Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    1 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Järvamaa mälestustes (Ants Viidalepp)

    JM 20. osa

    » JM 1. osa
    » JM 2. osa
    » JM 3. osa
    » JM 4. osa
    » JM 5. osa
    » JM 6. osa
    » JM 7. osa
    » JM 8. osa
    » JM 9. osa
    » JM 10. osa
    » JM 11.osa
    » JM 12. osa
    » JM 13. osa
    » JM 14. osa
    » JM 15. osa
    » JM 16. osa
    » JM 17. osa
    » JM 18. osa
    » JM 19. osa
    » JM 20. osa
    » JM 21. osa
    » JM 22. osa
    » JM 23. osa
    » JM 24. osa
    » JM 25. osa
    » JM 26. osa
    » JM 27. osa
    » JM viimane osa

    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    JÄRVAMAA



    MÄLESTUSTES




    Nende lugude autoriõigus kuulub Tiiu Saaristile, lood on salvestatud Kuma raadios

    Ants Viidalepp

    Teine tõmbas ära kabiinilt ühe laua, lõpuks lõhuti ka ujula torn, ja hakati ujulatki lammutama.

    Sama teed läks ka staadion, kaasa aitasid sportlased ise. Eks nendegi hulgas oli niisuguseid, kes spordist päris õigesti aru ei saanud. Seal aeg-ajalt kakeldi, sõimati, murti mõned jalaluudki. Nõnda jäi pikapeale viisakam rahvas staadionist eemale. Tänapäeval kahjuks ei tea paljudki, kus see staadion ja ujula Paides üleüldse asusid.

    Kui hästi mõelda, siis tõi sport meile kõigile palju kasu. Juba paljas teadmine, et kunagi on Paides olnud uhke ja võimas staadion, on midagi väärt. Omaette väärtus oli ka nende meeste ettevõtmine, mis näitas, et selleta poleks Paide muutunud niisuguseks, nagu ta tol korral oli ja on praegugi. Selliste meesteta pole mõeldav ükski areng. Ehkki staadion hiljem hävis, ei hävinud sportlik mõtteviis, alles jäi positiivne osa, tulid juurde uued spordialad. Staadionil toimuva kõrval arenesid jõudsalt ka sisealad.

    Ma mäletan, et Paides käis maadlemas maailmameister Jaan Jaago, kes oli omamoodi tsirkusemees ja spordist oli tal hoopis omamoodi arusaamine. Kui Jaan Jaago esinemised olid välja kuulutatud, siis vaatama tuli üsna palju rahvast. Ma ei tea, kas maadluspartneriga oli kokku lepitud või mitte, aga tavaliselt ta pusis üsna tükk aega, enne kui sai oma vastase selili. Kaotaja hakkas siis kohe vaidlema, sest tema arvates oli Jaan Jaago valet võtet kasutanud. Seepeale meister rahustas rahvast, et nõnda olevat see alati, tema teinud kõik õigesti, ainult partner oli lihtsalt nõrgem.

    Meie, poisikesed, olime tollal spordist üsna teadlikud ja saime mõnestki asjast omamoodi aru. Aga ega Jaan Jaago meie silmis seepärast austust ei kaotanud. Ta kandis harjas juukseid ja pärast tema nägemist käisin minagi mitu aastat soenguga, kus pealael olid mõned üksikud juuksesalgud, aga kukal ja kõrvatagused olid päris paljaks aetud. Ja loomulikult hakkasime meie kõik ka õhinal maadlema.

    Mäletan sedagi, et ta tegi ühe omapärase triki. Nimelt pani krae kaela, ajas kaela hästi jämedaks, pani kraenööbid kinni ja tõmbas siis krae üle pea ära. Meie muidugi läksime pärast seda trikki proovima. Hakkasime ka oma kaela lihaste jõul jämedaks ajama. Ise olime selili maas, teine poiss istus kõhu peal ja nii me muudkui kangutasime oma kaela jämedaks.
    Peale Jaan Jaago käis Paides ka üks teine mees, keda kutsuti Saaremaa Suur-Tõlluks. Tema tegelik nimi oli vist Säilik. Tema näitas enamasti igasuguseid jõunumbreid. Ta läks keset lava, ajas jalad püsti, jalgade peale pandi jäme raudsiin. Siini otstesse seoti palgid ja nende palkide kummagisse otsa otsiti saalist seitse-kaheksa meest, kes painutasid selle siini pikkamööda tema jalgade peal kõveraks. See oli jälle meiesugustele poistele paras number, mida püüdsime järele teha.

    Ja siis lõpuks tuli Paidesse Kristjan Palusalu, kes oli hoopis teist masti mees. Ka tema maadlemine oli teistsugune. Aga ennekõike oli ta läbi ja lõhki erakordselt sümpaatne sportlane. Kui ta oma võistlustest rääkis, tegi ta seda sellise innuga, et poisikesed said endale maadluspisiku külge. Oma tutvusringkonnas ei mäleta ma ühtegi poissi, kes aastaid pärast seda poleks Järvapoegade või Kaitseliidu võimlas maadlemas käinud. Sealt kasvasidki välja sellised spordipoisid nagu Roos, Niglas, Malstein jt.

    Mingil ajal tunti Paides huvi ka poksi vastu. Tallinnast käis härra Matsoo paidelastele poksikursusi andmas. Minagi käisin nendel kursustel. Ainult et poksist ei tulnud Paides midagi välja, kuigi ka siin peeti oma poksivõistlusi. Hiljuti sain Tallinnas kokku mehega, kes ka Paides poksivõistlustel esines. Siis oli ta kangesti kõhna olemisega ja pika ninaga. Algul hakkas ta suure hoo ja rabinaga peale, kuni sai vastaselt ühe tou vastu nina. Tookordne võistlus jäigi kätki, sest ninast hakkas verd jooksma. Ma ei mäleta, et pärast seda oleks veel poksivõistlusi peetud, aga maadlemiga tegeleti hoogsalt edasi.


    Järva esivõistlustest tõstmises osavõtjad

    Paide elu kujunemisel on spordist olnud suurt kasu, kuid üks mees sai sellest ka isiklikku kasu. See mees oli härra Malstein, kes oli üsna andekas sportlane. Ma mäletan, kui me Sigade tänava poistega jalg-pallivõistlusi pidasime, oli temagi seal üks kangemaid. Ta oli minust mõned aastad vanem, füüsiliselt väga tugev, suurte eeldustega poiss, kes oli valitud Sigade tänava poiste jalgpallimeeskonna kapteniks.

    Hiljem ei saanud mina ennast temaga võrreldagi. Ta hüppas küllaltki hästi kõrgust, kuulitõukes polnud talle vastast, mängis jalgpalli ja maadluses polnud kogu Järvamaal temast tugevamat. Tean seda jällegi ühe spordisündmuse kaudu, millest räägiti hiljemgi üsna palju.

    Paljud inimesed aitasid spordi arengule omamoodi kaasa, aga tema kaudu nähti veel kaua Paide moodi ja arusaamist mööda spordist kasusaamise oskust. Malstein töötas nimelt kondiiter Glübleri juures. Mis ametis ta seal oli, seda ma ei tea, aga hiljem olevat ta ka pagari ametit pidanud. Algul olnud lihtsama töö peal, vedanud leiba laiali, sõtkunud tainast.
    Glübler ise oli vanapoolne, sile ja libe rahvamees. Tal oli oma äri ja kohvik, kus olid müügil väga head koogid. Üldse oli ta lõbus ja kena mees, aga veel toredam oli tema tütar, kes iseloomult ja olemuselt oli täitsa isasse. Vähemalt minu arvates küll.

    Glüblerile meeldis ennast näidata, seepärast tahtis ta ka spordi seltskonnas omamoodi kaasa lüüa. Algul oli ta ametis staadionil: küll mõõtis hüppekastis, küll toimetas niisama siin ja seal. Kui Malstein hakkas maadlusega tegelema, jäi temagi abilisena maadluse juurde.

    Mäletan ühte kuulutust, kus rahvast kutsuti Järvamaa maadlemise esivõistlustele. Kuulutusele oli suurte tähtedega kirjutatud: raskekaaluvõitjale paneb kondiiter Glübler välja vankrirattasuuruse tordi. See oli eriauhinnaks. Võistlused olid ühes üsna väikeses ruumis ja seal polnud pealtvaatajatele õiget kohtagi. Rahvas istus lausa mattide äärel, ümber saali oli vaid kaks rida toole. Nõnda sai seda võistlust jälgida paari meetri pealt. Poistele oli muidugi eriti põnev nii lähedalt maadlejaid vaadata, sest maadlusega käivad kaasas ka igasugused sellised asjad, mida muidu tähelegi ei panda.
    Omaette number oli kaalust mahavõtmine. Selle vahe sees, mis jäi kaalumisest võistlusteni, sõid mehed, kes olid kaalumise eel nälginud, oma kõhud jälle täis. See aga andis võistluste ajal juurde omajagu lisalõbu ja hääli, mis lihtsalt kuulusid kogu selle madina juurde, aga see ei seganud poisse põrmugi.

    Ka mõned naised olid tulnud võistlusi vaatama ja neil tuli selle olukorraga arvestada. Omamoodi tore oli ka see, et härra Glübler vaimustus maadlemisest üha enam ja enam. Peagi oli võistlustel ka proua Glübler ning nende võluv tütar Tamara, kes oli saksa gümnaasiumi lõpetanud. Ühte selle kooli lõpetanud daami ei saanud mitte kuidagi võrrelda teiste Paide linna noorte daamidega. Tal olid ikkagi mõningad eelised, ükskõik siis mida neist sakslastest ja saksa koolist ka arvati.
    Mäletan hästi üht lõppvooru võistlust, kus härra Malstein maadles esikoha pärast ühe Järva-Jaani mehega. See võistlus oli ülimalt tasavägine, kord oli üks, kord teine sillas ja tehti veel teisigi ohtlikke võtteid. Lõpuks ei pidanud härra Glübler vastu ja karjus üle saali: "August, August, pressi peale!" Eks August siis pressinudki nii kõvasti, et sai tolle mehe selili. Lõpplahendus oli aga see, et August Malstein pressis ennast tollesse peresse väimeheks.

    Paidelaste teatud seltskondades jagus siis üsna pikaks ajaks asjaloo arutamist, et kuidas ikkagi võis nii juhtuda, et üks lihtne spordipoiss sai saksa kooliharidusega naise ja kaupluse ning pagaritöökoja omanikuks.

    Minu vanaema näiteks huvitas see väimeheks saamise probleem väga, meiesuguste jaoks oli ta ainult üks tugev sportlane ja väga tore poiss. Pealegi ei olnud üldse kahtlustki, et just tema kuulub nende sportlaste hulka, kelle kohta Gori karikatuuris öeldakse: "Erakordne rahumees, ta oskab lugeda ja kirjutada ja tunneb ka kella."

    Jätame selle mehe ja maadlemise perekonna siseasjaks ja polegi oluline, kelle jalga lõpuks püksid jäid. See oli ühtekokku üks võimalus spordist kasu lõigata. Seda enam, et tänapäeval on tegelikult kõik kutselised sportlased, räägitagu ja pandagu nad kirja kuidas tahes.

    Millist kasu mina sellest suurest sporditegemisest sain? Mina ei jõudnud kunagi Malsteini saavutuste lähedalegi, aga mulle lihtsalt meeldis kõiki neid asju teha. Ma suusatasin palju ja käisin ka võistlustel. Kuigi Helmut Raudam startis 10 kilomeetri sõidus tavaliselt viimasena, sõitis minust vuhinal mööda ja tuli esimesena finišisse, võistlesin ma alati lõpuni.
    Hiljem hakkasin matkama. Nüüd muidugi ei suuda ka sellega tegeleda. Kui nüüd selle sporditegemise peale mõtelda, siis minu kasu on päris käegakatsutav. Mina kogusin elamusi, lõhnu ja värve. Mul on meeles, kuidas me Paide - Türi jalgpalli maavõistlustel tegime värava taga niisugust laulukoori, et järgmisel päeval ei saanud meist keegi rääkida, sest hääled olid kähedad. Ja minu kõige konkreetsem kasu on selles, et olen nendest võistlustest ja inimestest pilte teinud.

    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein