Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    21 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Väljavõtted Russovi "Liiwimaa kroonikast" Paide kohta

    Väljavõtted "Liiwimaa kroonikast" Paide kohta

    » Väljavõtted "Liiwim...

    Tagasi ajaloo artiklite juurde



    Väljavõtted Balthazar Russowi “Liivimaa kroonikast” (1584)

    Tekst pärineb 1920. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi poolt välja antud trükist (esimene avaldatud eestikeelne tõlge) – kirjaviis muutmata



    ... Liiwimaa priius ja omawoli oli walitsejate ja aadli ning kodanikkude juures wäga suur. Ja ei tahtnud ka walitsejad ja ka lihtsad aadlikudki oma riietes ja ehetes piiri pidada. Sest lihtsad wõimukandjad, nagu komtuurid ja fogtid, tahtsid kuldkeedega, pasunate ja kalliste riietega, nagu oleksid nad kuningad ja würstid, wastu kõike kommet ning kohust hiilgada ja uhkustada. Üks Paide fogt, Hinz von Tülen nimi, kandis kuldkeed, mis 21 Ungari naela kaalus ... (I, lk 9)

    Konrad von Mandern, kümnes Saksa ordu meister Liiwimaal, 1269-1272
    Aastal 1269 sai Konrad von Mandern Liiwimaa meistriks, see, kes toreda Paide maja Järwamaale ehitas ja Miitawi maja Kuramaale. Selle meistri ajal tappis üks wojewooda Leedu kuninga Mendowi nagu koera maha ja sai siis see mamelukk oma õige palga. Sel meistril wenelaste, kurelaste ja samaitidega palju tegemist; ta sõdis nendega mõnda korda ja kaotas ühe korra 600 meest ja 20 orduwenda ja teine kord 10 wenda. See meister palus enese ametist priiks oma wanaduse pärast, kui kolm aastat oli meister olnud, ja läks Saksamaale. (I, lk 34)

    Seisukord Rootsimaa wastu, 1554 ja 1555
    Aastal 1554 saadeti Berent von Schmerten ordufogt ja Paide wõimukandja, Rootsi kuninga Gustawi juurde kuningalt taotlema, et see kõige tõega moskwalase wastu sõda algaks. (I, lk 80)

    Rakwerelaste endine ülbus, 1558
    Aga mõned mõistlikud inimesed lõid risti ja ütlesid: Jumal wõtku meid hoida Wiljandi hüppamise, Paide joomise ja Rakwere eestantsimise eest. (I, lk 92)

    Kuda lossid maja jäetakse, 1558
    Kui Berent von Schmerten, Paide fogt ja wõimukandja, kuulis, et moskwalane Tartu oli ära wõtnud, jooksis ta juure hirmu pärast kõige oma kojaperega minema ja jättis uhke kindla Paide maja kaitseta ja üsna lahtiselt maha, ja see maja oli igasugu tarbewara rohkesti ja üliküllalt täis. Ja kui Saksa sõjamehed, keda moskwalane Tartust wabalt ära laskis Tallinna ja Riiga minna, Paidest mööda läksid ja maja awatud ja rahwast tühja leidsid olewat, jooksid nad sisse, pidasid lõbu Paide wiina ja õllega ja wõtsid kaasa, mis keegi tahtis, ja jätsid maja jälle sinna maha, nõnda kui ta enne neid oli. Aga kui wähe wenelasi oleks olnud, siis nad oleksid tema ilma waewata wõinud ära wõtta. Pärast seda wõttis Kaspar von Oldenbokem, üks noor sõjamees, selle maja ära ja pani wähese wäega sealt wenelasele waprasti wastu. (I, lk 94)

    Oldenboken päästab Paide ära, 1560
    Teiste hulgaga ja suurtükkidega läks ta [moskwalane ehk vene väed] Paide alla, piiras selle maja septembris aastal 1560 ümber, ehitas kantsid ja laskis torma ja laskis warstis poole müüri maha. Aga asjata. Sest asewalitseja Kaspar von Oldenbokem, üks noor wapper mees, pidas Paide maja, ilma et ühtki wäljapääsmise abi loota oleks olnud, moskwalase eest üsna wähese rahwaga ausalt ja ritterlikult kinni. Kui nüüd moskwalane üle wiie nädala oli piiranud ning lasknud ja midagi kätte ei saanud, läks ta häbiga jälle minema. Ja selle taganemise peal mässas ja möllas ta hirmsasti, rööwides ja põletades, ja hukkas ning häwitas Paide maakonnas kõik wilja wäljal ära. (I, lk 104).

    Pärnu ja Paide tulewad Rootsi alla, 1562
    Aastal 1562, nelipühi aegu, tuli härra Klaus Christiensen ka Paide maja kõige wäega, lõi kantsid ja laskis torma, ja kui mõne nädala seal oli lasknud ja tormi jooksnud ja kui üks torn, kuhu püssirohtu oli alla pandud, kätte oli saadud ja Rootsi mehed arwasid, et nüüd kõik käes on, läks allapandud rohi lahti ja wiis selle torni lae ühes sõjameestega õhku. Ja et asewalitseja Johan Kroll ei Poola kuninga ega Kuramaa härtsogi poolt abi ei teadnud oodata ja nälg majas ka juba ülemwõimu wõttis, siis pidi ta maja Rootsi kroonile andma. (II, lk 11)

    Sakslaste õnnetus Tartus ja Paides, 1565
    Aastal 1565 wiidi kõik Tartu sakslased teist korda ära Moskwa sel põhjusel, et Pärnu linn sakslaste kawaluse läbi nii ruttu ära anti, ja kartsid seepärast, et Tartu sakslased neilegi nõnda wõiksid teha, ja tahtsid seda aegsasti ära keelata. Selle Pärnu mässu pärast pidid ka mõned Paide kodanikud kannatama, kes kahtlaseks olid saanud, et nad mitte hästi Rootsi poole ei hoia ja keda Rootsi valitseja Paidest välja ajas. (II, lk 22)

    Lühikene kirjeldus Tallinna esimesest piiramisest moskwalase läbi, kus härtsog Magnus ülem pealik oli, 1570
    Selsamal ajal oli ka mõnituhat wenelast ja üks saksa eskadron, kelle rittmeister Jürgen Tisenhusen (Rannust) oli, Paide maja piiramas. Ja kõik sakslased Tallinna ja Paide all olid suuremalt osalt Liiwimaa junkrud, mõned ka kodanikulapsed Tallinnast ja mujalt, kes kõik oma isamaad härtsog Magnuse katte all mõistmata meelest moskwalasele kätte tahtsid anda, kus ometi iga mõistja mees ise küll wõib arwata ja aru saada, et moskwalane seda suurt wäge mitte mõne teise kasuks sõtta ei saatnud, waid tahtis oma käega seal wahel olla. (II, lk 49)

    Tallinna ja Paide piiramine lõpetatakse ära, 1571
    16. märtsil pistis waenlane [vene väed] oma leeri põlema ja läks keskhommiku ajal sealt minema, peale selle kui kolm päewa wähem kui 30 nädalat Tallinna all oli olnud, ja jäid siin – Jumal tänatud! - kõik moskwalase kawalused ja plaanid ja sepitsused ka peibutused häbisse. Ja wenelased läksid Narwa teed ja sakslased teist teed Paide poole, kus ka üks salk wenelasi ja üks lipp sakslasi kolmkümmend nädalat linna all oli olnud, aga Jumala armu ja Herman Flemingi, Paide lossi selleaegse asewalitseja, hoolsa walwuse ja ettewaatuse läbi midagi ära ei suutnud teha, waid pidi nagu teisedki häbiga lahkuma. Aga härtsog Magnus läks Põltsamaale reduleeri ja et Põltsamaa kõiki neid mõisamehi ei jõudnud ülewal pidada, siis said kaks lippu moskwalase käest Tartu stistis talupoegade juures asukoha. Ja öeldakse, et neis kahes piiramises Tallinna ja Paide all 9000 wenelast otsa saanud. (II, lk 56)

    Mis Harjumaa seekord suutis ära kanda
    Niisama ka Järwa ehk Paide maakond, kus ka mitu tuhat wenelast niisama kaua maal olid, arwamata see, mis waenlased mõni tuhat reetäit wilja ja muud wara ära wedasid, ja need mõnituhat pead weiseid ja hobuseid, mis ära wiidi, ja jäi siiski küllalt üle, nõnda et aadlikud ja talupojad ütlesid, et ei tahaks sest kahjust hoolida, kui aga nõnda jääks. (II, lk 57)

    Talupoegade õnnetu käik wenelaste wastu, 1571
    Selsamal kewadel, kui waenlane oli ära läinud, tulid Harju ja Järwa talupojad, kelle waenlane tühjaks ja paljaks oli teinud, hulgawiisi kokku ja langesid kord korra järel Wirumaale, mis wenelastele kuulus, ja tõid sealt ühe saagi teise järel, niikaua kunni ükskord õnn äpardas. Sest kui wenelased Rakweres ja Narwas kuulda said, et nad jälle tahawad tulla, siis kogusid ennast tugewamaks, ja kui talupojad pärale tulid ja enam rööwi silmas pidasid kui waenlast, siis tulid waenlased neile kaela ja tapsid Moe jõel üle 600 mehe armetult maha. (II, 58)

    Kuda Paide wenelaste kätte langeb, 1572-1573
    Aastal 1572, 16. detsembril, läksid Rootsi kuninga sõjamehed, jala- ja ratsamehi umbes 5000, wälja sõtta selle mõttega, et Põltsamaad piirata, ja tegid suure keeru Märjamaale ja sealt edasi Wiljandisse, rööwi pärast, ja kaks kartauni ühes rohu ja tinaga lasksid Paide teed minna otsekohe, ja pidi nende suurtüki juurde Paidest weel teisi suurtükkisid tulema. Aga need kaks suurtükki ei saanud kaugemale kui Uuemõisa, 5 penikoormat Tallinnast, jõulupühal. Selsamal ajal tuli suurwürst Moskwast esimest korda isiklikult Liiwimaale, ühes oma kahe pojaga ja 80.000 mehega ja paljude suurtükkidega. Ja sellest ei olnud rootslastel Tallinnas ega Paides mingisugust teadust, sel põhjusel, et nad kõik julgusest hooletud olid ja mõtlesid, et ega nüüd häda ei ole, sest niikaua kui kuninga sõjawägi wäljas on, ei pidanud wenelane julgema pead tõsta, ja olid kõik, kõrged ja madalad, enestesse kindla usu istutanud, et moskwalane nüüd üsna jõutu ja wõimetu on, ja sellepärast heitsid kõik maakuulamise tuulde. Aga enne kui nad kõige wähem waruda teadsid, oli moskwalane ise wägewa sõjawäega isiklikult Rakwere juures, ja niihästi tallinlased kui sõjaülem Klaus Akesen ja kõik sõjamehed Põltsamaa all ei teadnud sest weel midagi. Ainult Paide omad olid midagi kuulnud ja ei tahtnud siiski mitte uskuda, et see nii kardetaw pidi olema, waid arwasid, et see ainult mõni rüüstajate salk, kes ehk neid suurtükkisid luurab, mis Uuemõisas on. Sellest hooletuse julgusest saatis Hans Boye, asewalitseja, peaaegu kõik mehed majast suurtükkidele wastu 6 penikoorma peale, ja tegi Paide maja meestest nõnda lagedaks, et wiitkümmetki sõjameest sisse ei jäänud, waid ainult 500 liht talupoega, kes sinna majasse olid põgenenud. Hans Boye ei teadnud sellest hoida, et moskwalase meel mitte Uuemõisa suurtükkide peale, waid Paide maja peale käib. Sellepärast siis, enne kui ta seda arwata wõis, oli moskwalane sõjawäega Paide all. Siis oleksid Hans Boye ja tema mehed hea meelega küll tahtnud, et lugu oleks teisiti olnud.
    Aga kui Paide oli ümber piiratud, siis saadeti mõnituhat wenelast maad kuulama, kes kõik Harju- ja Järwamaa läbi tõmbasid ja leidsid palju inimesi kodust, kus üks sõber ja naaber teisele jõulu ajal wõõraks oli tulnud ja naised oma kõige paremate riiete ja ehetega ehitud olid ja kõik suures hooletuse julguses rõõmsad ja mureta olid; neile tuli nüüd moskwalane ootamata ja arwamata peale, lõi neid palju maha ja wiis ära wangi Moskwasse ja Tatarimaale. Mis häda ja ahastus siis Harju- ja Järwamaal oli, seda ei jõua ära rääkida.
    Aastal 1573, 1. jaanuaril, uue aasta päewal, kaks lööki pärast lõunat, wõitis moskwalane Paide kuningliku maja ja wägewa kindluse tormiga ära ja sai ta kätte, pärast seda kui kuuendat päewa oli piiranud ja lasknud. Sest ta oli Püha Johannese päewal jõulus, ühel laupäewal, piirama hakanud ja sai lossi järgmisel neljapäewal kätte. Ja sündis nõnda. Kui sõjaülem härra Klaus Akesen oma meestega rööwi pärast selle keeru Wiljandi peale tegi ja 2 kartauni wäheste meestega Paide teed otsekohe minna oli lasknud, siis saatis nimetatud sõjaülem 500 hobust wäesalgast ära suurtükkidele wastu, aga temal ei olnud sel ajal weel mingit teadust moskwalasest, kes juba üsna ligilähedal oli. Ja ehk Paide asewalitsejal küll natuke teadust oli, ei lasknud ta ennast sellest mitte eksitada, waid saatis mehed majast suurtükkidele appi. Ja kui mehed majast ära olid ja wenelane ligi oli, siis tulid mõisamehed, nimelt need 500 hoost, kelle sõjaülem suurtükkidele wastu oli saatnud, ja nõudsid, et neid enne wenelasi Paide majasse lastaks. Aga et asewalitseja oma sõjamehed suuremalt jaolt oli ära saatnud ja tema rootslastest nüüd üsna nõrk oli majas, siis ei tohtinud ta Saksa mõisamehi usaldada ja kartis, et kui majasse tulewad, siis teewad nõnda kui Klaus Kurssel tegi, nagu teda ka üks sakslane hoiataski, et ta mõisamehi mitte ei pidanud majasse laskma. Kui nüüd need nimetatud mõisamehed edasi pidi minema ja juba ära olid läinud ja moskwalane kõige wäega tungides peale tuli, siis oleks asewalitseja asja küll teisiti soowinud, aga oli juba liig hilja.
    Aga kui mõisamehed Uuemõisasse suurtükkide juurde tulid, kust nad hulga ankruid õllega ja igasugu muud moona eest leidsid, mis leeri pidi wiidama, hakkasid nad seal kohe purjutama ja priiskama kunni poole ööni, ilma ühtki wahti wälja panemata. Sellepärast siis, kui nad kõik täis olid, heitsid nad ühed sissepoole, teised wäljapoole õueaeda lahtise wälja peale julges rahus magama ilma ühegi wahita. Warsti pärast seda tuleb moskwalane, 5000 meest tugew, ja oleks nad peaaegu halwal ajal üles äratanud, kui mitte üks neist oma tarbe pärast wälja ei oleks läinud ja moskwalasi tähele pannud. Ja kui see nüüd larmi lööb, siis kargawad teised magamast üles, weel pooliti purjus, ja wõiwad waewalt oma hobuseid leida. Pasunamees hakkas puhuma, aga warsti on tal wenelane selja taga ja lööb pea keskel pooleks, niisama ka weel mõnel teisel. Aga teised mõisamehed seespool aeda, kellel nüüd wähe parem seisukoht käes oli, olid, kui seda kisa-kära kuulsid, warsti jalul ja läksid wälja wälja peale ja tungisid wenelaste kallale ja lasksid ühe tähtsa uhke moskwalase lipumehe surnuks ja weel teisi wenelasi ja said kolm meest wangi tuua, keda eraldi usutati ja kes kõik ühest suust tunnistasid, et suurwürst oma kahe pojaga ja 80.000 mehega Paide all on, niisama ka Holsteini härtsog Magnus. Kui siis mõisamehed Uuemõisas seda sõnumet kuulsid, lõid nad nii kartma, et enam ei teadnud, mis teed Tallinna minna, ja pugesid ruttu põõsaid mööda ja igasugu kõrwalisi teesid mööda minema ja waatasid ikka tagasi, kas ehk wenelased ka neile järele tulewad. Nõnda jooksid nad ära ja jätsid Uuemõisa maha hädasse ja suurtükid ja ka Rootsi sõjamehed ühes junkru Arent Dubega, kelle päralt mõisa oli, ja palju waeseid talupoegi nende naiste ja lastega moskwalase kätte.
    Kui need mõisamehed wangi wõetud wenelastega Tallinna tulid, siis alles said tallinlased teada, et suurwürst Paide all on, mida aga siiski mitmed ei tahtnud uskuda, waid ütlesid, et pole häda, Rootsi kuninga sõjamehed on wäljas ja küll Paide peab wastu. Nii kindlad oli rootslased seekord kõik selles suures hädas, ja waesed talupojad, kes enne linna olid põgenenud, läksid oma naiste ja lastega jälle karja kaupa linnast tagasi maale ja ei kartnud midagi halba, niikaua kui Rootsi kuninga sõjamehed wäljas on. Ja ehk nad küll penikoorma ehk kahe tagant wenelase tuld nägid, ei pannud nad seda ometi mikski ehk ei tahtnud uskuda, waid arwasid, et need on nende omad sõjamehed, miks siis wenelased ja tatarlased neile armuta kaela tulid. Aga kui sõjamehed Põltsamaa leeris wenelase laskmist Paide all kuulsid, ei teadnud nad sest ka midagi, waid ütlesid isekeskis, Paide omad lasewad ilupaukusid kuninglikkude suurtükkide auks, mis Tallinnast tulewad.
    Seda koledat laskmist ei oleks moskwalasel Paide all mitte tarwis olnud, sest ta teadis ju küll, et maja üsna nõrk ja sõjameestest tühi oli. Aga et ta tormijooksude ettewõtmiseks arg sõjamees oli, tahtis ta suure laskmisega oma õnne katsuda. Kui see aga tal ei õnnestanud, pidi ta häda pärast ometi torma kallale tungima, sest ta pidi ka rootslaste wäljapäästmist kartma. Aga tal oli seekord kerge seda maja tormiga ära wõtta, sest et seal sõjawäge sees ei olnud.
    See oli esimene maja ehk kindlus, mis moskwalane oma eluajal tormiga ära on wõitnud, sest kõik moskwalase sõjakunst ei seisa mitte suure mehisuse, wapruse, wõimu ja tugewuse peal, waid juhuse, äraandmise, kawaluse, hirmu ja ähwarduse peal, miska ta palju maid ja kindlusi ära on wõtnud ja kätte saanud. Aga kus natuke wastu on hakatud, seal ei ole ta midagi suutnud ära teha.
    Kui nüüd wenelane Paide majasse pääsis, läks tapmine lahti ja wõeti kõik ette, naised ja neitsid, aadlist ja mitteaadlist, maha arwatud mõned waesed talupojad, kes kawaluse pärast olid ennast alla wangitornidesse lasknud ja ütlesid, et nemad on wangis inimesed, härtsog Magnuse mehi Põltsamaalt. Need jäeti elama ja lasti seal luuletatud wangist lahti. Aga asewalitseja Hans Boye ja palju teisi rootslasi, sakslasi ja mittesakslasi wiidi suurwürsti ette, kes nad elawalt laskis warda külge siduda ja surnuks küpsetada, ja see küpsetamine Paide all kestis mõnda päewa. Ja oli sel ajal surnud kehasid Järwamaal igal pool nii palju maas, et koertel, metsloomadel ja lindudel neid kaua küll sai kiskuda, sest ei olnud kedagi, kes neid oleks maha matnud. (II, lk 64-67)

    Kuda wenelased tallinlasi meelitavad, 1576
    Selsamal ajal, kui moskwalane tallinlaste rasket paina ja tungiwat häda küllalt teadis, ei wõinud ta oma wana lahkete meelituste pruuki weel tarwitamata jätta. Sellepärast saatis ta Hinrik Bellinkhuseni, ühe Tallinna raatmani poja, kes inimese tapmise pärast Tallinnast paos oli ja sellepärast moskwalase juures troosti otsis, mõnesaja hobusega wäga toredasti Paidesse, et ta oma Tallinna kodulinna Moskwa suurwürsti wastu alanduse meelitaks. Ja kui Hinrik Bellinkhusen Paide oli tulnud, kirjutas ta Tallinna raadile kirja aastal 1576, 10. jaanuaril sedamoodi: ... (II, lk 91)

    Rüüstukäigud wenelaste wastu, 1577
    ... Siis läks üks salk sakslasi ja mittesakslasi üle 20 penikoorma Pärnu ja riisusid seal Wanas Pärnus wenelasi ja sakslasi, kes moskwalasele olid wandunud, ja tõid nad wangis Tallinna. Peale selle läksid Saksa mõisamehed, maasulased ja talupojad Paide ja tormasid alewi peale, mis maja all on, kuhu wägewatest palkidest aed oli ümber tõmmatud blokhauside ja laskewallidega, ja wõtsid alewi ära ja pistsid põlema, ja põletasid ja tapsid seal palju wenelasi ära, noori ja wanu, ja said suure saagi ja wiisid ära. (II, lk 109)

    Kuri ilm, 1580
    Aastal 1580, 25. juulil, tõusis Liiwimaal ja iseäranis Järwamaal jäle kuri ilm müristamise, wälgu ja rahega, nagu tahaksid maa ja taewas hukka minna. Tuli nii suurt ja palju rahet, mis mitte ainult wilja Paide ümber mõne penikoorma maa peal maha ja puruks ei peksnud, nagu ei oleks sinna midagi olnud külwatud – kust siis ka midagi ei saadud -, vaid lõi ka metsas ja wäljadel loomi ja lindusid maha, kelle talupojad pärast hunniku kaupa omale toiduks korjasid. Ja kui nad wenelastele, oma ülematele, Paides ka mõned jänesed ja tedred wiisid, siis ei tahtnud wenelased neid wastu wõtta, waid wastasid, et ei sünni seda mitte süüa, mis Jumal on tapnud. Pärast seda jäledat kurja ilma teadsid niihästi wenelased kui ka talupojad Liiwimaal imelikke lugusid westa ja wälja laotada, mis seekord selle kurja ilmaga pidid sündinud ja nähtud olema. (II, lk 139, 140)

    Rootslaste ja poolakate uued ettewõtted, 1581
    Selsamal suwel, aastal 1581, tuli suur sõjawägi Rootsist, osalt maad mööda Tallinnast, osalt merd mööda Narwa alla. Aga enne seda aega, enne kui see suur wägi pärale jõudis, oli Karl Hinrichen, rootslaste feldmarsal, mõne lipu Rootsi salameestega ja Hans Wachtmeistri mõisameestega Läänemaale läinud Haapsalu, Koluwere, Lihula ja Wigala majasid ja kogu maakonda ära wõtma. Selsamal ajal saadeti üks lipp Rootsi jalamehi ja üks lipp Saksa jalamehi Tallinnast ja mõni lipp mõisamehi Paidesse seda maja enne rukkilõikust ringi ümber piirama, et nad uudserukkid ei saaks majasse wiia. (II, lk 150)

    Paide saab Rootsi alla, 1581
    Kui neisse ennenimetatud kindlustesse, mis rootslased ära wõtsid, hästi wäge oli pandud, siis läks Jürgen Bohe salga sõjameestega Paide Johan Roskulile ja Kaspar Tisenhuseneile appi. Ja kui sinna pärale jõudis, käis ta Paide majale, mis moskwalase tugewa kaitsewäega täidetud ja moonaga hästi warustatud oli, kantside, kraawide ja mitme kawalusega nii kõwasti peale ja pidas wenelased nii pingul, et mõned neist üle jooksid ja suure nälja ja häda pärast alla andsid ja armu palusid. Sellepärast olid ka teised kõik, kui oma hobused oli otsa söönud, walmis sõbralikku sobitust tegema.Ja seda kirjutati härra Pontuse järele. Ja kui härra Pontus sinna tuli, siis oli sobitus juba täiesti kindlaks tehtud. Siis andsid wenelased Paide maja rootslastele ära ja läksid ligi tuhat inimest Wenemaale. Sündinud 24. nowembril aastal 1581. (II, lk 154)

    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein