Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    23 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Magister Oskar Brasche

    Magister Oskar Brasche

    » Magister Oskar Bras...

    Oskar Wilhelm Brasche sündis Paides 11.veebruaril 1865.a.baltisaksa perekonnas. Tema isa oli teist põlve Braschedest apteeker Paides, vaikne, tagasihoidlik, enam teadlase kui kaupmehekalduvustega mees. Äris ei ajanud ta omakasu taga , seepärast pidas linnarahvas temast kõvasti lugu, teiselt poolt pidi perekond läbi ajama suhteliselt tagasihoidlikult. Vastupidi isa Rudolphile oli ema, Agnes (sündinud von Jerzembsky) elurõõmus ja seltskondlik, harjunud Peterburi seltskonnaeluga. Peresse sündis aastatel 1860-1871 seitse last- Olga, Viktor, Sophie, Oskar, Adele, Heleneja Nikolai. Teades, et elus edasijõudmiseks vajalikku vene keelt on kõige kergem õppida lapsena, oli lastel esimestel eluaastatel koduseks keeleks vene keel ja hoidjaks venelanna, alles 4-5 aastasena tohtisid nad vanematega saksa keelt ja teenijaskonnaga eesti keelt rääkima hakata. Oskari õdedest-vendadest jäid Paidesse tegutsema õde Sophie- oli tütarlastekoolis õpetaja ja abiellus õllevabrikant August Stammiga. Õde Adele pühendas end kaupmehe elukutsele ja oli kaua Hermann Kulli kaupluses Paides osakonnajuhataja valmisriiete osakonnas. Suri 45-aastasena. Õde Helenel oli Paides väike erakool vanemate majas, kuid peale nende surma õiendas ta 35-aastasena apteekriabilise eksami ja asus tegutsema venna apteegis. Vend Viktor oli apteeker Moskvas ja jäi sinna ka peale revolutsiooni, tema saatus on teadmata. Vend Nikolai Konstantin oli tehniliste huvidega, Temast sai laevaehitusinsener Riias ja Saksamaal. Sellisesse peresse sündis neljanda lapsena Oskar Wilhelm 11.veebruaril 1865.a.

    Esimest kooliõpetust sai Oskar pastor Scholli juures, sellele järgnes kolm aastat Tallinna Toomkoolis, kust ta aprillis 1882.a. lahkus. Edasi oli aastatel 1882-1885 õpipoiss isa juures apteegis ja õiendas apteekriabilise eksami Tartu Ülikooli juures. Seejärel praktiseeris ja täiendas end Narvas ja Sankt-Peterburis. Augustis 1887 immatrikuleeriti Oskar Brasche Tartu Ülikooli üliõpilaseks farmaatsia erialal. Neil aastail oli farmakoloogiateadus ja selle õpetamine Tartus väga kõrgel järjel, tegutsesid oma ala silmapaistvad teadlased Eduard Kobert ja Georg Dragendorff, kes lisas õppeplaani uute ainetena fermatseutilise propedeutika ja farmakognoosia. Dragendorff hakkas esimesena lugema kohtukeemia loenguid ja viis läbi erikursused farmatseutilises keemias. Sellises soodsas keskkonnas sooritas Oskar Brasche 1889.a.proviisorieksamid cum laude ja aprillis 1890.a. farmakoloogiamagistri eksamid. Arstiteaduskonna poolt väljakuulutatud teadusliku võistlustöö eest sai ta Suvorovi kuldmedali. Töö teema oli "Über Vervendbarkeit der Spektroskopie zur Unterscheidung der Farbenreactionen der Gifte im Interesse der forensischen Chemie".Ligikaudne tõlge oleks:" Spektroskoopia kasutamise võimalustest mürkide värvireaktsioonide uurimisel kohtukeemia huvides." Magistrikraad on kinnitatud 4.veebr. 1891.a. Enne lõplikku asumist Paidesse töötas O.Brasche Varssavi ja Sankt-Peterburi apteekides.

    1893.aastal võttis Oskar Wilhelm üle isa apteegi Paides ja jätkas nii perekonna traditsiooni.

    Tegelikult allus ta isa soovile vastu tahtmist ja asus vaid isa tungival pealekäimisel tööle Paide apteegis.3.juulil 1894.a. abiellus ta Helene Kryloviga, kes oli perekonnas kostil ja kasvatada antud. Helene oli pärit Sankt-Peterburgist kindral Ivan Ossipovits Jakubovski kasutütar.

    1893.a. võttis Oskar Brasche üle linnaraamatukogu juhatamise isalt, kes oli raamatukogu üks asutajatest 1858.a ja sellest ajast ka raamatukogu juhataja 35 aastat. Kuni 1908.aastani sai raamatukogu linnalt toetust, siis kasvasid kulud suuremaks kui linn maksta jõudis ja toetusraha maksmine lõpetati. Ülalpidamise võttis üle kohalik Saksa Selts. 1906.a. oli raamatukogus 1903 raamatut, neist 364 eestikeelsed. Raamatuid hoiti apteegi kõrvaltoas, kuhu isa Rudolph oli kunagi kolm mahukat raamatukappi muretsenud. Laenutamine toimus apteegi ruumides.

    Veel võttis ta üle 1827.a. loodud Venemaa vanima kindlustusseltsi agendi koha, mida isa oli pidanud samuti 35 aastat

    Aastatel 1900-1912 ilmus ajaleht "Paide Teataja", mille väljaandjaks oli Oskar Brasche. Leht ilmus korraga kolmes kohalikus keeles (vene, saksa ja eesti), kusjuures artiklid ei olnud tõlgitud, vaid erineva sisuga. Vene keeles olid tegelikult ainult valitsuse määrused ja teadaanded. Saksa ja eesti keeles ilmuvate artiklite osakaal olenes sellest , kummas keeles lugejaid tellijate hulgas rohkem oli. Ajaleht ilmus kaks korda kuus ja annab meile suurepärase pildi elust Paides XX saj.algul, enne maailmasõda.

    Töö väikelinna apteegis ei võtnud kogu aega ja energiat, see jättis talle võimaluse tegelda alaga, mis haaras teda üha enam. 1898.a. jaanuaris valiti O.Brasche Paide linnavolikogu liikmeks ja neli aastat hiljem Paide linnapeaks. See amet saatis teda 16 aastat ,mis olid suure tähtsusega linna ajaloos, see aeg sisaldas endas mitmeid majanduslikke uuendusi ja suuri poliitilisi muudatusi, mis esitasid järjest uusi valjakutseid. Linnapea ametiga oli traditsiooniliselt seotud kiriku luteri koguduse eestseisja amet .Sellena oli Oskar koos praost Karl Ralliga seotud kiriku ümberehitusega ja sepisaia püstitamisega. 1909-1910 tehti kirikule suuremad juurdeehitused-uus altariruum idaossa, lääneossa kitsam juurdeehitus, sissekäik kirikusse, eeskojad ja trepikäigud, ruum oreli jaoks. Ühiselt planeeriti ja organiseeriti kirikust kahe versta kaugusele jääva Reopalu surnuaia juurde viiva pärnaallee istutamine . Istutustööd tehti rentmeister Wilhelm Brasche juhatamisel. Pastor Ralli õhutusel tegi Oskar teoks Braschede perekonnas korjanduse, mille eest kujundati kiriku üks vitraazaken. See tähistas Braschede perekonna saja-aastast Paides elamist. Lõunapoolse külje altari poolt esimene aken on Brasche perekonna annetus Paide kirikule. 30-harulise kroonlühtri annetas kirikule Oskari onu , rentmeister Wilhelm Brasche.

    1911.aastal valiti Oskar Brasche Eestimaa Farmatseutilise Ühingu esimeheks, asukohaga Tallinnas. See oli vanim rohuteadlaste selts meie maal, asutatud 1896.a. Seltsis arutati kutseküsimusi, saadeti liikmeid rohuteadlaste kongressidele ja nõupidamistele ning hoolitseti ühiselt liikmesapteekide töö korraldamise eest ühiselt arstirohtusid sisse ostes. Liikmeks võeti vaid kõrgema eriharidusega farmatseute. O.Brasche oli esimees kuni 1918.aastani. Brasche viis sisse uuenduse, et vähemalt üks seltsi kolmest aastakoosolekust peetakse valjaspool Tallinna.

    Raske on määratleda hetke, mil Oskar Braschel tekkis huvi ajaloo ja eriti perekonnaajaloo vastu. Teiste perekonnakroonikaid lugedes küpses tal mõte kirja panna ka Braschede perekonnakroonika. Selle jaoks kirjutas ta üles oma isa Rudolphi ja onu Wilhelm Brasche mälestused. Uurimise käigus selgus, et Braschedel pole perekonnavappi. 1900.aastal jõuti niikaugele, et Berliinis kinnitati ametivõimude poolt Brasche perekonnavapp. Vapp on horisontaalselt kaheks osaks jaotatud. Ülemisel osal on kujutatud nn. metsikut meest, käes tammeokstest pärg ja mis viitab ühe perekonn haru põlvnemisele Lüneburgi nõmmelt. Alumises osas on kujutatud punane süda hõbedaste tiibadega- see haru on pärit Parhimist. Et näidata Baltikumi osa perekonnavapil, lisati südamele Danebrogi rist, mis oli siinse Saksa Seltsi tunnusmärk. 1890.aastad olid Paide ja ümbruskonna ajaloo uurimise seisukohalt viljakas aeg. 1893.a pidas Oskari koolivend Toomkooli päevilt Axel von Gernet kohalikule seltskonnale kõne Paide ajaloost. Sellest arenes mõte torn restaureerida ja idee elluviimiseks loodi Torniehituskomitee. 1895-1897 korrastati Vallimägi ja restaureeriti Pikk Hermann. Aeg-ajalt ilmus kohalikus ajalehes üleskutseid mitte ära visata ega juhuslikele ülesostjatele odavalt ära anda vanu esemeid. Hea oleks, kui need toodaks apteeki magister Brasche kätte, sest Paides on selts inimesi, kes koguvad ajaloolisi esemeid ja valmistavad ette muuseumi avamist. 1904.a.12.jaanuaril peeti Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi asutamiskoosolek ja pooleteise aasta pärast avas muuseum uksed külastajatele. Seltsi ja muuseumi töösse olid haaratud kõik Braschede perekonna liikmed.

    Linnapeaks oleku aeg oli linnale edukas , sellesse aega jäävad suured ettevõtmised. Suur sündmus oli Paide-Türi haruraudtee ehitamine Viljandi-Tallinn liinil. See pakkus uusi transpordivõimalusi, millele tuli alles rakendus leida. Tuli planeerida ja välja ehitada raudteejaama ümbrus, hoida korras suurenenud koormuse all lagunevad linnatänavad. Vananenud, väiksemõõtmelise linnaplaani asemele telliti uus. O.Brasche hoolitses linna maade parema kasutamise eest. Linnal oli väga palju karjamaad, rohkem, kui loomapidamiseks vaja. Nüüd planeeriti selle ümberjagamine, et maad otstarbekamalt kasutada. 1901.a võeti seoses suurenenud ehitustegevusega vastu linnaehituse seadus .Selles nähti ette kesklinna tänavate kõnniteede katmine lihvitud paeplaatidega viie aasta jooksul. Linnarahvas oli aga aktiivne ja juba teisel aastal oli tegemist, et linn jõuaks soovijatele paekive kohale vedada. Linnatänavate valgustamiseks riputati kõrgete postide otsa gaasilambid. 1902.a avati Paides linna tapamaja. Seejärel l kasutasid linlased tapamaja teenuseid ja linn muutus sanitaarselt puhtamaks. Sanitaarse olukorra kontrollimiseks ja parandamiseks moodustati komisjon, kinnitati reeglid prügikastide tühjendamiseks ja alustati linna haigla põhjalikku uuendamist. Teistsugused ülesanded seisid linnapea ees 1905.a revolutsiooni ajal. Aeg oli täis Riigiduuma ja kohalikke valimisi, mida linnapea pidi korraldama. Kui 1905.a ähvardas linna mässajate sissetung, organiseeris linnapea kaitsetegevuse .Vene-Jaapani sõda tegi linnapeast mobilisatsioonikomisjoni liikme ja välilaatsareti rajaja. Viimaste aastate tööpinge ja ärritused viitasid puhkuse vajalikkusele. Suureks välisreisiks avanes võimalus, kui Oskari Moskvas elanud onu surres talle 600 rubla pärandas. See raha otsustati kohe ühiseks puhkuseks kasutada. Reis kulges läbi Austria, Tirooli, Ülem-Itaalia, Veneetsia, Mailandi, Sveitsi, Lõuna-Saksamaa, mööda Rheini kuni Kölnini ja Berliini kaudu tagasi kodumaale. Tegevus linnapeana jätkus linnavalitsusele uute ruumide otsimisega. Tulemusena koliti linna Turuväljaku ääres seisvasse esinduslikku kivimajja.

    Turuplatsi keskel oleva tuletõrjekaevu ümber rajati tsementbassein ja külvati muru. Tänase päevani on Paide linnapildist lahutamatud mitu punasest telliskivist hoonet. Neist tähtsamad on Posti tänava tütarlastekooli maja ja Pärnu tänava saksa koolimaja. Reopalu surnuaeda ehitati kabel. Ajakirja "Kodu" 1912.a.14. numbris kõlab kaasaegse kirjeldus Paide kohta nii: Praegune Paide oma 2600 elanikuga on üsna kena linnakene. Keset linna on suur kividega prügitatud turuplats, kus iga nädal kaks korda turupäeva peetakse. Turu ääres on luteriusu kirik, mida mineval aastal juurdeehituse läbi suurendati.... Linnas asuvad muu seas tuletikuvabrik, õllevabrik, 2 jahuveskit, 2 villaketramise veskit ning masinateparandamise- ja valamise töökoda; linnal on ka tapamaja ja vangikoda...... Hukatust ja vaesust laotavad Paides ja ümbruskonnas 2 viinamonopoli-poodi, mõned peenviina kauplused ja väga palju õllepoodisid laiali, mille poolest küll keegi Paidega võistelda ei saa..... Paide vana kants on korda tehtud. Kõrged mullavallid on tasaseks aetud ja teede äärde on puud istutatud. Ka mujal on puud ja põõsad. Keset kantsimäge seisab kõrge kaheksakandiline vahitorn, mille linnavalitsus hiljuti ära laskis parandada ja väikse maksu eest rahvale üles otsa minemiseks avas. Torni katuse all on väljavaatamiseks luugiaugud.......Ka puust ehitatud moodne salong, milles suveajal einepuhvet on, näeb üsna kena välja.

    Kantsimägi on linna ja ümbruskonna rahva armsamaks viibimiskohaks......

    Suuri muudatusi tõi kaasa 1912.aasta. Olid järjekordsed Riigiduuma valimised ja seekord astus Oskar Brasche ise suurde poliitikasse. Ta pääses IV Riigiduumasse Eesti linnade esindajana. Sellega seoses oli tal kaks korda au olla kutsutud Talvepaleesse, kusjuures Tema Majesteet kõnetas teda ja ta tohtis keisrinnal kätt suudelda. Riigiduumas valiti ta tervishoiukomisjoni, kus apteekide reformi ette valmistati. See töö viis paljudesse Venemaa linnadesse, kus ta farmatseutide kongressidel komisjoni tööst ette kandis. Kui uus apteegiseadus valmis sai ja parajasti duuma plenaaristungile esitati, puhkes Esimene maailmasõda. Vaid harva kutsuti saadikuid lühiajaliselt kokku .Ühel viimasel duuma istungil oli O.Brasche tunnistajaks revolutsiooni puhkemisele ja võimu üleminemisele bolsevike kätte.

    Revolutsioonilised sündmused jõudsid ka provintsilinna Paidesse, kus vabastati ametist üks viimaseid sakslasest linnapeasid- Oskar Brasche. Punast terrorit peljates läks O.Brasche mõneks ajaks maapakku Vändrasse sealse sugulase apteeker Emanuel Brasche juurde. Tagasi Paidesse tuli ta lühikeseks ajaks koos saksa okupatsioonivägedega ja määrati ka uuesti linnapea ametisse, kuid peale sõja lõppu ja Saksamaa kokkuvarisemist otsustas ta koos sõjaväega Eestimaalt lahkuda.

    Majanduslikult ei olnud ta enam seotud, duumasaadikuna oli ta apteegi välja rentinud, linnapea ametist lasid eestlased ta lahti, nii ootas ees vaid töötatöölise aeg. Pärast lühikest peatust Miitavis liitus pere suure põgenike vooriga, kes läksid üle Libau Stettini poole. Saksamaal õnnestus tal alles kolme kuu möödudes vahendajate abil saada asjadevalitseja koht Frauenau metsavalduses Bayeri metsades. Seal töötas O.Brasche 8 aastat.

    1926.aastal reisis Oskar Brasche koos abikaasa ja tütrega veel kord Eestisse. Ta müüs ära siinse kinnisvara ja viis Saksamaale kaasa osa mööblit ja asju. See oli liigutav jällenägemine kodumaaga ja samas ka jumalagajätt igaveseks. Saksamaal valis Brasche elamiseks Paidesarnase väikelinna Neuendettelsau Bayerimaal. Ta ostis seal maja ja avas rohupoe. Neuendettelsaus ilmus ka trükis "Geschichte der Familie Brasche in Estland 1787-1940". Oskar Brasche suri 31.augustil 1954.aastal, 89 aastasena. 28.novembril suri ka abikaasa Helene. Nende hauaplaadil on tavapärase teabe kõrval lause, mis teatab, et nad on pärit Paidest, Eestimaalt. Oskaril ja Helenel oli Paides sündinud kolm last:1897.a.poeg Werner, 1900.a.poeg Georg, kes aasta pärast suri ja on maetud Reopalu surnuaiale. 1907.a sündis tütar Luise Renate. Wernerist sai Saksamaal hambaarst , ta suri 1948.a. Tütar Luise Renate abiellus 1927.a. pastor Karl Mülleriga ja elas 12 aastat Brasiilias, kus sündisid ka kaks tema tütart. Praegu elab 93 aastane Oskar Brasche tütar ühe oma tütre lähedal Stuttgardis.

    Allikas: Järvamaa Muuseum

    Tagasi ajaloo artiklite juurde




    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein