Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    53 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Paide linna ehituste seadlus, 1901

    Paide linna ehituste seadlus

    » Paide linna ehitust...

    Druck won A. Seidelberg in Weissenstein 1902

    Selgituseks: Siin on kasutatud nn vene süllamõõtu (7 jalga ehk 2,1 meetrit - vt § 5 märkust), 1 jalg = 30,5 cm, 1 toll = 2,54 cm.


    § 1. Iga hoone uuesti- ehk ümberehitamiseks on eelkäiwat linnaameti luba tarwis. Seks olgu etteantaw nõuukswõetawa ehituse plaan ehitusmeistrist, arhitektist ehk tehnikust, kellel luba on hooneid ehitada, ehk mõnest muust isikust keda linnaamet “asjatundjaks” on nimetanud, alla kirjutatud, kes siis ka ühtlasi ka ehituse walmis saamise eest tarwilise wastutamise enese peale wõtab.
    Ühtgi ehituse plaani ei tohi linnaamet enne ehituseameti heakskiitmist kinnitada.

    § 2. Uulitsa äärne uuesti- wõi ümberehitataw hoone peab walmissaamiseni kõige wähemalt 6 jala (1,8 m) kõrguse kindla ehituse aia läbi rahwa käimisest ära lahutatud olema.

    § 3. Ehituse aida tohib kuni 9 jalga ehitatawa hoone ette uulitsa peale wälja ehitada, kuid ainult aga ikka nii kaugele, et see wangerdega käimisele takistust ei tee. Ehituse aia äärt mööda tulewad jalakäimiseks lauad panna.

    § 4. Kiwiehituse ringkonnas tohib uusi uulitsa äärseid ehitatawaid hooneid ainult kiwist ehitada.
    Tähendus: Kiwiehituse ringkonda käiwad:
    Kesklinn, sisse piiratud Rüütli uulitsast, Posti uulitsast kuni Rüütli uulitsa nurgani, Tallinna uulitsast kuni kasarmuni, Lai uulits kuni Aia uulitsani, weike ja suur Aia uulits kuni Karjamaa uulitsani ja Karjamaa uulits. Sinna juurde tuleb weel Pärnu uulits kuni Rohu uulitsani. Nimetatud uulitsatest on mõlemad ääred kiwiehituse ringkonnas.

    § 5. Uued uulitsa äärsed majad peawad kas just uulitsa ääres seisma, ehk jälle wähemalt 1 ½ sülda (u 3 m) sellest eemal; wiimsel korral peawad nad weikese arwa aia ehk jälle kauni põõsastiku läbi uulitsast lahutatud olema. Mõned maja eeskülje pärast tarwilised ettepoole wäljaulatuwad järgud ei tohi mitte uulitsa piirist üle minna.
    Tähendus: Selles ehituse seadluses on süld ikka 7 jalga arwatud.

    § 6. Uued iseseiswad krundid peawad uulitsa äärest kõige wähemalt 10 sülda (21 m) laiad olema. Enneolewaid kruntisid ei tohi mitte niipalju weiksemaks teha, et nende laius uulitsa äärest 10-nest süllast wähemaks jääb.

    § 7. Palkonid, wihma- ehk päikese warjuks tehtud katused ja muud sellesarnased asjad peawad kõige wähemalt 10 jalga (3 m) jalgteest kõrgemal seisma ja ei tohi mitte üle jalgtee sõiduuulitsa kohta wälja ulatada.

    § 8. Uksed ja aknad ei tohi alla 7-me jala (2,1 m) kõrgust jalgtee kohal mitte wäljapoole lahti käia. Kõik see maksab ainult uute ehituste kohta.
    Kõigi suurte inimeste hulkade kokkutulemiste tarwis määratud majade wäljakäigu uksed peawad wäljapoole lahti käima, ometi nii, et uksed hästi seina ligi annawad käia. Sellesama tingimise all on ka wäljapoole lahtikäiwad uksed poodidele ja kaubakohtadele lubatud.

    § 9. Eestreppisid ja majaediseid uulitsa peale wälja ehitada on keelatud. Kus wõimata on olewaid eestrppisid täiesti ära kaotada, seal on lubatud üks jalg maad treppisid wälja jätta.
    Tähendus: Wiimases punktis on muudatused ainult sel korral lubatud, kui linnaameti tundmist mööda asi seda nõuab.

    § 10. Uute uulitsa äärde ehitatawate majade katuste ja pööningute luugid, aknad ja aknaluugid peawad sissepoole lahti käima.

    § 11. Kottide ülestõmbamisi ja muid sarnaseid eesehitusi ei ole uulitsa poole külgi mite lubatud.

    § 12. Majade uulitsa pool külgedel peawad tulekindlad katuse räästa rennid olema, nende küllesolewad wee allalaskmise torud peawad 1 jala (30 cm) kõrguseni jalgtee peale alla ulatama.

    § 13. Tulekaitse müür ei tohi kusagil wähem kui 2 telliskiwi paksune (22 tolli) olla (55 cm); tal ei tohi mingit auku, ei lati ega palgi otsa sees olla ja peab selle maja katusest, mille warjuks ta on tehtud, wähemalt 1 ½ jalga (45 cm) üle ulatama. Pööningu kohal ja üle katuse wõib müür ka 1 ½ telliskiwi paksune (16 ½ tolli) olla (40 cm).
    Tähendus: Niihästi siin, kui ka pärastpoole on Inglise tollid mõeldud.

    § 14. Puumajad tulewad 14 jalga (35,5 cm) piirist eemale ehitada; niisama peab ka kahe hoowipealse puust maja, puust ja kiwist maja, kui ka kahe kiwist maja kaugus üksteisest 14 jalga olema, ainult siis mitte, kui nad tulekaitse müüri läbi lahutatud on.

    § 15. Igal hoowil peab uulitsa pool wäraw olema, mis wähemalt 10 jalga kõrge ja 10 jalga (3 m) lai on.

    § 16. Iga iseseiswa krundi peal peab wähemalt 10 ruut süllane (20 m2) waba hoowiruum olema, mille iga külg alla 4 sülla (8,4 m) pikk ei tohi olla.

    § 17. Igal uulitsa äres seiswal hoowil wõi istutamata ruumil peab kindel (mitte läbipaistew) aid ümber olema. Niisugune aid ei tohi mitte madalam kui 6 ½ jalga (2 m) ja kõrgem kui 12 jalga (3,6 m) olla.
    Uulitsa äärsete istutatud platside aiad wõiwad alla 6 ½ jala olla, kõrgem aga kui 12 jalga mitte, ja neid ei ole ka mitte tarwis kindlad ehitada.

    § 18. Kahe naabri waheaia kõrgus on nende oma kokkuleppimise asi. Kui nende tahtmised aga lahku lähewad, siis teeb kumbgi oma aiaosa nii kõrge kui ta tahab, kuid aid peab, kui naaber seda nõuab, kindel ja wähemalt 7 jalga kõrge olema.

    § 19. Uute kiwimajade ehituse juures on tarwis tähele panna:
    a) Uusmüürid peawad wähemalt 4 jalga (4 m) maa sees seisma, kui mitte kindel põhi kõrgemal ei seisa, ja igal juhul juhtumisel looduse poolest kindla, ehk kunstlikult maa põhja päralisel wiisil kindlaks ja pidawaks tehtud aluspõhja peal olema.
    Tähendus: Needsamad tingimised maksawad ka puumajade wundamentide juures.
    b) wälimise müüri paksus ei tohi mitte wähem kui 2 ½ pikuti telliskiwi (28 tolli - 70 cm) olla. Kahekordsetel majadel wõiwad wälimised müürid ühepaksused olla.
    c) Ühekordsete majade sisemiste müüride paksus wõb 1 ½ telliskiwi olla, kahe- ja kolmekordsete majade sisemised müürid olgu aga 2 telliskiwi (22 tolli - 55 cm) paksud.

    § 20. Uute puust elumajade ehituse juures on tarwis tähele panna:
    a) Maa seest wäljasolew alusmüüri kõrgus peab 1 jalg (30,5 cm) olema.
    b) Wälimised seinad peawad wähemalt 7 tolli (17,8 cm) jämedatest palkidest olema. On sein wäljastpoolt laudadega wooderdatud ehk seestpoolt krohwitud, siis wõiwad palgid ka 6 tolli (15,24 cm) jämedad olla.

    § 21. Saepurude, linaluude, turbaste ja muu sarnase materjali tarwitamine on ehituse juures keelatud. wälja arwatud on siit jääkeldrid.

    § 22. Kõigil uulitsale ärapaistwatel uutel majadel ühes wärawate ja aidadega, peab wiisipärast ehitatud eeskülg olema, mille juures aid teiste aidadega ühes liinis peab seisma.

    § 23. Uuesti ehitatawate majadekatused peawad telleskiwist, (laud aluskatusega ehk ilma) metallist, tahwlikiwist ehk papist olema. Õle-, sindli-, laud-, laastu- ehk peerukatused, niisamuti ka õle nuustid katuse kiwide all, kui ka sindlitega maja wooderdamine ei ole mitte lubatud. Enneolewaid kiwikatuseid allolewate õle nuustidega ei tohi mitte enam sel wiisil parandada waid õle nuustide asemele tulewad neile laudadest ehk lattidest aluskatused panna.

    § 24. Igal uuestiehitatud kiwimajal peab kõige wähemalt üks kiwi- ehk raudtrepp olema, mis maast (ehk keldrist) pööninguni ulatab. See trepp peab niisugused ruumis olema, mille seinad, põrand ja lagi tulekindlast materjalist tehtud on. Telleskiwist korstnad peawad kas ise seiswate wundamentide peal, ehk jälle kiwist seinte sees olema, ning neid peab kõigist puu osadest hoolega lahus hoitama.

    § 25. Igal kahekordsel puust elumajal peawad kaks treppi olema, millede peale igast pealmise korra korterist wälja wõib peaseda. Iga trepi ümber olgu 4-ja tollistest (10,2 cm) tahutud ehk 6 tollistest (15,24 cm) toorestest palkidest sein. Üksikute trepijagude mõedud on järgmised: Asted ei tohi mitte alla 3 ¼ jala (99 cm) pikad, üle 7 tolli (17,8 cm) kõrged ja alla 9 tolli (22,9 cm) laiad olla. Ainult pööningu ja keldri treppide teist moodi ehitamiseks wõib luba saada. Treppidel peawad käsipuud kõrwal olema. Ühekordsete majade katuse alustele tubadele on ühest trepist küllalt, kui nende põranda pinna suurus üle 10 ruut sülla (21 m2) ei ole. Trepiasted, mis jalgtee ehk hoowi pealt alumise korra põrandani wiiwad, peawad kiwist olema. Kui aga maja alumine kord kiwist on, siis peawad kiwi asted kuni teise korrani, s.o. kuni katusealusesse tuppa ulatama. Sarnasel korral peab trepiga kiwisein ümber olema.

    § 26. Elutuba ei tohi mitte madalamalt kui 8 1/3 = 3 ½ jalga arschinat ehitada.

    § 27. Keldriruumisid tohib edespidi ainult siis eluruumideks sisse seada, kui nende põrand wähemalt 3 jalga (91,5 cm) maa põhjaweest kõrgemal on, nende lagi aga wähemalt 4 jalga (122 cm) uulitsast kõrgemal ja akande kõrgus wähemalt 2 ½ jalga (76,25 cm) on.

    § 28. Peldikute augud peawad tsemendiga weepidawaks määritud ja pealt wõlwitud ning wäljapoolt 6 tolli (15,24 cm) paksu sawi korraga kaetud saama.

    § 29. Kaewud ja peldikud, misuuesti kaewatakse ja tehakse ei tohi mitte lähemalt kui 4 sülda (8,4 m) teineteisele olla. Lahtised peldikud ei ole üleüldse mitte lubatud.

    § 30. Uuesti tehtawad ahjud ja tuleasemed peawad puuseinast wähemalt 6 tolli (15,24 cm) eemal olema. Köögi tuleasemed tohib ainult kiwiseinte äärde teha; puuseinte äärde aga üksnes siis, kui sel telleskiwi wooder ees on.

    § 31. Puust ehk lubja wõi gipsiga krohwitud toalaest peab uuestiehitatatawa ahju lagi wähemalt jalg maad madalamal seisma.

    § 32. Korstnate wälised müürid wõi seinad peawad wähemalt 6 tolli (15,24 cm) paksud olema ning uusi korstnaid ei tohi mitte sawiga, waid lubjaga teha ja neid peab seest- ja wäljastpoolt ära krohwima. Uutel korstnatel peawad ka waheseinad, kui suits kahte teed läheb, 6 tolli paksud olema.

    § 33. Suitsutorud, mis ahjust puuseina läbi korstnasse käiwad, peawad katusepleki sisse telleskiwist tehtud olema ja neljakandilise winkli- ehk lattrauast tugide peal seisma, nii et nad telleskiwide läbi kõigist puu osadest ära lahutatud. Nad olgu üksnes niisuguste kohtade peale tehtud, kus neid hõlpsasti järele wõib waadata. Puhastamise jaoks olgu neil uksed külles.

    § 34. Korstnad peawad wähemalt 1 jala (30,5 cm) pikkuselt katusest wälja ulatama ja nõnda tehtud olema, et niihästi nende pühkimine kui ka tahma ära koristamine hõlbus on.

    § 35. Sea laudad, niisama ka peldikud sõniku hunikud, prügi kastid jne. peawad uulitsa äärest wõimalikult kaugel seisma ja nõnda sisse seatud olema, et nad oma halwa haisuga inimestele mitte koormaks ei ole.

    § 36. Sepikodasid tohib ainult kiwist ehitada.

    § 37. Linna uulitsa äärsed jalgteed tulewad maja omanikkudest nende krundipiirides teha, korras pidada ja puhastada. Seal, kus jalgteest linn- ja ehituseameti arwamist mööda ühele poole uulitsa äärde, kas uulitsa kitsuse ehk tähtsuseta ehituse platside pärast jne. küllalt on tehakse, kohendatakse ja puhastatakse kõnniteed neist majaomanikkudest, kelledel selle uulitsa ääres krundid on, üheskoos lahku, sedamööda kuidas kellegi piiril uulitsa ääres laius on. walimise õigus, kumbale poole uulitsat jalgtee ehitada tuleb, jäeb linna- ja ehituseameti hooleks.

    § 38. Jalgteed peawad siledad ja tasased olema ning wõiwad uulitsa poole wähe libamisi olla. Need jalgteed, mis linna ja ehituseameti arwamise järele nende tingimustega mitte kokku ei sünni, tulewad ümber teha ehk ära kohendada.

    § 39. Kiwiehituse ringkonnas peawad uuesti tehtud jalgteed raiutud arsina laiustest paedest, telleskiwidest ehk aswaldist olema. Wäljaspool tähendatud ringkonda wõiwad jalgteed ka raiumata paedest olla.



    Ehituse seadluse
    Lisa


    § 1.

    Kiwimajad tohib ligistikku ehitada, kuid siis peab pööningu ruumil tulekaitse müür olema, mis mõlemad hooned teineteisest ära lahutab.
    Riigi ehituse seadluse art. 352.

    § 2.

    Palkonid peawad raud käsipuudega olema ja raud tugede peal seisma.
    Sealsam. art. 354, 356.

    § 3.

    Iga hoone, mis hädaähwardaw on, ehk selleks saada wõib, peab kas uuesti korrale seadma, ehk, kui see mitte ei lähe, maha lõhutama.
    Sealsam. art. 404.

    § 4.

    Puumajad olgu nad waratud seintega ehk wahewärgiga, ei tohi mitte pikemad kui 12 sülda (25,2 m) ehitatud saada. Wälja arwatud siit on wabriku majad.
    Sealsam. art. 361.

    § 5.

    Puumajad, olgu nad waratud seinadega ehk wahewärgiga, ei tohi mitte kõrgemad kui kahekordsed ehk 28 jalga (8,5 m) maast kuni katuse räästani ehitatud saada. Kahekordsetes puust majades ei tohi mitte katuse tubasid sisse seada. Kõik see käib ka niisuguste puust majade kohta, milledel alumine kord kiwist on.
    Sealsam. art. 365.

    § 6.

    Wabriku ja töömajad ei ole oma eeskülje ega ka ehituse wormi poolest mitte kitsendatud õiguse all.
    Sealsam. art. 410

    § 7.

    Awalikud saunad peawad wete äärde ja sarnasel wiisil ehitatud saama, et nad oma ümbrusele mitte hädakardetawaks ei wõi saada. Neil peab kaks jagu olema lahusolewate sissekäikudega, millede peal pealkirjad: meesterahwastele ja naeste rahwastele, seisawad.
    Sealsam. art. 413.

    § 8.

    Keegi ei tohi oma platsi peale, nimelt sinna, kus neid enne mitte ei ole olnud, wabrikuid, töötubasid asutada, mis tulehäda kära, halwa haisu, ülearu suitsu sünnituse ja mõne muu asja läbi rahwale ehk naabritele koormaks saab. Kui ühel majal ka enne juba niisuguste asutuste tarwis õigus on olnud, siis lõpeb see õigus sellega ära, kui kümne aasta jooksul seda tööd seal enam tehtud ei ole.
    Prow. S. III. art. 987.

    § 9.

    Peldikud, sea laudad, niisama sõniku ja prügi hunikud ei tohi mitte waheaidade ja müüride äärde asutatud saada, waid kolm jalga naabri piirist eemale; olgu siis, et naabril enne juba niisugune salakammer piiri ääres on.
    Sealsam. art. 988.

    § 10.

    Ahjusid ja köökisid ei tohi mitte ilma naabri loata wahe aidade wõi naabri päralt olewa müüri äärde asutada, küll aga korstnaid. Need peawad aga nõnda seatud olema, et üksgi säde naabri platsi peale lennata ei saa.
    Sealsam. art. 989.

    § 11.

    Platsi omanik ei tohi oma platsi peale midagi sarnast asja ehitada, mille läbi naabri majale sisselangemist wõi mõnda muud kahju sünnitada wõib.
    Sealsam. art. 990.

    § 12.

    On mõni sein wõi müür pool jalga ehk enam uulitsa poole ehk naabri piiri peale wälja wajunud, ehk on niisama palju kotti langenud, siis on selle maatüki omanik kohustatud, seina kohe jälle õigeks ajama.
    Sealsam. art. 991.

    § 13.

    Ei enneseiswale piirimüürile ega seinale, ei ka piiri äärde ehitawale seinale ja müürile ei tohi ilma naabri loata tema hoowi ega katuse poole aknaid sisse teha, küll aga piirist eemale tehtud seinale wõi müürile. Selle kauguse üle, kuhu juba aknaid sisse wõib teha, teeb koha pruuk otsust, kus seda ei ole, seal otsustab kohus.
    Sealsam. art. 992.

    § 14.

    Piiri aidu peawad naabrid ühetasa ehitama ja korras pidama, ja nimelt on – kui teiseti maha räägitud ei ole – igal majaomanikul oma maja eesküljest paremal pool arwatud piiriaja pealmine pool kuni uulitsani ja naabril aja alumine pool teha ja parandada lasta.
    Sealsam. art. 993.

    § 15.

    Ühe madalama maatüki omanik peab sellega rahul olema, et wihma ja lume wesi, kui ka muud wihma läbi kokku kogunud weed kõrgemal seiswa platsi pealt loomulikult tema platsi peale jooksewad ja ei ole tal mitte õigust tammide ettetegemise wõi muude takistuste läbi seda wee loomulikku jooksu keelta.
    Sealsam. art. 997.

    § 16.

    Kõrgema platsi omanik ei tohi oma platsi peal midagi sarnast asutada ega ka ära lõhkuda mille läbi madalama platsi omaniku kahjuks wesi selle platsi peale loomulikust jooksust ärapööretawal wiisil juhitud saaks.
    Sealsam. art. 999.

    § 17.

    Müürid, aiad, põsasaiad ja kraawid, mis naabrite platsisid ühest lahutawad, on ühetasa mõlemate naabrite omandus, niikaugele kui ehituse ja seisu järele, wõi kindlate piiride waral selle wastast näha ei ole.
    Sealsam. art. 1006.



    Tagasi ajaloo artiklite juurde





    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein