal oli endal tookord kaks lehma. Anna siis arvanud, et ega miilits temale midagi suurt teha saa, aga loomad viib minema. Palunud siis A-mammat, et see ühe lehma endale võtaks. Vanaema muidugi nõus, toonud selle ruttu ära ja pannud lauta. Anna oligi ära viidud ja lehm ka ära võetud.

    Ühel päeval oli tuldud ka meie A-mamma juurde. Mina olin sel ajal koolis. Kui koju jõudsin, teatas vanaema, et tema on vahepeal miilitsast käinud. Minu küsimusele vastas ta vaid: "Anna lehma pärast". A-mamma seletaski mulle kogu loo.

    Vanaema oli sisse kutsutud ja päritud, kelle lehm tema laudas on. A-mamma muidugi kinnitanud, et tema oma. Mehed lauda taga aga väitnud, et Lohvarti Anna oma. Nõnda nad mõnda aega vaielnud, kuni üks meestest käratanud: "Kuule vanaeit, ära valeta, see on Lohvarti Anna lehm!" Uurisin siis, kuidas A-mamma sellele reageeris. "Lõin kepiga vasta maad ja ütlesin, et kuulge härrad, mina olen 82 aastane vanainimene, ma pole eluaeg veel valetanud ja selle kuradi lehma sita pärast mina valetama ka ei hakka!" Ja oligi koju tulnud. Anna aga istus oma aja ära, pesi vangimajas põrandaid ning kui ükskord koju pääses, sai A-mamma käest lehma tgasi. Vanaema sai aga Lohvarti Anna käest elu lõpuni tasuta piima ning Anna tõi selle veel iga päev kohalegi.

    A-mamma matustel küsisin Lohvarti Annalt, miks siis naabrid ikkagi kaebama läksid. Anna vastas selle nõnda: "Mul oli lihtsalt rohkem sulgi seljas, eks neil hakanud kade meel. Ja oligi kogu lugu".


    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein