Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    8 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Järvamaa mälestustes (Ants Viidalepp)

    JM 13. osa

    » JM 1. osa
    » JM 2. osa
    » JM 3. osa
    » JM 4. osa
    » JM 5. osa
    » JM 6. osa
    » JM 7. osa
    » JM 8. osa
    » JM 9. osa
    » JM 10. osa
    » JM 11.osa
    » JM 12. osa
    » JM 13. osa
    » JM 14. osa
    » JM 15. osa
    » JM 16. osa
    » JM 17. osa
    » JM 18. osa
    » JM 19. osa
    » JM 20. osa
    » JM 21. osa
    » JM 22. osa
    » JM 23. osa
    » JM 24. osa
    » JM 25. osa
    » JM 26. osa
    » JM 27. osa
    » JM viimane osa

    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    JÄRVAMAA



    MÄLESTUSTES




    Nende lugude autoriõigus kuulub Tiiu Saaristile, lood on salvestatud Kuma raadios

    Ants Viidalepp


    Ka nelipühilased olid olemas ja olid mingid sakslaste ühingud. Seda tean sellepärast, et mu vanemad suhtlesid nende rühmituste teatud osaga. Ja ühe klassivenna vanemad olid nelipühilised. Ükskõik, millisesse rühmitusse nad ka kuulusid, pidasid nad ennast ja nende kombeid teistest paremaks ja mulle jäi küll selline tunne, et ega nad teistesse usuliikumistesse just sallivalt ei suhtunud.

    Aegade jooksul puutusin ma kokku kõikide liikumistega. Pealegi räägiti koolis igal võimalikul juhul, et Paidest olevat ennegi prohveteid tulnud. Koolis räägiti mitmel korral ühest Järvamaa või koguni Paide mehest, kes Lasnamäelt Tallinna külje alt lubanud ühe osa inimesi taevasse viia. See mees olevat maetud Reopalu käimistule. Käisime poistega mitmel korral tema hauda otsimas, paraku ei leidnud. Või ehk leidsimegi, enam ei mäleta.

    Algkooli-aastatel räägiti sellest sündmusest päris mitmel korral, räägiti ka kodus. Nimelt olevat üks Seinapalu mees läinud kord Paide linnast koju ja Mättamäe küla vahel tulnud talle Jeesus vastu, visanud "viis pihku" ja ajanud tükk aega sõbralikku juttu. Tol ajal ei osanud ma mõelda, kas see on tõsi või mitte, ma lihtsalt fikseerisin selle teadmise eneses. Pealegi oli minule kodust kaasa antud teadmine, et Paides on eriline rahvas ja temaga võib juhtuda igasuguseid asju. Tänaseks võin ma sedagi öelda, et olen maailmalõppu üsna mitu korda üle elanud.

    Ei ütleks, et need maailmalõpu kuulutamised oleksid minule mingit jäävat mõju avaldanud, aga kui sulle ikka teatatakse, et maailmalõpp on näiteks 6. veebruaril, siis jääd natukene tõsisemaks. Pealegi arutati neid probleeme nii kodus kui külas käies. Mõni küll naeris ja muigas, aga oli neidki, kes asja ülitõsiselt võtsid.

    Mäletan üht taolist juhtumist. Anna vallas oli jälle üks punt rahvast kokku tulnud, ikka palunud ja palvetanud, kuni ühel koosolekul olevat kuidagi kindlaks tehtud, et just järgmisel hommikul tulevat Jeesus pilve pealt maa peale, et kogu seda palvetavat rahvahulka taevasse viia. Ja siis kerkinud päevakorda hoopis praktilisemat laadi küsimus.

    Nimelt tuli otsustada, millise künka otsa ronida, et Jeesusele paremini silma paista, sest kardeti, et ta võiks muidu mõned valed mehed taevasse viia. Ühed olid soovitanud katusele ronida, naised jälle kartnud sellist ronimist ette võtta. Lõpuks lepiti kokku ja roniti õues oleva haopinu otsa. Nõnda vähemalt Paides räägiti. Kaasa oli võetud piiblid ja vihad, et nende abil oleks kergem õhku tõusta.

    Paraku lõppes lugu sellega, et Jeesus neile järele ei tulnud. Taevassemineku-juttu jätkus linnarahvale mitmeks kuuks arutada, kuni üks Järva-Jaani veskiomanik kohalikus ajalehes reklaamis oma ettevõtmist nõnda: "Maailmalõpp on küll 6. veebruaril, kuid uus jahu-ja saeveski Järva-Jaanis Jaama juures töötab edasi. Töö korralik, hinnad mõõdukad."


    Seltskondlikust elust Paide rahvamajas

    Igaühel on Paide rahvamajaga seoses erinevad mälestused. Minu mälestused algavad ajast, mil ehitist veel olemaski polnud. Käisin lasteaias, mis tookord asus tulevase rahvamaja kõrval valges kivimajas, kus nüüd on trükikoda. Rahvamaja platsi peal olid meie mängumaad. Nõnda oli see kõik need paar-kolm aastat, kui ma lasteaias käisin. Viimaks valmis meie mängumaale rahvamaja.

    Järgmine mälestus on mul aga sellest ajast, kui käisin juba algkoolis. Ühel päeval võeti meid kooli ees rivisse, orkester tuli kolonni ette ja üheskoos marssisime Reopalu metsa. Tõime sealt igaüks kaasa väikese kuusekese.
    Kogu see ettevõtmine oli väga hästi ja pidulikult korraldatud. Veel samal päeval istutasime need ümber rahvamaja ning aja jooksul kasvas nendest üks suur ja ilus kuusehekk.

    Hilisemast ajast, kui rahvamaja juba tegutses, on meeles emadepäeva aktus, skautide kokkutulek ja muudki. Olen sealsel laval mänginud näitemängudes, kuulanud kontserte, näinud esinemas nii kutselisi kui ka asjaarmastajad. Samas on esinenud ka mitmed musta maagia ja mustkunstiasjamehed, aga ka Jaan Jaago, Saaremaa jõumees Sannik ning Kristjan Palusalu. Mul on olnud võimalus jõudumööda kaasa aidata Paide kuulsate maskiballide saali dekoreerimisele, samuti paljude koolipidude ja näitemängude kujundamisele. Ja eks seal sai ka hiljem filme vaadatud, teiste tantsimist jälgitud, ise tantsupõrandal oldud ja ukse vahelt nähtud Paide seltskondliku klubi üritusteks kaunistatud saali, mille oli kujundanud August Roosileht.


    Paide rahvamaja avamine 3. veebruaril 1929.

    Kõige selle ilusa ja kauni kõrval on mulle ometi jäänud mulje, nagu selle majaga oleks pidevalt midagi lahti. Kõigest, mis selles majas ikkagi juhtus ja millised olid minu tunded, võibki edaspidi lugeda.

    Meenub emadepäeva aktus. Tookord rääkis meie, hundipoegade karja juht nii ilusasti, et kui vaatasin kõne ajal emade nägusid, siis polnud küll ühtegi, kes poleks nutnud. Kodus hiljem räägiti, et nõnda head kõnemeest pole keegi varem kuulnud. Mina muidugi olin selle üle eriti uhke, sest tegu oli meie karja hundiga.

    Päris tõesti, mul oli tunne, nagu oleksin mina ise mingi vägeva asjaga hakkama saanud. Kui meil oli skaudi malevate kokkutulek, siis Tallinnast tulnud skautmaster Mihhelson rääkis skautidest ja skautlusest niivõrd ilusti, et oleks äärepealt mind ja veel mõnda poissi nutma ajanud. Aga nutta ei sobinud juba sellepärast, et niisugune asi polnud skaudile kohane. Aga "laua alla" rääkis ta meid igal juhul. Ma arvan, et see piltlikult öeldud "laua all" olemise tunne oli sama vägev kui neil emadel, kellel kõne ajal silmad märjaks võttis.
    Näitemängu tegemisega, eriti kahe näidendiga, olid mul hoopis teistsugused suhted. Üks neist oli August Roosilehe kujutatud "Rakett-lennuk". Mina olin selles marsielanik. Mäletan, et pähe olid tehtud igavesed suured kõrvad j a rinna peal oli suur ketas, millel tähed peal ja sellel kettal oli veel üks seier ka tiirlema pandud. Raketi maaletulek oli minu arust efektselt lahendatud ja õnnestus igati. Aga kui me selle raketi seest välja ronisime ja tähti uurima hakkasime, pidime välja veerima sõna EESTI.

    Siis kruttisime oma kõhu peal olevat seierit ja sellega oleks justkui i-le punkt pandud - me kõik oskasime äkki eesti keelt. Näidend ise oli ilmatu vahva, pikk ja põnev. Minul tuli kogu näidendi jooksul üksainus lause ütelda. Aga õige hetke ootamine oli nii õudne, see küpsetas mind korralikult läbi, kurk kuivas ja oma etteastet oodates läks meil vähemalt kümme korda lause meelest. Ma ei tea siiani, kas ja kuidas ma tolle lausega laval hakkama sain.

    Teine kord oli asi veelgi hullem. Siis ma olin kosilane. Olin sedasorti kosilane, kes pidi oma väljavalitut suudlema, vähemalt seda üritama.

    Kui ma elus ehk tookord enam nii ohmu ei olnudki, ei tahtnud suudlus mitte kuidagi õnnestuda. Ma pidin seda igati üritama ning mingi rabelemine pidi ka olema. Veel aastakümneid hiljem nägin unes, kui paha mul seal laval oli. Näidendite mängimine ei keelanud mul silmi-kõrvu lahti hoidmast ja eks ma nägin seal nii mõndagi põnevat.

    Üks esimesi etendusi, mida ma rahvamaja vastsel laval nägin, oli operett "Geiša". Zeiger oli muusikajuht ja Roosileht tegi dekoratsioonid. Esitas Paide isetegevuslik noorteselts Voog. Mäletan sedagi, et etenduse päeval pandi Paide - Türi vahel liikuma abibuss. Kohalik ajaleht, vist Järva Teataja, soovitas Türi rahvale, et veel on võimalik näha liblikaliselt kirjusid ja kergelt hõljuvaid Jaapani geišasid. Et asi Türi rahvale veelgi kättesaadavam oleks, soovitati üles otsida tarbijate ühistust härra Kuudeviita ning piletit ette tellides saavat selle 30 protsenti odavamalt. Lavastus ise oli muidugi tore, aga minu jaoks olid seal August Roosilehe tehtud lavapildid. Kujundus oli just nimelt selle etenduse tarbeks. Kui varasemaid dekoratsioone kasutati mitmes lavastuses, siis nüüdsed olid sisuliselt hoopis teisel tasandil. Siit alates sai selline kõrge tase Paide puhul kujutama seaduseks.

    Ühte Estonia teatri etendust õnnestus mul ka näha. See oli operett "Chicago hertsoginna". Laulsid Ago Lüüdig ja Milvi Laid. See etendus oli just Paide moodi. Algas suure elektri-ilutulestikuga, ainult et ühel hetkel kustus see lõplikult ara ja rahvale öeldi, et elekter ei mõtlegi tagasi tulla. Oodati oma kolmveerand tundi, kes jalutas niisama, kes käis puhvetis ning lõpuks operett jätkus. Nüüd olid välja otsitud kohapealsed akul töötavad nn "lambituled" ja nende abil kulgeski lavastus lõpuni. Aga ega see asja muutnud. Kõik oli tehtud tasemel ja paidelastele lavastus meeldis.


    Stseen lavastusest "Silva".

    Tegelikult oli rahvamajas väga palju selliseidki üritusi, kuhu lapsi kaasa ei võetud. Aga ega siis meie sellest eriti hoolinud. Mäletan juhust, kus saalis pidi andma kontserdi preili Bockmann preili Kimmeli klaveri saatel. Asja tegi põnevaks see, et soolokontserdi järel oli plaanis ka näitemäng. Oli oktoober, mil õhtud juba parajalt pimedad. Meie, poisid, läksime akna taha piiluma, sest sisse meid ju ei lastud.


    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein